100 fakti Parksepa kooli ajaloost

1.

Meie kooli ajalugu algab Väimela vallakooli asutamisest Rammulis. Lugu ise oli järgmine: Et Väimela mõis hakkas müüma talusid, siis ostis vald algul Woitra (Võitra) talu, et rajada sinna valla keskus, kuid palju sobivam asukoht valla keskuse jaoks oli hoopis Rammuli talu, mille oli mõisalt ostnud Viljandimaalt tulnud Jaan Lapp. Viimasele aga Rammuli talu ei meeldinud ja ta oli nõus Rammuli talu ümber vahetama Woitra (Võitra) talu vastu. Tehing toimus 30. detsembril 1871. a.

2.

1872. aasta 12. märtsil kirjutatud protokollist loeme, et Rammuli maja jääb valla majaks ja Rammuli Jaan (Lapp) peab Rammulilt välja minema.

3.

Rammulil kujunes välja Väimela valla keskus. Esimesena ehitati koolimaja. Ehitamise küsimus otsustati 16. märtsil 1873. aastal. Koolimaja taheti ehitada 10 sülda pikk, 4,5 sülda lai ja 9 jalga kõrge.

4.

23. aprillil 1874. a protokolliga nr 22 otsustati keiserlikule kubermanguvalitsusele saata palvekiri, kas vallale lubatud 450 rubla valla kassa raha võib koolimaja ehituseks 5 aasta peale laenata.

5.

20. jaanuaril 1874. a protokolliga nr 20 arutati vallas tulevase kooliga seotud küsimusi. Määrati, et ametisse võetav koolmeister peab oskama õpetada eesti, vene ja saksa keeles. Koolmeister peab igal aastal maksuta 2 vaeslast ülal pidama. Koolmeistri palk: 10 taalrit* Rammuli talu maad, küünalde raha, puid nii palju kui külakool kulutab. Koolile hoonete ehitus on valla hool, kuid parandus koolmeistri hool.

* taaler oli 1873. aastal maa headuse mõõt, maamõõduühik, mis ühendas nii maa pindala kui ka selle boniteedi. Taalerväärtuse määramisel arvestati erinevate kõlvikute (põllu-, aia-, heina- ja võsamaa) osakaalu ja kõlvikute jagunemist väärtusklassidesse.

6.

2. novembril 1874. a oli koolimaja pidulik avamine. Väimela mõisa omanik kinkis koolile sel puhul harmooniumi.

7.

4. augustil 1875. a protokolli on kirja pandud, e koolimaja on valmis. Tegelikult see päris nii polnud, sest koolimaja juures puudusid abihooned (puukuur jt). Ehitamine läks maksma 961 rubla ja 98 kopikat.

8.

1875. a sügisel alustati õppetööd 15. oktoobril nagu tol ajal külakoolides tavaks oli. Kooli nimetus oli Üheklassiline Rammuli Vallakool. See ongi meie kooli ajaloo algus. Esimeseks koolmeistriks oli Henno Kalkun. Koolimaja oli arvestatud 40 õpilasele.

9.

1878. aastal jõustus Eestimaal uus vallakooliseadus, mis kehtestas kolmeaastase koolikohustuse ja määratles vallakoolide õppetöö sisu. Olid esitatud nõuded: 1) õpetamise suhtes (õpetus olgu näitlik ja lastele jõudumööda); 2) korrapidamise alal (puhtus kooli- ja magamistoas); 3) kooliruumidele (koolituba olgu siniseks või heledaks värvitud); 4) õppevahenditele (piibel ja lauluraamat).

Meie kooli nimetuseks oli Väimela Vallakool Rammulil (Väimela-Rammuli Vallakool). Vallakoolis olid järgmised õppeained: usuõpetus, emakeel, rehkendamine, laulmine, võimlemine poistel, näputöö tüdrukutel, geograafia, saksa keel, vene keel.

10.

Eesti Ajutise Valitsuse otsusega 9. septembrist 1919 laiendati koolikohustust kolmelt aastalt neljale.

Meie kooli nimetus oli Väimela 4-klassiline Vallakool. Koolis oli 4 klassi ja õppetöö toimus kahes ruumis. Oli olemas internaat kaugemalt kooli käivate õpilaste jaoks. Magati põrandal õlekottidel, mis õppetöö ajaks toa ühte nurka hunnikusse tõsteti. Igaüks sõi oma kodust kaasavõetud toitu. 1919. aastal oli koolis 75 õpilast.

11.

16. aprillil 1920. aastal pöörduvad Aleksandri valla Väimela ringkonna laste vanemad palvega Võru maakonna koolivalitsuse ja EV Haridusministeeriumi poole palvega mitte pikendada kooliaastat 12. juunini, sest siis ei saa lapsed talumeeste juurde enam karja palgatud ja peaksid sügisel kõige kibedamal tööajal jälle kooli minema. Kooliaasta võiks alata 15. oktoobril ja kesta 30. aprillini.

12.

1922/23. õa õppis Väimela 4-klassilises Algkoolis 64 õpilast, neist 33 poissi ja 31 tüdrukut. Õpetajatele maksti palka tabeli alusel, mis arvestas klassikomplektide arvu koolis, õpetaja haridustaset, tööstaaži ja ametikohta - kas töötasid juhatajana või õpetajana.

