30 pika ja tulemusliku tööaasta järel lahkus ametist koolijuht Ilmar Kesselmann. Tema viimasel tööpäeval Parksepa Keskkoolis, 23. augustil 2022 korraldas koolipere tänuürituse ja paigaldas kooli sisehoovi Ilmar Kesselmannile nimelise pingi.
Kolmapäeval, 25. mail toimus Noorteühendus ELO liikmetele õppereis Jõgevamaale ja Tartumaale.
Ilm oli sel päeval imeilus, mis soosis veel eriti toredat päeva.
Esimene koht, kus peatuse tegime, oli Raigastvere vaatetorn, mis on 18m kõrge. Üles minna oli mõnel õudne, aga mõnel ei olnud mingit probleemi. Vaatetornist nägi Raigastvere järve ja ainult natukene ka Elistvere järve.
Teisena käisime Kalevipoja kojas, mis asub Jõgevamaal Kääpal. Kalevipoja kojas oli väga tore giid, kes tutvustas meile Kalevipoega. Vaatasime ka Kalevipojast filmi. Vanemate klasside õpilased, kes olid lugenud Kalevipoja raamatut, neile oli päris palju tuttavat ja äratundmisrõõmu. Kalevipoja koja juures on ka seikluspark, kuhu saavad julgemad ronima minna.
Pärast seda käisime söömas ja läksime otse Jääaja Keskusesse, kus meile räägiti jääaja tekkimisest ja selle tagajärgedest. Veel räägiti meile erinevatest loomadest, kes erinevatel aegadel meie maale on sattunud. Giid oli väga jutukas ja sellepärast oli ka väga huvitav kuulata.
Pärast Jääaja Keskuse külastust suundusme parvesõidule. Parvesõit toimus Saadjärvel ja seda viis läbi sama giid, kes meile muuseumi tutvustas. Saadjärv on omamoodi kujuga ja huvitav. Vesi oli mõnest kohast väga läbipaistev, aga ka kohati läbipaistmatu. Parv ise oli suur ja seal peal olid isegi söögilauad. Saime parve peal sõpradega juttu rääkida ja ümbrust vaadata. Parvega sõitsime suure ringi Saadjärvel. Oligi aeg hakata kodu poole suunduma.
Lisaks toredatele giididele vaatamisväärsuste juures, peaks mainima, et meie bussis giid Romet, oli samuti väga jutukas ja oli tore kuulata tema lugusid bussisõidu ajal. Oli väga tore ja huvitav päev, kus sai nii mõndagi teada, näha ja toredate koolikaaslastega koos olla. Jääme põnevusega uusi väljasõite ootama.
Laura Potter, Merili Tasso, Kerdo Murde
Parksepa ELO liikmed
27. mail toimus 99math keskkonnas Võrumaa koolide peastarvutamise võistlus “Mina oskan”
Ürituse korraldas Vastseliina Gümnaasium
Osalejaid oli igas vanusegrupis neljakümne ringis. Meie koolist võttis osa kokku 10 õpilast. 1.-2. klassi õpilased liitsid 20-piires, 3.-4. klassi õpilased korrutasid 100 piires.
2.b klassist – saavutas Sten Topp 7. koha, Kristopher Jõela 11. koha ja Lisette Jeedas
3. klassist – saavutas Tuuli Jõgeva 3. koha ja Karmen Käär 5. koha.
4.klassist – saavutas Kirke Merisalu 2. koha, Liis Kärbla 3. koha, Riko Rosenberg 4. koha, Kaspar Jaaska 9. koha ja Kristover Kindsiveer 10. koha.
Õpetajad Kirsten Veelmaa, Mariina Kõrs, Helle Liloson ja Ülle Noppel.
Oma klassi puu istutamine on meie kooli pikaaegne traditsioon.
28. mail leidis kena kasvukoha ka käesoleva õppeaasta 1. klassi puu – seekord sirel.
Puu ja meie kõik saime kaasa palju häid soove:
kasva suureks ja ole tugev
head kasvamist ja õitsemist
olge kõik sõbralikud
ilusaid aastaid
sõbralikku meelt ja rahu
19.-21. mail 2022 toimus looduslaager Karulas Kaikamäe seltsimajas. Kolme päeva jooksul käidi erinevates kohtades uurimas toidu tootmist ja valmistamist. Esimesel päeval õppisime mahetootmise ja mitte mahetootmise erinevusi, külastades erinevaid tootjaid Võrumaal (Jaagumäe talu ja Peri mahemõis, Nopri ja Metsavenna piim). Õhtul tegime ise seltsimajas süüa ja vaatasime loodusfilmi sellest, kuidas üks pere ilma poest toitu ostmata terve aasta hakkama sai. Teisel päeval matkasime kodusesse aedviljakasvatusse, kus saime teada, kuidas kasvatada ja säilitada pärandsorte. Need on taimesordid, mida on kasvatanud meie esivanemad. Seal saime ka Mehhiko päritolu toitu proovida. Kolmandal päeval räägiti meile Mondo MTÜ tegevustest ja mängu ning aktiivsete tegevuste kaudu õppisime seda, millised igapäevased valikud on loodussõbralikumad ja millised mitte. Pärast seda sõime lõunat ja sõitsime koju. Laager oli väga huvitav ja õpetlik. Tehes ise valikuid toidu ostmisel ja tarbimisel, tuleks kindlasti eelistada kohalikke tootjaid ja võimaluse korral valida mahetoode. Suurim keskkonnamõju on veiseliha tootmisel. Ka toidujääkide vähendamine on oluline toidu keskkonnamõju piiramiseks.
Laura Läll 8. kl ja õpetaja Heidi Kukk
Seoses koroonaga juhtus nii, et ühel õppeaastal toimus kaks animafestivali.
15. oktoobril toimus Viljandimaal Mustlas Heino Parsi nimeline VIII animafilmide festival, mille teema oli "Looduse muinasjutt". Võistlusele animatsioone võisid luua lasteaialapsed, kooliõpilased ja täiskasvanud.
Päev Mustlas algas tervitustega, millele järgnes kahetunnine animatsiooni loomise töötuba. Töötoa korraldas MTÜ Nukufilmi Lastestuudio Animakool. Animatsiooni loomisel kasutati lamenukke, millele olid lisatud osalejate näopildid. Valminud animatsioone sai näha enne autasustamistseremooniat.