Näiteks 8 aastase tööstaažiga I järgu õpetaja (kõrgharidusega) sai kuus 9900 marka. Tegelikke koolipäevi oli aastas 190.

13.

1930/31. õa statistiline aruanne koolitööst oli järgmine:

1. 1.–4. klassi õpilased puudusid kokku 1725 päeva, sellest vabandavatel põhjustel 1612 päeva, põhjuseta 113 päeva;

2. trahvitud 113 isikut summas 5,65 marka;

3. õppevahendeid on juurde soetatud 13,50 krooni eest, omatehtud õppevahendeid ei ole;

4. kooliaasta vältel oli 6 ekskursiooni;

5. kooli piirkonnas tegutseb Kungla selts.

14.

Juba 1920. aastal vastuvõetud „Avalikkude algkoolide seadus“ nägi ette 6-klassilise hariduse elluviimise viimaseks tähtajaks 1. jaanuar 1930. See oli valdadele ja koolidele raske ülesanne - kuidas leida sobivaid kooliruume ja koolimaju? Aleksandri valla volikogu otsustas alustada Väimela valla uue koolimaja ehitust. Uue koolimaja ehitusprojekt tunnistati ehituskõlblikuks 1936. aastal.

15.

Uus koolimaja avati 11. septembril 1938. aastal. Hoone avamisel viibis umbes 600 inimest. Kutsed olid kahesugused: eriliselt tähtsad isikud, kes võisid pärast avamist istuda banketilauda tasuta ja kutsed neile, kes pidid banketilauda istumiseks eelnevalt tasuma.

Hoone läks maksma 4,5 miljonit senti. Asutatud oli Väimela algkool 1.–6. klassiga ja 3 klassikomplektiga. Alustati uue koolimaja ümbruse kujundamisega, eriti aktiivselt tegeldi sellega 1939. aasta kevadel.

16.

21. juunil 1940. aastal kuulutati Eestis välja nõukogude võim. Uue sisu said koolikasvatus ja kultuurielu. Mitmetelt ametkondadelt hakkas saabuma kirju koolile, raamatukogule, vallavalitsusele, milles teatati mida, kuidas ja millal teha ja mida ei tohi teha. Näiteks Võru Maakonnavalitsuse teade 1940. a annab teada, et raamatukogudest ja koolidest tuleb kõrvaldada keelatud kirjandus (vastav nimekiri oli avaldatud).

17.

Saksa okupatsiooni aastatel 1941–1944 oli kooli juhatajaks Richard Kalmet. Suuliste mälestuste põhjal oli koolimajas saksa sõjaväeosa. Parki oli ehitatud palkmaja, õuele kuurid, kus oli sõjaväe ladu. Koolimaja ümbrusse olid rajatud kaevikud. Uue koolimaja juurde puukuuri lähedusse ehitati barakk tehnika hoidmiseks. Selle baraki koolimaja-poolsesse külge istutasid sakslased võrdlemisi suuri kaski, et barakki varjata (kased olid vähemalt 6 meetri kõrgused).

18.

1945. aasta kevadel kooli lõpetajaid ei olnud, sest mindi üle 7-klassilisele koolile. Kooli nimetus Väimela Mittetäielik Keskkool, enamasti kasutusel nimetus Väimela 7-klassiline Kool.

19.

1947/48. õa aruandest selgub, et 4 õpetajat saavad leivakaardiga 9 kg leivajahu. Kõik õpetajad on saanud kvartalikaardid, millega on saadud kompvekke, pesupulbrit, soola ja tikke.

20.

1951. aastal oli koolis 56 pioneeri ja 9 komnoort. Koolis viidi läbi 11 aktust ja 5 koolipidu. Kultuurihommikud toimusid igal esmaspäeval.

21.

1951. aasta sügisel otsustas kooli õppenõukogu, et kolhoosile minnakse appi viljapäid korjama. Selgitus: viljapead pudenesid maha viljakoristusel ja need tuli üles korjata.

22.

Põhikooli lõpetanute lendusid on hakatud loendama mitte 1961. aastast, mil 8-klassilise kooli 1. lend ellu astus, vaid hoopis 1962. aastast. 1960. aastast oli kooli nimetus Väimela 8-klassiline Kool.

23.

1966/67. õa seati koolis sisse veevärk.

24.

1969/70. õa algul oli koolis 96 pioneeri, 23 oktoobrilast, 10 komnoort.

25.

1970. aastal tähistati V. I. Lenini 100. sünniaastapäeva.

Ilmus kirjandusliku almanahhi „Lapsemaa“ 1. number.

Pioneerimaleva juhtmõtteks õppetöös oli „õppida nii, nagu õppis Lenin“.

26.

1971. aastal alustas tööd kooli raadiosõlm. Aastal 2019 seda sündmust koolis mainida ei saa.

27.

1979/80. õa korraldati Võru rajoonis õpetajate agitbrigaadide ülevaatus. Teemad olid: „Lenin 110“, „Olümpia 80“. 8-klassiliste koolide arvestuses oli parim Parksepa 8-kl kooli õpetajate agitbrigaad. Stsenarist oli Helgi Noormets. Esitluses kutsuti hoogsa muusika saatel VTK (valmis tööks ja kaitseks) norme täitma.

28.

1970ndatel aastatel seati koolis sisse ainekabinetid. Iga aineõpetaja sisustas oma kabineti ise.

29.

1979. a lõpetaja Luule Vähesoo (Kõiv) meenutas, et üks oluline osa koolielus oli töökasvatus. „Korrapidajad pesid klassipõrandad ja tahvlid. Sügiseti toppisime aknavahed vatti täis, et tuul sisse ei puhuks. Kõplasime umbrohust puhtaks palliplatsid ja aiateed, rohisime kooliaeda ja lillepeenraid. Kogusime vanapaberit ja vanarauda. Nii et meie põlvkond tööd ei karda.“

30.

1970. a sügisel rajati kooli maa-alale laste mänguväljak kehalise kasvatuse õpetaja Helgi Noormetsa juhtimisel. Õpetaja Helgi Noormets oli Väimela ja Parksepa kooliga seotud juba 1958. aastast. Vilistlased on meenutanud: „Huvitav õpetaja oli Helgi Noormets, ta sportis, laulis, mängis akordioni, tantsis, tegi pioneeritööd, korraldas laagreid, õpetas kabet, malet ja lauatennist mängima. Kergejõustiku ja korvpallipisiku süstis Helgi meie kooli juba 1960ndatel aastatel. Õpetaja oli kooli soetanud kõik spordiks vajalikud vahendid. Nii hüppasime üle kitse, jooksime tõkkejooksu ja viskasime vedruhoolaualt pehmele matile saltosid“.

31.

1983. a suvel hakkas tööle kooli õpilaste TPL-i (töö- ja puhkelaagri) rühm. Väimela NST-s (näidissovhoostehnikum). Komandör A. Hiiesalu, kasvataja I. Vahtra. Töötati 4 tundi peedipõllul, siis lõunasöök Väimela sööklas. Õhtupoolik oli ette nähtud mitmesugusteks tegevusteks.

32.

1984/85. õa III veerandil jäi koolis ära 716 õppetundi järgmistel põhjustel:

1. külmapühad ja gripp – 382 tundi;

2. spordinädal – 209 tundi;

3. liiklusalane võistlus – 13 tundi;

4. K. Tšernenko matused – 20 tundi;

5. Õpetaja Änilase kursustel viibimine – 92 tundi.

33.

1986. aastal esitas kool palve Väimela NST-le, et osta kooli õpetajate tuppa uus mööbel. 1985. aastal oli majand eraldanud koolile selleks 2000 rubla, kuid koolile mööblit ei müüdud. Seetõttu paluti sovhoosil osta ja koolile üle anda seinasektsioon, diivan, toolid ja kaks vaipa.

34.

1986. a alustasid kooliteed 6-aastased lapsed. Parksepa kooli juures oli 1. klass, teine 6-aastaste klass töötas Võru EPT lastepäevakodu juures, kokku 32 last. Õpetajad olid Külli Kolodinskaja ja Aino Usin. Õpetajate tähelepanekute põhjal olid lapsed väga aeglased, ei taipa koolielu rütmi, mõtted on hajevil, kärarikkad, tahavad rohkem mängida.

35.

27. veebruaril 1987 sõlmiti šeflusleping Parksepa 8-klassilise Kooli ja Väimela NST ning Parksepa EPT-ga aastateks 1987–1992. Leping pidi tähendama koostööd sirguva põlvkonna kommunistlikul kasvatamisel ja selleks paremate materiaalsete tingimuste loomisel:

• töö- ja puhkelaagrite organiseerimine;

• õpetajate premeerimine;

• korterite eraldamine õpetajatele;

• kardiringi loomine;

• õpetajatele ravi- ja puhketuusikute eraldamine;

• kooli töötajatele toiduainete müümine riiklike jaehindade alusel.

36.

Et kauplustes valitsed toidu- ja tarbekaupade defitsiit, siis oli koolil sõlmitud leping 1986. ja 1987. a Väimela NST söökla ja Parksepa kauplusega, et iga kuu esimesel neljapäeval saavad kooliõpetajad sealt toidupakke.

37.

1. jaanuaril 1988 sai kool juurde uusi ametikohti:

• 1,5 kütja (1. sept – 1. juuli). Koolis oli 23 ahju. Aastas kulus 200 tm puitu ja 40 t briketti;

• raamatukoguhoidja;

• sekretär-masinakirjutaja;

• laborant;

• majandusjuhataja;

• remonditööline (1. sept – 1. juuli);

• 0,5 spordirajatiste meister;

• garderoobihoidja.

Koolis oli ahjuküte 1997. aastani.

38.

1988. a suvel loodi lasteorganisatsioon ELO. Kadusid oktoobrilapsed, pioneerid, kommunistllikud noored. 1989. a oli meie kooli ELO rühmas juba 115 liiget. Huvitavamad üritused olid lillepidu, kadrisimman, patsi- ja habemetrall. ELO rühm tegutseb koolis tänini.

39.

13. septembril 1988 toimus Parksepa 9-klassilise kooli pedagoogilise kollektiivi ja lastevanemate üldkoosolek. Kohal oli 254 lapsevanemat, lisaks ametivõimude esindajad Võrust ja Väimelast, ka ajalehe Maaleht ajakirjanik Rein Raudvere.

Otsustati, et 1989. a mais algab Parksepa kooli juurdeehituse rajamine. Rahaliselt pidi aitama Väimela sovhoos.