Parksepa Keskkoolist osales võistlusel seitse animatsiooni.
1.-3. klassi kategoorias võistles Riko Rosenbergi töö "Kilbita konn" https://youtu.be/jNGJeNWChj8, mis oli ka nominentide hulgas.
4.-6. klassi arvestuses oli nominent Roland Käär animatsiooniga "Lõvi seiklused võõral maal" https://youtu.be/8k6DUYTw2yU, mis sai ka Tarvastu valla eripreemia.
Reede, 13. mail 2022 toimus Mustlas IX Heino Parsi nimeline animafestival, kuhu olid kutsutud vanuserühmade parimad animatsiooni loojad. IX animafestivali teemaks oli „Kui avan raamatu“. Festival algas animatsiooni töötoaga, kus valmis ühine piksillatsioon. Piksillatsioon on üks animatsiooni liik, mille tegelasteks on inimesed. Ühisele tegevusele järgnes kahetunnine animatsiooni loomine töötubades. Iga rühm sai salmi luuletusest, mille kohta tuli teha animatsioon, mis hiljem töötoa korraldajate poolt ühiseks animatsiooniks monteeriti.
Peale lõunapausi algas autasustamine, kus kõige enne sai näha töötubades valminud animatsioone.
Parksepa Keskkoolist osales võistlusel 13 animatsiooni. Sel korral olid esindatud kõik neli kooliastet. Eriti hästi läks II ja IV kooliastme animatsioonidel. II kooliastme nominentideks olid:
Kerdo Murde animatsioon "Kui dinosaurused ei oleks välja surnud" https://youtu.be/F3Ibc5XyZNk
Kristjan Vislapuu ja Romek Niilo animatsioon "Hea halb päev" https://youtu.be/RpJGxhezo-E
Roland Kääri animatsioon "Kui ma avan aabitsa" https://youtu.be/mmIxAdTD8BE
Laureaadi tiitli pälvis Kerdo Murde animatsioon. Viljandi valla eripreemia pälvis Roland Käär.
IV kooliastme nominentideks olid:
Kaira Karolin Kanni ja Katrin Kaarna animatsioon "Õigluse rist" https://youtu.be/gLh-RAgRyqI
Nele Jõgeva, Olimar Ossi ja Robert Runtali animatsioon "Unenägu"
Christjan Truija ja Markus Soidla animatsioon "Aardekirst" https://youtu.be/R56jPIE71Ww
Christjani ja Markuse töö sai laureaadi tiitli.
Kogu autasustamisüritust saab vaadata https://youtu.be/BjKYvCAILz4
Aitäh kõigile animatsioonide loojatele!
Ene Kärg
Parksepa Keskkooli informaatikaõpetaja
Uurimis- ja praktilise töö raames sai eelmise aasta kevadel moodustatud õpilasfirma Bellissimo, mille liikmeteks on 11b klassist Liis Sisask, Anna-Kaisa Galak, Kristlin Leotoots ja 10. klassist Nele Pintmann. Õpilasfirma Bellissimo tegutseb Junior Achievement Eesti õpilasfirma programmi järgi.
Meie toodeteks on polümeersavist valmistatud kõrvarõngad ja võtmehoidjad. Võtmehoidjaid on kahes erinevas suuruses. Suuremate võtmehoidjate peale oleme kirjutanud näiteks inimese või kohanime, väiksema võtmehoidja peale aga eesnime tähe. Kõrvarõngaid valmistasime tähe ja kaare kujulisi.
Õpilasfirma Bellissimo on osalenud neljal erineval õpilasfirmade laadal. Meid võis leida Tartu jõululaadalt, Võru Kagukeskuse õpilasfirmade laadalt, õpilafirmade MEKA-lt Ülemiste keskuses ning Eesti õpilasfirmade laadalt Rocca al Mare Kaubanduskeskuses. Õpilasfirma tegevuse käigus oleme õppinud aja planeerimist, tööd meeskonnas ning tegelenud toote arendamise ja turundamisega.
Meie koolis on õpilasfirmad tegutsenud alates 2004. aastast. Kui majandus- ja ettevõtlusõpetuse raames huvilisi tekib ja ideed tulevad, sünnivad ka firmad.
Meie edaspidistel tegemistel saab silma peal hoida instagramis (of.bellissimo) ja facebookis (ÕF Bellissimo).
Õpilasfirma Bellissimo tegevjuht Liis Sisask
19. aprillil toimus meie esimene füüsika tund. Õpetaja Ando näitas meile erinevaid heli tekitajaid ja selgitas kuidas heli tekib ning miks see on erineva tugevusega. Saime mõõta, kui tugevat heli meist keegi teha suudab.
1. klassi õpilased uurisid Hullu Teadlase „Helisev müra” projekti raames erinevaid helitekitajaid, helitugevust, meeldivaid ja ebameeldivaid helisid. Üritasime aru saada, mis vahe on müral ja helil.
Õpilased kaardistasid kodus toas ja õues ning koolis tunnis ja vahetunnis tekkivaid helisid.
Kokkuvõte:
Kodustest helidest on meeldivad: vaikus, hingamine, kassi nurrumine, kassi näugumine, ema hääl, ema sammud, vanaema hääl, isa rääkimine, vanemate kõne, ohkamine, vaikne muusika, kella tiksumine, veekeetja susin, venna mäng, kraanist vee tilkumine, kaminas või ahjus tule praksumine, pesumasina hääl, legokastis sobramine.
Kodustest helidest on häirivad: tülitsemine, teleka või arvuti liiga vali hääl, kogu aeg keegi räägib telefoniga, nooremate õdede või vendade kisa, kodumasinate hääled, ukse kriiksumine, trampimine, siibri kolksumine, pliiatsi klõgistamine vastu lauda, veetoru undamine, mängukuuli kärin põrandal, koera vali haukumine.
Klassis tunni ajal on meeldivad: vaikne töötamine, õpetaja räägib rahulikult, õpilased räägivad rahulikult, kella tiksumine, värvimise sahin, muusika, linnulaul akna taga, vahetunnikell,
Klassis tunni ajal on häirivad: kõik räägivad läbisegi, õpetaja pahandab, pliiatsid kukuvad maha, keegi trambib koridoris või üleval klassis, vali hääl kõlarist, kriidi krigin tahvlil, telefon heliseb või piiksub, vahetunnikell, jalgadega põrandal sahistamine, auto sõidab akna alt mööda.
Vahetunnis on meeldivad: vaikus, sõbraga rääkimine, tunnikell.
Vahetunnis on häirivad: jooksmine, trampimine ja röökimine, tülitsemine, uksega paugutamine, telefoni helin, müntide kukkumine põrandale, tunnikell.
Õues on meeldivad: linnulaul, puude kohin, vihma sabin, sõbraga rääkimine, tuule sahin, vaikus, koera haukumine, vee vulin, vahtramahla tilkumine, tuuleratta vurin, jää pragin lombil, räästa tilkumine, oksa pragin.
Õues on häirivad: autode mürin, koera haukumine ja ulgumine, puude saagimine ja võsa lõikamine, kiirabi sireen, kirikukell, varese kraaksumine, kasside kräunumine, kolksatused, paugud, karjumine, tülitsemine, puruneva klaasi klirin, lennukite müra, mootorratta plärin.
Aitäh õpetaja Andole huvitava tunni eest.
Laupäeval, 15. aprillil 2022 toimus meie rühma järjekordne koolitusreis.
Esimeseks sihtpunktiks oli Eesti Piimandusmuuseum Imaveres. Piim ja piimatooted omavad olulist rolli inimeste igapäevases menüüs. Muuseumis tutvustati meile piimanduse arengut taludes XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses. Saime teada, kuidas töötasid selle perioodi seadmed ja masinad.
Töötoas saime ise jäätist valmistada ja maitsta.
Piimanduse ajaloo juurest suundusime talumajandusega tutvuma. Tegemist ei olnud traditsioonilise põllumajandustaluga. Meie külastatud Wile Farmi eesmärgiks on kvaliteetsete tõualpakate kasvatamine, pehme ja sooja alpakavillase lõnga ning kudumite valmistamine.
Saime teada, et alpakabeebisid nimetatakse kriadeks. Isased ja emased loomad elavad eraldi karjadena. Naljakas oli vaadata, kuidas alpakad ennast sügasid. Mõned loomad olid julged ja lasid ennast paitada.
Villa töötlemist tutvustades näidati meile juba võõraks jäänud tööriistu: kraase, kedervart ja vokki.
Koolitus jätkus Paide vallimäel asuvasse torni rajatud Ajakeskuses Wittenstein. Ajamasina abil saab seal rännata läbi Eesti ajaloo muinasajast tänapäevani. Käisime kiviaja inimese koopas, istusime ühes lauas koos Järva foogtiga, riietasime rüütlit, kirjutasime Forseliuse koolis tahvlitele, sõitsime tsaariaegse postitõllaga, laulsime koos Lydia Koidulaga ärkamisaegset laulu, jalutasime Eesti Wabariigi aegsel linnatänaval, tundsime hirmu küüditamisrongi vagunis, tutvusime nõukogude aegsete koolilaste eluga ja jõudsimegi õnnelikult tänapäeva. Igal korrusel pakuti meile ka ajastule iseloomulikke toiduampse. Kogu programmi ilmestasid heli- ja valgusefektid ja videoprogrammid. Oli väga põnev.
Lõunapausi tegime Tikupoisis ja poepeatuse Paides.
Meie koolituspäev oli lõbus ja huvitav. Saime sõpradega koos olla ja uusi teadmisi omandada.
Aitäh meie juhendajatele põneva päeva organiseerimise eest, Parksepa koolile ja Võru vallale toetuse eest.
Kristelle Jõgeva, Liis Kärbla, Michael Juhkam
Noorteühendus ELO Parksepa rühma liikmed
Me kõik oleme pärit lapsepõlvest. Sealt, lapsepõlvest, saab alguse iga inimese elukaar, millele igal aastal lisandub mõni uus sündmus või seiklus.
14.aprillil toimunud õpilaskonverentsil esitlesid 5.klassi õpilased oma kodutöid teemal “Minu elulugu “.
Tööd olid valminud õpetaja Liia Luige juhendamisel. Kuulajateks olid 4.klassi õpilased, sest järgmisel õppeaastal on nende kord oma elulood kirja panna.
Võiks ju arvata, et mis elulugu saab õieti olla 11 või 12. aastasel lapsel. Aga mini õpilaskonverents näitas, et nende elulood saavad ikkagi olla väga sisukad ja huvitavad, näiteks lood nime valikust, perekonna traditsioonidest, reisidest, lasteaia mängudest, hobidest, kooliteest, osalemistest mitmesugustel võistlustel, konkurssidel,olümpiaadidel.
Suur tänu esinejatele: Merili Tasso, Kerdo Murde, Braian Tsirk, Laura Potter, Ott Keerutaja, Helena Karu, Romek Niilo, Roland Käär.
Konverentsi juhtisid enesekindlalt Laura Potter ja Kerdo Murde.
Külalisesineja oli 9. klassi õpilane Karolin Niido, kelle loovtöö “Kanapidamisega alustamine - meie pere lugu“ oli saanud õpilaste teadusfestivalil riikliku preemia.
9. klassi õpilase Marie Martine Luppi töö “Eesti lindude maalimine vesivärvidega“ oli hinnatud õpilaste teadusfestivalil I riikliku preemiaga ja Eesti Kunstiakadeemia eriauhinnaga ning seda tööd tutvustas juhendaja- õpetaja Heidi Kukk.
Konverentsi tööd ilmestas 5. klassi õpilase Ott Keerutaja esinemine saksofonil.
Et 5. klassi õpilaste sünniaeg on aasta 2009 või 2010, siis oli asjakohane õpetaja Liia Luige koostatud tore pildigalerii Eesti ajaloo tähtsündmustest aastatel 2009–2022.
Kooli aulas oli välja pandud kõikide 5. klassi õpilaste tööd teemal “Minu elulugu“. Esitletud oli ka eraldi kogumikud õpilaste aukirjadest, diplomitest, tänukirjadest, medalitest.