40.

4. augustil 1989 alustas Võru KEK-i ehitusjaoskond Rein Koha juhtimisel ehitustöödega Parksepa Keskkooli II juurdeehituse rajamisel. Juurdeehitus valmis 1991. aasta suvel.

41.

Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus 15. augustist 1989 sätestas:

1. Nõustuda ENSV Hariduskomitee ja Võru Rajooni Täitevkomitee ettepanekuga reorganiseerida Parksepa 9-klassiline Kool Parksepa Keskkooliks.

2. Katta käesoleva määruse kohaselt koolivõrgus tehtavate muudatustega seotud lisakulud kohalikust eelarvest.

42.

1. septembril 1989 kanti Parksepa Keskkooli 10. klassi õpilaste nimekirja 24 õpilast, klassijuhatajaks määrati eesti keele ja kirjanduse õpetaja Merle Sulg.

43.

25. oktoobril 1989 anti välja Võru Rajooni Hariduskoondise käskkiri, millega moodustati rajooni haridusfond ja millest hakati maksma stipendiumi 10., 11. ja 12. klassi õpilastele trimestri õppetöötulemuste eest.

Parksepa Keskkoolis määrati stipendium 2. detsembril 1989 kooli õppenõukogu otsusega järgmistele 10. klassi õpilastele: Krista Kont (25 rubla); Evelin Buht (15 rubla); Kadri Paidre (15 rubla); Jana Pedassaar (15 rubla).

44.

Koolis tuli välja töötada uued sisekorrareeglid, sest 1. septembrist 1989 oli kooli nimetuseks Parksepa Keskkool.

Sätestati, et koolivormi kandmine on põhikoolis kohustuslik, keskkooliõpilased võisid ise vormi variante valida (tume või sinine seelik neidudel, noormeestel ülikond). Võis kanda ka tagasihoidlikke kõrvarõngaid. Sellise otsuse tegi kooli õppenõukogu 29. augustil 1989.

45.

1989. a kooli eelarves olid lubatud järgmised kulutused (rublades):

töötasu fond – 22 800;

lisandid töötasule – 6400;

kantselei- ja majanduskulud – 9400;

komandeeringud – 230;

õppekulud – 2000;

toitlustamine – 17 900;

inventari soetamine – 5000;

pehme inventar – 500;

muud kulud – 600;

koolikohustusfond – 1100 (sellest fondist toetati vaesemate perede lastele riiete ostmist).

46.

1990ndatel valmistas õpetaja Asta Hirv matemaatika materjale KODOSKOOBILE. Selgituseks: Juba 1970. aastail oli koolidesse diaprojektori ja epidiaskoobi kõrvale tulnud uus õppevahend kodoskoop, so aparaat, millega sai kilele kirjutatud teksti seinale projitseerida. Tegelikult soovitati rohkem kasutada nimetust valgustahvel, mis oli eestipärasem.

Õpetaja A. Hirv meenutas, et kolimisel vastvalminud juurdeehituse uude kabinetti vanast kabinetist midagi kaasa ei võetud ja seetõttu on need materjalid hävinenud.

47.

1. jaanuarist 1990 sai Parksepa Keskkool klassivälise töö organisaatori ametikoha (praegune nimetus huvijuht). Sellel ametikohal on töötanud Ene Lumi, Hille Lennuk, Jana Peterson, Tea Kõrs, Anneli Mee, Krista Kütt, Aigi Tiks, Silja Otsar, Andre Laine, Airi Pütsep.

48.

1990. aasta õppekasvatustöö analüüsis märgiti, et 10. klassi noor klassijuhataja peab pidama tihedamat sidet õpilaste kodudega, sest õpilased ei taha esineda kooli üritustel ja ei võta neist osa. Samas nenditi, et kooli traditsioonilised üritused on üles ehitatud 9-klassilise kooli baasil ja koolis tuleb alustada uute traditsioonide loomisega.

49.

Kõige rohkem uusi töötajaid võeti kooli tööle 1991. aasta sügisel, mil tööd alustas 10 uut õpetajat ja 7 teenindava personali töötajat. 2019. aastaks on neist kooli tööle jäänud 4: Kersti Taul, Kalju Haabmets, Liia Luik ja Merike Viskov.

50.

1991. aastal eraldati koolile Väimela NST maadest 3,93 ha maad. Lisaks sellele eraldati talupidaja Ennu Savimägi talu maadest 2,14 ha maad Parksepa Keskkooli II juurdeehituse vajadusteks. Seega kujunes kooli maa-ala suuruseks 13 ha. See kõik vajas hooldamist ja korrashoidmist.

Alles 1994. aastal võeti tööle aednik Virve Rüütli, kelle juhtimisel ja juhendamisel oli meie kooli ümbrus eeskujulikult korras. Võeti osa mitmetest kodukaunistamise konkurssidest, kust toodi ära mitmeid au- ja tänukirju. Kaunima kooliümbruse tiitli sai kool 2000. aastal, mil tollane Võru maavanem Robert Lepikson kinkis koolile pihlaka „Granatnaja“, mis kooli spordikompleksi juurde istutati ja seal tänaseni kasvab. Virve töötas aednikuna 2007. aastani, pärast teda aednikuna tööle asunud Kirsten Veelmaa andis samuti suure panuse kooliümbruse korrashoiul, kooliaias lillede ja taimede kasvatamisel ning liigirikkuse kasvatamisel. Samuti viis Kirsten Veelmaa läbi botaanikatunde kooli territooriumil.