Kooliraamatukogu väljapanek elulooraamatutest andis ülevaate Eesti tuntumatest inimestest.
Suur tänu konverentsi eduka kordamineku eest: õpetajad Liia Luik, Ene Kärg, raamatukogu juhataja Ruth Toots.
Malle Puolakainen
koolimuuseumi juhataja
18. aprill 2022. a.
Reedel, 8. aprillil 2022 käisime Vana-Võromaa Kultuurikojas munapühade kommetega tutvumas. Meiega oli ka väikeklass ja õpetaja Anneli.
Meile räägiti lihavõtete kombestikust, pesime nägu kasemahlaga. Saime teada, milleks kasutati urbadega pajuoksi ja punaseid paelu. Otsisime mune, mängisime munaveeretamise ja teisi traditsioonilisi mänge ning meisterdasime.
13. aprillil toimus 1., 3. ja 6. klassi ühine kinokülastus. Meiega olid kaasas ka Parksepa koolis õppivad Ukraina lapsed.
Vaatasime kogupereseiklust „Hunt nimega Saladus”. Film rääkis südamliku loo väikese tüdruku ja hundikutsika sõprusest.
17. ja 18. märtsi 2022 veetis Parksepa Keskkooli loodusring Soomaal Tipu Looduskoolis. Nende kahe päeva jooksul sai laagris tehtud nii mõndagi huvitavat: ühised tegevused, söögi valmistamine ja matk. Kohale jõudes tutvusime nii Tipu Looduskooli kui ka sealsete koduloomadega. Söögikordade eest vastutasid õpilaste toimkonnad ja kõik laagrilised said söögitegemistes osaleda. Neljapäeva õhtul käisime tähti vaatamas. Meeldejäävaimaks laagri osaks oli reedene tõukekelgumatk Soomaal, mis oli küll väsitav, kuid ilm oli hea ja kõik olid heas tujus. Laagriskäik oli nagu väike puhkus ja reedel koju sõites oli isegi kurb, et see kauem ei kestnud.
Marie Martine Lupp
Ma käisin 7. märtsil 2022 oma klassikaaslastega 4.b klassist Võru loomemajas LIIVA-ATE. Meil oli seal kaasaegne kunstitund. Kohale jõudes tervitas meid kunstnik Laura Kuusk. Ta viis meid keldrisse, endisesse vanasse garaaži, kus Kanal galeriis olid tema fotodest näitus. Iga tema teos oli eriline, detailne ja värviline. Nende tegemisel oli ta kasutanud kodus olevaid asju ja erinevaid puu- ning köögivilju.
Meie kunstitunni teema oli „Kuidas liikuda nagu limaseen?”. Mulle meeldis lima peal istuda, liikuda ja käituda limaseenena. Tegelikult polnudki põrandal lima, vaid silikoonist limalaadne asi. Kunstnikuga juttu ajades selgus, et limaseen on inimesele lähem sugulane kui näituseruumis olevad taimed. Tore oli pikutada ja kuulata kõrvaklappidega rahulikku juttu, mis õpetas, kuidas end tunda limaseenena.
Mulle meeldis moodne kunstitund, sest see oli väga eriline ja loominguline. Tunnis rääkisid minu klassikaaslased väga omapäraseid ja naljakaid mõtteid. Minu arvates peaks rohkem koolimajast väljas käima ja tunde põnevates kohtades tegema.
Tristan, Lianne, Riko ja Karoliis
Eelmise aasta lõpus korraldas Uue-Antsla rahvamaja juhataja Kati toreda üleskutse videokorjeks "Pisut teistmoodi Võrumaa laste ja noorte näitemängupäeva 2021".
Kokku saadeti kümne etenduse video.
Meie kooli jõuluetendus "Nõiutud mets" ( autor Kiiri Saar) osales samuti antud korjel.
Käesoleva nädala teisipäeval oli Kati ringreisil jagamaks osalejatele tänukirju, märke ja kringleid!
Suur tänu selle toreda ettevõtmise eest!
Esmaspäeval, 31. jaanuaril osalesid 1. klassi õpilased Kiidjärve külastuskeskuse loodusprogrammis "Ütle sina, missugune on talv?"
Hommik tervitas meid õuesõppeks väga sobiva ilmaga. Sõiduks Kiidjärve külastuskeskuse parklasse kulus aega täpselt 45 minutit. Seal kohtusime matkajuht Epuga ja suundusime kohe rajale. Tuletasime meelde, mis juhtub talvel puude ja taimedega. Kuna maha oli sadanud värske lumi, siis eriti palju loomade jälgi ei leidnud. Nägime ainult orava ja kitse jälgi.
Matkajuht rääkis, et lume peal võivad liikuda imepisikesed putukad – lumekirp ja lumeämblik. Tavaliselt me nende peale ei mõtle ja neid ei märka. Meile anti luubid ja õige pea oligi esimene lumekirp leitud. See tekitas palju elevust. Veel veidi hoolsat otsimist ja leitud oli ka lumeämblik.
Matk ja loodusvaatlused jätkusid. Poolel teel tegime mängupeatuse. Järgnevalt kehastusime metskitsedeks ja katsetasime, kas suudame kätega kitse magamisaseme suuruse maalapi lumest puhtaks kraapida. Ei suutnud. Aga kitsed peavad seda ellujäämise nimel tegema.
Järgmises peatuspaigas saime teada, kuidas tekivad lumehelbed.
Matkaraja ääres kasvab Eesti ainuke krokodillikuusk. Saime järgmise uue teadmise võrra rikkamaks. Vaata ka sina infot selle kuuse kohta. https://et.wikipedia.org/wiki/Krokodillikuusk
Matka tegi põnevaks ka see, et üks osa rajast kulges mööda Ahja jõe kõrget kallast.
Külastuskeskusesse tagasi jõudes olime natuke väsinud ja kosutasime ennast väikese einega.
Õppepäeva lõpuks näitas matkajuht Epp meile veel põnevaid õppevahendeid – loomade jalgu. Ja siis oligi aeg asuda tagasiteele.
Saime palju uusi teadmisi ja nautisime liikumist talvises metsas.