51.

1991. aastast on kasutusel kooli lipp. Lipu kavandi koostasid õpilased ja nende ideed kujundasid lõplikuks variandiks Tartu kunstnikud.

Lipu õnnistas 1. septembril 1991. aastal kooli vilistlane, kirikuõpetaja Jüri Pallo.

52.

1991/92. õa hakkasid õpilased käima koolis ühes vahetuses. Seni töötas kool kahes vahetuses: algklassiõpilased tulid kooli lõunaks, mil põhikooli vanemate klasside ja gümnaasiumiõpilaste tunnid olid lõppenud. Esimesed klassid töötasid Parksepa ja Väimela lasteaedade juures.

53.

1991. aasta novembris moodustati õpetajate atesteerimiskomisjon koosseisus:

Viktor Puolakainen – direktor;

Helju Kõiv – direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal;

Helje Jaarma – direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal;

Arvi Leosk – Võru Hariduskoondise juhataja;

Ene Lumi – harrastustegevuse juht;

Aavo Lind – õpetaja;

Ilme Vahtra – õpetaja;

Elmar Susi – õpetaja.

53.

1992. aasta 1. septembrist saab Parksepa Keskkooli uueks direktoriks Ilmar Kesselmann. Võru Rajooni Hariduskoondise juhataja Arvi Leoski käskkirjaga määrati direktori ametipalgaks 954 krooni. Ilmar Kesselmann on kooli ajaloos 19. direktor, kes võttis ameti üle Viktor Puolakainenilt. V. Puolakainen juhtis kooli aastatel 1986–1992 ja tema teeneks on kooli organiseerimine keskkooliks.

55.

EV Võru Maavalitsuse määrusega 23. oktoobrist 1992 anti Parksepa Keskkool üle Võru Vallale. Üleandmine toimus bilansist bilanssi seisuga 01.01.1993. Võru vallavanem oli siis Kersti Vosman, Võru maavanem Einar Rannit.

56.

Alates 1. märtsist 1992 kehtestati õpetajate töö tasustamiseks palgaastmed (38 astet). Palgaastme määramisel arvestati õpetaja tööstaaži, töötamist tavaklassis või süvaõppega klassis, lisaülesannete täitmist, koormusnormi. Meie kooli õpetajate palgad olid vahemikus 977–1719 krooni. Eesti vabariigi miinimumpalk oli sel ajal 200 krooni.

57.

1992. aasta juunis lõpetas Parksepa Keskkooli I lend – 19 õpilast. Kuldmedalile õppisid Krista Kont ja Kadri Paidre, hõbemedalile Evelin Buht, Jana Pedassaar ja Aigi Raag. Esimese lennu klassijuhataja oli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Merle Sulg.

58.

1992. aastal valmis kooli järjekordne juurdeehitis – spordikompleks. Kool sai täismõõtmetega korraliku võimla, mis oli üks vähestest sellist laadi ehitistest tolleaegses Võru maakonnas. Ka Antsla Keskkoolil oli sarnane võimla, mis rajati direktor Aksel Kersna organiseerimise tulemusena.

59.

1992. aastal korraldati esimene Parksepa rahvusvaheline korvpalliturniir. „Käisime lastega Soomes Korson Veto turniiril ja saime sealt kõvasti indu midagi samasugust ka siin teha. Kui Parksepa kooli võimla 1992. aastal valmis sai, siis oli aeg turniiri ellukutsumiseks küps“, meenutas Parksepa Keskkooli spordikompleksi juhataja Kalev Palo.

2019. aastal toimub turniir juba 28. korda. Turniiril on osalenud Eesti, Läti, Soome, Rootsi ja Venemaa võistkonnad.

60.

1993. aastal võeti vastu Parksepa Keskkooli põhikiri, kus sõnastati õppe- ja kasvatustöö korraldus, õpilaste tunnustamise süsteem, õpilaste karistused, kooli töötajate õigused ja kohustused, kooli juhtimine. Märgiti, et usuõpetuse õpetamine ja õppimine on Parksepa Keskkoolis vabatahtlik.

61.

1993. aasta 1. septembrist moodustati kooli juurde uued ametikohad:

1) autoremondimeister kuupalgaga 700 krooni;

2) aednik-haljastaja (töötamise aeg 1. aprill – 31. oktoober) kuupalgaga 700 krooni.

62.

1993. aastal avati koolis arvutiklass. Ruum paiknes koolimaja II korrusel endises õppevahendite ruumis. Hiljem selgus, et see ruum ei vasta tervisekaitse nõuetele ja kool pidi leidma arvutiklassi tarbeks uued ruumid.

63.

1994. aastal tehti 7., 8., 10. ja 11. klassi õpilastele kohustuseks sooritada suvine tööpraktika kooli juures. Töötati välja vastav graafik: 7. ja 8. klassi õpilased pidid töötama 3 päeva; 10. ja 11. klassi õpilased 5 päeva. Tööpraktika oli tingimuseks klassi lõpetamisel.

64.