7. detsembril oli Riko Rosenberg (4.b kl) kutsutud õpilasleiutajate konkursi auhinnagalale PROTO avastustehases. Konkursi koostööpartneri, laste teadusajakirja "Minu Maailma" esindaja andis Rikole üle peapreemia (ajakirja aastatellimuse). Riko osales konkursil leiutisega "Süütematerjali biopress". Tema leiutise abil saab paberihundis tekkinud prügist ja friikartulite ning pontšikute tegemisest allesjäänud õlist pressida süütematerjali, mida võib kasutada kaminates, grillides või ahjudes söe või puidu süütamiseks.
Kui küsida tänaval suvaliselt ettejuhtuvalt inimeselt, mis seondub talle Narva linnaga siis saaksime peaaegu alati vastuseks kuritegevus ja venelased. Nende varju jääb tavaliselt tegelik Eesti kõige idapoolsema linna olemus ja see, milline kultuuripärl Narva on. Ega sellest vist väga aru ei saagi läbi ajaloo õpiku. Tuleb ikka kohapeal ära käia. Pisikest pilti vaadates internetis või õpikus ei saa täieliku pilti Kreenholmi tekstiili manufaktuuri massiivsusest ning Narva linnuse uhkusest.
Matkal Kreenholmi saarel, läbi tehase hoonet. Näha seda suurust ja grandioossust, näha seda kõike läbi oma silma, katsuda seda oma käega. See on hoopis midagi muud. Ainuüksi see, et manufaktuuris töötas tippajal 12 000 inimest räägib ise selle suurusest.
Narva linnuse kohta võib öelda “seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline”. Nimelt väljastpoolt paistis ta välja ikka nagu keskaegne kindlus, aga seest oli modernne ja vägagi interaktiivne. Peaaegu igas muuseumi ruumis olid olemas ekraanid, mõned mängisid videoid linnusest, teised olid varustatud, aga mängudega paiga ajaloo kohta. Mina ise olin natuke pettunud, sest lootsin leida eest linnusesse sisseastudes arhitektuurilises võtmes rohkem keskaegsust. Selle kompenseeris ilus vaade linnuse tornist õhtusele Narva linnale ja Jaanilinna kindlusele.
Järgnevalt viis tee meie seiklejate salga Victoria Bastioni Kasemattidesse. Kaskede ja mattidega ei ole seal midagi pistmist. Õigupoolest ei saanudki vastust, miks nimetatakse bastionikäike kasemattideks. Bastionikäikudes oli ülimalt niiske, põrandatel lombid, laest tilkus vett, lae all ilutsesid soolapurikad. Läbi süngete käikude juhtis meid lõbus ning hingega asja juures olev giid. Mõnele õpilasele kujunesid bastionikäigud eriti meeldejäävaks pealaele saadud muhuga madala lae tõttu.
Väljasõit kujunes igati toredaks ning huvitavaks. Kostitasime oma aju uute teadmistega ja oma keha hea toiduga Rondeeli nimelises restoranis. Tagasiteel hakati mõtlema juba uue sihtkoha peale.
Franz Krull
Milline võis näha välja keskaegse–varauusaegse inimese toidulaud, kuidas mõjutasid haigused igapäevaelu, kui pikk oli eluiga, milliseid relvi kasutati ja riideid kanti? Loetletud küsimustel saime vastused külastades Tartu Ülikooli ajaloo-ja arheoloogia instituuti. Tutvusime arheoloogide igapäeva tööga laboratooriumis ja leidude hoidlas. Õpilaste poolt kogutud teadmised aitavad paremini aru saada endiste aegade mõjust tänapäevale. Loodetavasti andis Tartu Ülikooli külastamine aluse mõnelegi õpilasele tuleviku ameti valikul.
3.klass käis esmaspäeval, 13.detsembril Mõniste Talurahvamuuseumi jõulumaal. Seal “rändasime läbi ajastute” ja kogesime, mil viisil on meie esivanemad jõule tähistanud. Alustasime madalas talutares jõulude pühitsemisest koos jõulusokuga, edasi liikusime Eesti Vabariigi aegsesse jõuluõhtusse koos tagurpidi kasukaga vanaga, tantsisime ja laulsime Nõukogude aegsel nääripühal ning jõudsime kaasaega, kust ei puudunud ka jõuluvana ja kingipakid. Loomulikult tuli jõuluvanale ka luuletust lugeda. Õues kostitati "rändajaid" lõkke ääres piparkookide ja teega ning päeva lõpetas meisterdamine loodusklikest vahenditest.
Oli väga tore päev!
18. oktoobril 2021. aastal toimus majandus- ja ettevõtlusõppe kursuse raames õppeekskursioon Põlva- ja Võrumaa ettevõtetesse. Õppereisil osalesid 12.a klassi õpilased.
Käisime neljas ettevõtlusega tegelevas firmas.
Kõigepealt tutvusime Haanjamaal tegutseva Suhka turismitalu ja Suhka vabatahtliku päästekomando tegemistega. Saime teada kuidas on võimalik ühitada turismitalu majandamine ja tegevus vabatahtlikuna.
Järgmisena külastasime Missos asuvat Andri-Peedo talu, kus ettevõtlik noor pere avas 2017. aastal Eesti ja Põhja-Euroopa moodsaima kitsefarmi, mis on mõeldud kuni 500 loomale. Farmi juurde on valminud tipptasemel meierei ja siinmail ainulaadne heinakuivati, mis võimaldab pakkuda loomadele kvaliteetset sööta, häid elutingimusi, toota maitsvat kitsepiima ja valmistada koha peal erinevaid piimatooteid. Viimase asjana on lisandunud veel talukohvik.
Edasi viis meie tee Mikitamäe kunagisse koolimajja Inara Vanavalgõ Kohvitarõ mugavatesse ruumidesse. Perenaine Inara Luigas oli meile valmistanud lõunasöögi tutvustamaks kohalikke toite ja kombeid. Käsitsi valmistatud pelmeenid, lisaks hapukoorekaste, salat, sõir ja kohupiimapliinid viisid keele alla.
Inara on olnud Riigikogu liige, Setomaa Kuningriigi ülemsootska 2001–2002, aga ka Seto Kuningriigi parim sõirameister.