1996. aastal alustati majandusõpetusega Junior Achievement Eesti programmi alusel 10.–12. klasside õpilastele. Programmis on teoreetiline osa, õpilasfirma asutamine ja arvuti kasutamisel põhinevate ülesannete lahendamine. Õpetaja on Helje Jaarma. Alles 2003/2004. õa loodi koolis I õpilasfirma N@ssu, mis tootis tähtpäevalisi meeneid. Liikmed olid Annika Paju, Margit Tintso, Kadi Tammiksaare ja Helen Kannela.

65.

1996. aastast lubati uurimuslikku tööd arvestada lõpueksamina ja kokkuvõtva arvestustööna (põhikooli 8. kl ja gümnaasiumiastme 10. ja 11. kl). Tööle esitatavad nõuded ja vastava töökorralduse määrab kool. Lõpueksami sooritamine uurimusliku töö vormis oli fikseeritud Haridusministeeriumi vastavates juhendites.

66.

Parksepa Keskkoolis on ilmunud kooli ajaleht erinevatel aegadel:

1996–1998 Parksepa Njuus;

2004–2005 Ärka Üles;

2013 Koolielukas.

67.

1995/96. õa kehtestati koolipäeva alguseks kell 8.15 varasema 7.45 asemel. Algklasside õppepäev algas kell 9.

68.

Õppenõukogu otsusega 1997. aasta 13. juunist ei võeta 10. klassi vastu õpilasi mitterahuldava käitumishindega ja mitterahuldavate hinnetega õppeainetes.

69.

1997. aastal avati koolis 30-kohaline videoklass. Klassi kasutusaeg oli vaja eelnevalt broneerida.

70.

1997. aasta maikuu õppenõukogus võeti vastu autahvli statuut. Autahvlile paigutatakse väga hea õppeedukuse ja eeskujuliku käitumisega õpilaste fotod. Samuti maakonna aineolümpiaadidel 1.–6. koha saavutanud ja vabariigis 25 parema hulka tulnud õpilaste fotod. Autahvlil on ka kooli medaliga lõpetanud õpilased.

71.

1998. aastal ehitati koolimaja vanas osas asuv korter ümber 18-kohaliseks pansionaadiks.

72.

2000. aasta sügisel alustasid gümnaasiumiõpilased kutsealase eelkoolitusega. Eesmärgiks oli:

1) anda noortele võimalus õppida kodukohas;

2) omandada koos üldise gümnaasiumiharidusega ka kutsealane eelkoolitus;

3) rakendada piirkonnas olevat pedagoogilist kaadrit;

4) leida kasutust olemasolevatele õppebaasidele.

Õppetöö viidi läbi koostöös Võrumaa Kutsehariduskeskusega. 3 aasta jooksul õpiti üldaineid riikliku õppekava järgi ettenähtud mahus 24 tundi nädalas ja erialaaineid valikainete arvelt 8–10 tundi nädalas. Õpilaste keskmine nädalakoormus oli 35 tundi. Erialaaineid õpetasid Võrumaa Kutsehariduskeskuse pedagoogid ja üldaineid Parksepa keskkooli õpetajad.

Erialaainete läbimise kohta anti vastav tunnistus, mida aktsepteerisid ka teised Eesti kutseõppeasutused. Alustati katseklassiga, kus noormehed õppisid puidutehnoloogiat ja neiud turismikorraldust. 2005. aastal lisandusid uued erialad: metallide töötlemine, hotellimajandus, ärikorraldus. 2013. aastal lõpetas viimane kutsealase eelkoolitusega lend.

73.

Aastatel 2000–2010 korraldati Parksepa Keskkoolis koduloopäevi, kus õpilased tutvustasid valminud koduloo uurimistöid. Tööd kajastasid kooli-, suguvõsa-, talude- ja perelugusid. Koduloopäevade eestvedaja oli kodulooringi juhendaja Ilme Vahtra.

Alates 2011. aastast alustati õpilaskonverentsidega, kus õpilased esitasid uurimistöid erinevatest ainevaldkondadest (ajalugu, inimeseõpetus, bioloogia, keemia, füüsika jne). Viimane, 5. õpilaskonverents toimus 2017. aastal, ürituse eestvedajaks koolimuuseumi juhataja Malle Puolakainen.

74.

Ajavahemikul 1989–2016 oli Parksepa Keskkooli tööle asunud 162 töötajat, neist 48 on 2016. aastaks ka tööle jäänud. Kõige rohkem asus uusi töötajaid tööle 1991. aastal (17), seejärel 1993. aastal (14). Koolist lahkumise põhjusteks õpetajate siirdumine pensionile, õpilaste arvu vähenemine, edutamine muudele ametikohtadele, perekondlikud põhjused jne.

75.

Aastaks 2018 on ilmunud 7 õpilasalmanahhi „Lapsemaa“:

I 1974. aastal;

II 1991. aastal;

III 1995. aastal;

IV 2000. aastal;

V 2005. aastal;

VI 2010. aastal;

VII 2015. aastal.

76.

Suurimad õpilaste arvud meie koolis läbi aegade:

2004. a 541 õpilast;

2005. a 558 õpilast;

2006. a 552 õpilast.

77.

Meie koolihoonete kompleks on näinud erinevaid Eesti ajaloo perioode:

esimene koolihoone – ehitatud 1875. aastal Vene tsaarivõimu perioodil;

esimene kivist koolihoone – ehitatud 1938. aastal Eesti Vabariigi perioodil;

esimene juurdeehitus – 1966. aastal Eesti NSV perioodil;

teine juurdeehitus – ehituse algus 1989. aastal Eesti NSV perioodil, lõpp 1991. aastal taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajal;

spordikompleks – 1992. aastal Eesti Vabariigi ajal;

peasissekäigu tuulekoda – 1994. aastal Eesti Vabariigi ajal.

78.

2004. aastal teatas kooli juhtkond nii õpilastele kui ka lastevanematele nõuded õpilaste riietumise kohta koolis. Mainiti, et kool on ametiasutus ja siin kehtivad õpilaste riietusele järgmised reeglid:

1. Tütarlaste riietus: teksa-, velvet- või klassikalised püksid või seelik, kampsun, pusa või pluus. Jalas lahtised jalanõud, kingad (mitte tikk-kontsad).

1.1. Pidulik riietus: pidulik pluus, seelik, kleit, sukkpüksid või pidulikud püksid.

2. Noormeeste riietus: teksa- või viigipüksid. Sviiter, kampsun, triiksärk (lips). Lahtised jalanõud, kingad.

2.1. Pidulik riietus: ülikond (selle puudumisel viigipüksid, triiksärk, lips), kinnine king.

3. Juuksed puhtad, kammitud (tüdrukutel soengusse seatud). Eriliselt rõhutati, et T-särk ei ole kooliriietus!

79.

2005. aastal tegutses kooliteater. 18. mail 2005 etendus T. Egneri muusikal „Kardemoni linna rahvas ja röövlid“. Etenduse lavastas õpetaja Helen Saatmann, muusikaline juht Tiit Raud ja väga kunstipäraste ning ilmekate dekoratsioonide autor Merit Peterson (praegu Süving). Peaosatäitjad Taavo Vahtra, Raido Kais ja Hardi Parker, teistes osades Kristiina Luik, Lauli Otsar, Liisi Asi, Liisa Paltsar, Eveli Jaaska ja Susan Kasuk.

80.

2005. a 7.–13. augustil viibisid Parksepa Keskkooli ja Tarvastu Gümnaasiumi lastekoorid Taanimaal, kus üheskoos anti kolm täispika kavaga kontserti erinevates Jüütimaa kirikutes. Parksepa Keskkooli lastekoori dirigent oli Tiit Raud. Kontserdist tehti lindistus ja valmis CD-plaat pealkirjaga „Kõnelus emakeelega“. Plaat asub kooli muuseumis.

81.

Koolimuuseum avati ametlikult 27. aprillil 2004. Muuseumis on koha leidnud kooli ja koolielu puudutavad esemed, õppevahendid, dokumendid, fotokogud, vanad õpikud jne. Koolimuuseumi kõige vanem ese on 1875. aastast pärit puhkpill - bariton, mille kinkis koolile Kungla orkestri juht Väino Repp. See pill olevat Väimela mõisniku Bernhard von Löweni poolt asutatud orkestri üks pillidest.

82.

2005. aastal sai kool kingiks endise direktori Richard Kalmeti raamatukogu - 549 raamatut. Kogu asub kooli muuseumis. Richard Kalmet oli Väimela 6-klassilise Kooli direktor aastatel 1941–1944.

83.

2006. aastal töötas meie koolis 12 vanemõpetajat. 2002. aastast oli vastu võetud õpetajate atesteerimise kord, mille eesmärk oli hinnata õpetaja töö tulemuslikkust. Kehtestati järgmised ametijärgud: nooremõpetaja, õpetaja, vanemõpetaja, õpetaja-metoodik.

Meie kooli vanemõpetajad olid: Helle Liloson, Helju Kirves, Ülle Noppel, Elina Bogomolova, Helje Jaarma, Tiina Asi, Tiina Annuk, Lea Kabur, Silja Otsar, Sirje Hütt, Malle Puolakainen. Aavo Lind oli õpetaja-metoodik.

Koolis moodustati vanemõpetajate nõukogu, kes pidi olema nõuandev organ kooli juhtkonnale, et kaasa aidata koolielu probleemide lahendamisele. Nõukogu tööd juhtis vanemõpetaja Malle Puolakainen.

84.

2006. aastal valmis kunstmurukattega jalgpalliväljak kogumaksumusega 359 000 krooni, millest Võru valla osalus oli 124 000 krooni, kultuuriministeeriumi osalus 110 000 krooni. Väljakul saab harrastada jalgpalli, maahokit, käsipalli, korvpalli.

95.

2006. aastal osales õpetajate/töötajate näitetrupp esmakordselt vabariiklikul õpetajate teatrifestivalil „Sillad“. Näitetrupp alustas tegevusega 2004. aastal.

2006. aasta festivalil esitati A. Kivirähki näidend „Kuus monoloogi raha asjus“, lavastaja Ulvi Mustmaa. Osatäitjad: Ulvi Mustmaa, Kaidi Oja, Merit Peterson (praegu Süving), Tiina Asi, Krista Kütt, Ruth Toots.

Näitetrupp on vabariiklikul õpetajate teatrifestivalil osalenud aastatel 2006–2018.

86.