Viimaseks peatuskohaks oli Piusa jõe kallastel asuv Wiera küünlakoda, Nordic Candles OÜ. Oma ettevõtet tutvustas Merilin Alve, Eestimaa loodusest inspireeritud küünlabrändi Wiera Nordic Candles looja. Wiera küünlavabrik on rajatud ajalooliste taluhoonete kompleksi, et anda ühele vanale ja väärikale talule uus võimalus.
Wiera küünaldel on Eestis ainukene innovaatiline puidust taht. Küünlatahi projekti aitas ellu viia Tallinna Tehnikaülikooli Inseneriteaduskonna materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituut.
Õppereis osutus toredaks vahelduseks nii õpilastele kui ka vastuvõtjatele.
Käisime 20. oktoobril 2021 11.a ja 11.b klassi ning õpetaja Angelaga Vene Teatris vaatamas muusikali “Minu veetlev leedi”. Lisaks imelisele teatrikogemusele saime ka analüüsida, kui hästi saame vene keelest aru, sest etendus oli just nimelt venekeelne.
Teatrihoone ukse taga ei oleks ma iialgi arvanud, milline pilt mu silme ette kohe-kohe ilmub. Neorokokoo peene stiil, uhked seinad, lühtrid ja laed. Tunne, nagu oleks muinasjutulises lossis, kandmas uhket kleiti ja ehteid, mis kõik sellele tundele vastavad. Olles osa teatri ajaloost, vaadeldes seintel pilte näitlejatest ja tähtsatest isikutest ning kõndides saali, kus kõik on muinasjutulisest muinasjutulisem.
Siis see algab. Muusika, eesriie ja action.
Lavale ilmub Eliza, vaene lilleneiu, keda kehastab meile kõigile tuttav ja armas Elina Nechayeva. Oma imeilusa soprani häälega suudab ta ära võluda kogu publiku ning anda edasi kohmetu ja maneerideta tüdruku olemust. Elizale vastandiks on aga härra Higgins, keda kehastab Vene Teatri juhtiv näitleja Aleksandr Ivaškevitš. Härra Higgins on haritud, karm ja nõudlik. Kas tõesti suudab tema Eliza peeneks daamiks muuta? Kas tõesti leiavad nad ühise keele? Eliza ja härra Higginsi teekond algab konarlikult ja raskelt. Nagu ka päris elus - kui tahad midagi saavutada, pead selleks vaeva nägema. Eliza õpiteekonnal on abiks nii talle kui Higginsile viimase abiline, proua Pearce. Naine, kellel on alati selg sirge, kord majas ning siht silme ees. Pärast pikka õppimist on käes Eliza esimene proov. Kas suudab ta sulanduda kõrgklassi sekka, kas suudab ta unustada oma vanad kombed? Lava täitub daamide ja härrasmeestega, kellel kaunimad õhtukleidid ja frakid, mida eales nähtud. Must-valge, klassika, kuid kui ilus tegumood ja kui ilusad siluetid. Justkui Dior ja Chanel oleksid enda anded ühendanud ja teinud sellest midagi erakordset. Kõik etenduse ajal nähtud kostüümid on Alexandre Vassiljevi, maailmakuulsa teatrikunstniku ja moeajaloolase, erakogust. Tal on üks suurimatest 18.-21. sajandi ajalooliste kostüümide kogu ning tõesti, väga eriline. Kui käitumist suudetakse näitlemisega edasi anda, suudavad riided isikut näidata. Silme ette tekib tervikpilt. Elizal läheb peol hästi, kuniks vanad kombed tagasi tulevad, mis omakorda jätavad kogu kõrgklassi sõnatuks. Kuid nagu öeldakse, mis halvasti, see uuesti. Tuleb ball, Eliza kannab imeilusat õhtukleiti, mida rikastavad ehted, mis säravad ka meie ritta välja. Publik pole ainus, kellel suu imestusest lahti jääb, ka härra Higgins on pahviks löödud, kuigi tema vaoshoitud ilme seda kiivalt tagasi proovib hoida. Kuidas üritab ta küll ballil Elizaga rääkida, kuid kavaler kavaleri järel, keerutab Eliza tantsupõrandal, jättes Higginsi tahaplaanile. Nii veereb õhtu öösse ja öö saadab nad koju, kus sõnad jäävad neiule hinge kriipima. Kas tõesti Higgins ei märka, miks Eliza on kurb, kas ta ei saa aru, mida on valesti teinud, kas ei märka tema süda, et ta teda armastab? Sõnadest puhkeb sõnelus ning sõnelusest tüli. Eliza lahkub, kuid alles jäävad tunded. Ka tõrges Higgins hakkab taipama, mis toimub. Nad kohtuvad. Kohmetust tüdrukust on saanud daam ning külmast südamest hooliv hing. Tärkab armastus, mis soojem kui tuli, mis kauneim kui tähistaevas, mis südamlikum kui romaan. Nad kokku saavad ning langeb eesriie, võitjaks armastus.
Kuigi etendus on läbi, siis show veel kestab. Lõpudefilee möödub suurepärase moeetendusena. Näitlejatel on seljas piltilusad kleidid, mis on muidugi pärit Alexandre Vassiljevi erakogust. Võiks öelda, et see oli ainulaadne kogemus, sest igas teatris sellist vaatepilti ei näe.
Saalist lahkudes mõtlen äsjanähtud etenduse üle. Olen mitme kogemuse võrra rikkam. Sain õppida vene keelt, näha uut teatrit, nautida etendust ja muusikat, vaadata kauneid kostüüme ning veenduda, et armastus võidab kõik.
Marta Kaiv
Õpilaste arvamused teatrikülastusest Vene Teatrisse
Mulle meeldis Vene Teatris väga. Maja tundus väljast tagasihoidlik, kuid juba sisse astudes oli aru saada, milline sisustus tulemas on. See oli suursuguse sisustusega maja. Etendus meeldis mulle samuti. Lihtne oli aru saada ka siis, kui kõrvaklappidest tõlget ei kuulanud. Näitlejad olid professionaalsed, väga hea hääle ja diktsiooniga. Teater oli palju lahedam kui ma alguses arvasin :)
Nele 11.a
Vene Teatri juures meeldis mulle enim maja välisfassaad. Ka sisemus oli päris kena. Etenduse kohta ütleksin, et parim oli muusika.
Iiris 11.a
Театр был очень красивым и шоу было хорошим. Шоу понравилось и было интересно смотреть. Я хочу пойти в Русский театр еще раз.
Robin-Mattias 11.a
Minu jaoks oli Vene teatri külastamine uus kogemus ja jäin sellega väga rahule. Muusikal oli huvitav ja kõige rohkem meeldis sealt mulle laul "Если повезёт чуть-чуть", mida laulis Eliza isa, ka Vene teatri kujundus oli väga ilus ja meeldejääv.
Johanna 11.a
Minule väga meeldis see teatriskäik. Teatrihoone oli imeilus ja näitlejate kostüümid olid vapustavad! Eriti meeldis mulle laulmine ja see, kuidas nad nii ägedalt oma emotsioone väljendasid. Võiksime selle õppeaasta jooksul veel Vene Teatrit külastada :).
Anett-Marie 11.a
Mulle väga meeldis see etendus, see oli midagi teistsugust, mida varem pole näinud. Koht oli nii kaunis ja võttis sõnatuks, pole varem kunagi nii ilusas ja viisakas teatris käinud. Etendusest jäid hästi meelde ilusad sädelevad kleidid ja lavakujundus. Ei saa ka mainimata jätta peaosatäitja lauluoskust, palju võimsam kui ainult netist video pealt kuulates.
Kärolain 11.a
Lavastus oli väga põnev. Lavastuse tegid põnevamaks huvitavad ja ilusad riided ning detailid. Sama uhke ja huvitav oli ka teatrimaja ise. Enne etendust kadus mul isegi ajataju, sest jäin näitust imetlema.
Janely Ilves 11.b
Majast - kui me tänaval kõndisime, siis ma mõtlesin, et kuhu küll meid viiakse, sest olin seal majas esimest korda. Kuid kui me uksest sisse astusime, siis muutus mu arvamus silmapilkselt ülimalt toredaks. Need maalid seinal ja ruumid olid võrratud.
Etendus - riietus oli väga huvitav ja hästi tehtud. Samuti kujundus ja trepp seal taga oli väga äge ja hiiglaslik. Teatrit kuulasin 80% ajast kõrvaklappideta, sest oli arusaadav minu jaoks. Väga tore õhtu oli.
Robert 11.a
Mulle tõsiselt meeldis teatrihoone, see oli väga ilus ja võimas. Etendust nautisin ka väga, sest näitlejad tegid head tööd ja laulud andsid nii palju juurde. Ka näitlejate kostüümid meeldisid väga, need olid omapärased ja ilusad.
Eliisa 11.b
Teatriskäik oli väga vaheldusrikas ja tore. Vene Teater oli suurem ning uhkem, kui ootasin. Sees oli hubane ja soe.
Etendus oli huvitav, meeldejääv ja üleüldiselt teistsuguseid emotsioone tekitav.
Õpilased käitusid hästi ja probleeme polnud ning tagasiteel lauldi ka bussis.
Kokkuvõtteks oli reis väga-väga tore ning elamusterohke.
Mattias Prants 11.b
Kõige rohkem meeldis mulle teatrihoone, sest see oli suur ja uhke ja väga huvitav oli seal ringi kõndida. Etendus oli väga põnev ja arusaadav tänu tõlkele. Mulle meeldis, et tegelased olid nii energilised.
Anna-Kaisa 11.b
Teater oli sisse tulles kohe hästi moodne ja avaldas väga muljet. Teater oli huvitav ja suurepärane. Koos kõrvaklappidega, kust tuli eesti keelne tõlge, oli etendust väga mugav kuulata. Oli tore!
Liana 11.a
Mina käisin Vene teatris esimest korda. Saali sisse astudes olin väga üllatunud, kui kena see välja nägi. Laes olevad maalingud olid imelised ja mulle meeldis see väga. Etendus meeldis aga veelgi rohkem. Alguses, kui kuulsin ideest, minna vaatama muusikali "Veetlev leedi", siis polnud ma eriti vaimustuses aga tegelikkuses oli see suurepärane. Kartsin ka lisaks, et ei saa midagi aru, kuna etendus on venekeelne, kuid tegelikult oli see väga põnev kogemus. Kui selline võimalus uuesti kunagi tuleb, siis haaran sellest kindlasti kinni.
Brigitta 11.b
Minu arust oli lavastus põnev. Väga hästi jäid meelde huvitavad ja ilusad riided. Need läksid hästi kokku ka hoonega, mis oli väga uhke. Tore oli see, et kõik olid ennast viisakalt riidesse pannud, välja arvatud üks klassikaaslane.
Liis 11.b
Vene Teater oli kena ja huvitava sisuga. Väga meeldis teatrisaali lagi. Etendus meeldis veel rohkem. Oli raske aru saada, kuid põhilistest asjadest sain ikkagi aru ja etendus mulle selle mõtte ja sisu poolest meeldis.
Karl, 11.a
Я ждал этот день с интересом. Русский Театр Эстонии был очень-очень красивый и грандиозный. Элина Нечаева и другие актёры и актрисы пели отлично. Мне очень понравилось.
Спасибо!
Франц Крулль 11.а
Käisime 21. oktoobril 2021 11.a ja 11.b klassiga Tartus Ülikooli kunstimuuseumis täiendavalt õppimas Vana-Kreeka kultuuri. Meiega olid kaasas õpetajad Katrin Kullo ja Merit Süving.
Olime jaotatud kahte gruppi, kus pooltel meist oli vaba aeg, et kesklinna ümbruses jalutada ja vaadelda kohalikke skulptuure. Teise grupiga olime samal ajal aga muuseumis, kus saime vaadata Vana-Kreeka kunsti tähtsamaid originaalsuuruses kipsijäljendeid. Vaatamise taustaks jutustas giid meile nende teostega seotud tagamaid. Giidi jutt oli väga põhjalik ja köitev, ta innustas meid kaasa rääkima ja küsimusi küsima. Et õpitu veelgi enam kinnistuks, saime täitmiseks ka teemakohased töölehed. Kokkuvõtteks oli väljasõit lühike, kuid sisukas. Saime põimida kirjanduse ja kunsti tundidest õpitu uute ja kaasahaaravate lugudega.
Sel talvel seikleb Ülenurmel Eesti Põllumajandusmuuseumis piparkoogineiu Piia.
Piial on ka vahva sõber, kes tõttab alati kõigile appi. Aga nüüd tuleb välja, et sõber on ise hädas.
1. klass käis reedel, 26 novembril 2021 vaatamas, kas Piia suudab oma sõbrakese koos laudaloomade ja laste abiga päästa ning kas jõulude ajal ongi päriselt kõik võimalik?
Lugu jutustab üksteisest hoolimisest, sõprade tähtsusest, koos olemisest ja julgusest küsida abi – me ei pea üksi kõigega hakkama saama ning koos on alati kõik lõbusam!
Jõuluprogramm oli üles ehitatud kaasava näidendina, mille jooksul saime aidata Piiat ja tema sõpra, paitada loomi ning lõpetuseks meisterdada ka ise maitsva piparkoogi.
See õppekäik oli väga toredaks alguseks jõuluootusele ja jõuluajale.
Üritus Lahe Koolipäev 2021 “Kuidas jõuda kohale?” toimus 7. oktoobril Tallinnas Alexela Kontserdimajas. Meie koolist käisid sellel aastal seal 6 õpilasesinduse liiget - Nele Jõgeva, Marta Kaiv, Robert Runtal, Brent Piigli, Lauri Piirisild ja Delia Puksing. Üritusel käsitleti palju erinevaid teemasid, näiteks pühendumus, eesmärgid - nende seadmine ja täideviimine, oma keha tunnetamine, enda märkamine ja armastamine, inimeste aktsepteerimine, usaldus ja enda avamine. Oma kogemustest olid rääkima kutsutud mitu tuntud Eesti inimest - psühholoog ja ettevõtja Alar Tamming, teemeister Steve Kokker, teleajakirjanik Tuuli Roosma, ökoloogilise maailmavaate uurija ja tutvustaja Toomas Trapido, muusik ja dirigent Valter Soosalu, muusik Kadri Voorand. Lisaks kogemuste kuulamisele sai vaheaegadel erinevatel korrustel ringi vaadata ja suhelda erinevates valdkondades töötavate inimestega ja tutvuda mõningate kõrgkoolide või ülikoolidega.
Üritusel osalemine oli põnev ja kogemus meeldejääv, sest peale huvitavate persoonilugude ja juttude, saime tutvuda teiste osalejatega ning võtta endaga kaasa mitu tarkusetera, mida tuttavate ja kaasõpilastega jagada.
Nele Jõgeva
25.11.21 toimus Parksepa Keskkooli 7. klassil õppekäik Rakvere linnusesse. Valisime programmi „keskaegne seiklus“, mis hõlmas endas rondeeli külastust, tutvumist liivi ordu ja linnuse ajalooga.
Käisime kabelis ja teadustekambris, kus valmistasime ka musta püssirohtu. Sisehoovis oli võimalik harjutada kätt vibulaskmises ja kuulata põnevaid legende. Julgemad said külastada piinakambrit, surmatuba ja põrgut.
See ajalooteemaline õppekäik andis hea ülevaate Eestis toimunud sõdadest ja lahingutest, mis olid seotud Rakvere linnusega.
Koduteel käisime Äntu Sinijärve ääres, mis on Eesti kõige selgema veega järv.
Eesti lionsklubid kingivad sellel õppeaastal heategevuskampaania „Lahkus loeb" raames kõigile esimeste klasside õpilastele suutervisele pühendatud kinkekoti, mis sisaldab hambaharja ja -pastat, Suukooli ja Lions-liikumise teabelehte, Punase Risti plaastrit ja lõvikujulist helkurit. Kotis on ka hambapesu päevik.
Heategevuskampaania koostööpartneriks on Suukool ja patrooniks laulja Elina Netašajeva.
Meie kooli 1. klassi õpilastele andis kingitused üle Triinu Kärbla.
Kiitus ja kummardus maani kogu tiimile, kes video valmis tegid.
Oleme valitud konkursi Aasta Kool 2021 kümne finalisti hulka!
https://novaator.err.ee/k/aastakool
Video loomisel osalesid:
Tekst ja režiii: Marta Kaiv (11.a)
Montaaž ja algupärane instrumentaal: Lauri Piirisild (11.a)
Assisteeris: Katrin Kullo (õpetaja)
Osades (ilmumise järjekorras):
Katrin Kullo (õpetaja)
Marco Kindsigo (11.a)
Iiris Aljes (11.a)
Robert Runtal (11.a)
Marta Kaiv (11.a)
Johanna Gross (11.a)
Braian Tsirk (5. klass)
Karmen Lisett Taal (11.a)
Lauri Piirisild (11.a)
Nele Jõgeva (11.a)
Sel aastal oli õpilastel võimalik osaleda Parksepa Keskkoolis toimuvas "Rakett 69" õpihuvilaagris. Laager koosnes kolmest 6-tunnisest päevast, kus lahendatati praktilisi ja loogikat nõudvaid ülesandeid. Juhendajad Heidi Kukk ja Tiina Asi.
Teisipäeval, 28 septembril jõudsid kooli õppetöö mitmekesistamiseks ja kaasjastamiseks virtuaalreaalsusprillide 15 seadmega koolikomplekt. Osalesime kevadel Haridus- ja Noorteameti korraldatud ProgeTiigri seadmete taotlusvoorus, kus taotlesime projektile "Parksepa Keskkooli virtuaalreaalsusseadmed" toetust. Meie projekti toetati maksimaalulatuses 5000 euroga, kogu komplekti maksumuseks on 10500 eurot. Omaosaluse katsime kooli IT-eelarvest. Meil on Futuclassi Oculus Quest 2 koolikomplekt.
Teisipäeval Tartus seadmete kättesaamisel toimus õpetajatele ka koolitus nende tundides kasutamise võimaluste kohta. Laiemalt tutvustamiseks viime õpetajatele koolivaheajal läbi huvipäeva. Esimesed tunnid leiavad aset juba lähiajal.
Ene Veberson, haridustehnoloog