2007. a novembris korraldati koolis sisukas karjääripäev, mille eestvõtja oli õpetaja Ulvi Mustmaa. Oma ametit tutvustas 16 inimest, kellest 4 meie kooli vilistlased. Külalised olid: Tarmo Vaarask (päästeamet), Janek Lehtmets (kinnisvaramaakler), Kaire Kikas (turismibüroo), Tõnu Suurvere (baarmen), Kalmer Jõks (politseiuurija), Ursula Zimmermann (ettevõtja), Vambola Olli (kohtunik), Triinu Pungits (moekunstnik), Evelin Buht (projektijuht), Tiit Raag (ettevõtja), Urmas Paidre (ajakirjanik), Jana Kivila (kiirabitöötaja), Marit Ruuda (pressiesindaja), Aivar Keskpaik (pankur), Ege Johanson (füsioterapeut), Sairos Hõrak (kliendihaldur).

87.

2010. aastal valmis Ilme Vahtral ulatuslik kooli ja kodukandi ajalugu tutvustav 2-osaline raamat „Kodukandi radadel“.

88.

Parksepa Keskkooli õpilased on osalenud vabariiklikul õpilasleiutajate konkursil 2009. aastast alates. Eriti populaarne on leiutamine algklassides. Parksepa Keskkool on saavutanud sellel konkursil koguni kahel korral parima kooli tiitli vabariigis. Esimest korda 2012. ja teisel korral 2017. aastal. Parima kooli tiitliga kaasnes mõlemal korral ka rahaline preemia 2600 eurot.

Noori leiutajaid on juhendanud õpetajad Ülle Noppel, Helle Liloson, Kaido Kaas, Ene Kärg, Liia Luik, Anneli Arike.

89.

2014. aastal osales Parksepa Keskkool Eesti-Läti projektis „Noorte sünergia“. Toimusid mitmed laagrid, vastastikused külaskäigud. Kooli poolt koordineeris projekti inglise keele õpetaja Merle Mändmets.

90.

2015. aasta oli Eesti Vabariigis kuulutatud muusika-aastaks. Selle tähistamine koolis oli sisukas. Toimusid toredad ettevõtmised:

1) klassidevaheline muusikaviktoriin;

2) klassidevaheline lauluvõistlus;

3) kehapillide õpituba;

4) emakeelepäeva kontsert;

5) poiste lauluvõistlus;

6) klassidevaheline pillipidu;

7) kooride muusikalidekontsert Võru Kandles;

8) osalemine Võrumaa laulu- ja tantsupeol ning popkooripeol Tartus;

9) poplaulude konkurss.

91.

2015. aasta Parksepa Keskkooli lõpetaja Kaisa Timmi mõtestas lahti kooli nime:

P – pühendumus

A – abivalmidus

R – rõõmsameelsus

K – kokkuhoidvus

S – soojus

E – erilisus

P – pöörasus

A - asjalikkus

Tema arvates on need sõnad iseloomulikud meie koolielule.

92.

2016. aasta aprillis käisid Parksepa Keskkooli 15 õpilast Prantsusmaal Strasbourgis, sest osaleti Euroscola programmis koos 500 noorega üle Euroopa. Parksepa Keskkooli tutvustas Europarlamendis Marie Tulik.

93.

2016. aastal loodi kooli arengut toetav fond – MTÜ Parksepa kooli arengufond. Fondi looja on kooli vilistlane Kaido Parv, kelle rahaline toetus ja nõusolek oli see, et koolis võiks luua arengufondi koolielu huvitavamaks muutmiseks.

Lepiti kokku, et kõik 1. klassi õpilased saavad 50 eurot ja 3900 eurot jääb kooli õpilaste ning õpetajate motiveerimise ja toetamise fondi.

94.

2017. aasta 25. aprillil istutati 18 tamme Parksepa Keskkooli territooriumile. Iga klass pani kasva oma puu. Tammede juurte alla asetati purk või pudel kirjaga istutajate nimedega ja heade soovidega Eesti riigile. Oma tammed istutasid ka koolitöötajad ja õpetajad ning eraldi veel Ilmar Kesselmann.

Idee autoriks oligi direktor Ilmar Kesselmann, kes kasvatas tõrudest väikesed tammeistikud. Selle sündmusega alustati meie koolis Eesti riigi 100. sünnipäeva tähistamise aastat.

95.

2017. aastal osales meie kooli kokk Svetlana Hinn ETV kaasahaaravas koolikokkade konkursi saates. Svetlana on õppinud ametit Tallinna 15. kutsekeskkoolis. Toitlustusalaselt on Svetlana töötanud Olümpia ja Kubija hotellis ning Soomes pagarina.

Enam meeldinud koolilõunatoitudeks peetakse küsitluse tulemusena õpilaste hulgas seljankat, lillkapsasalatit, kartuli-tanguputru peekoniga ja makarone.

96.

Aastatel 2017 ja 2018 on Parksepa Keskkool osalenud mitmesugustes projektides:

1. Jõuluehete vahetamise projekt, milles osalesid 1. ja 2. klassi õpilased. Projekti eesmärgiks oli tutvustada Eesti jõulukombeid teistele Euroopa riikidele;

2. Projekt „100 kooli“, mille teostajaks oli Eesti korvpalliliit. Koolides toimusid korvpalli näidistunnid 1.–4. klassi õpilastele. 2018. aasta novembris meie koolis toimunud näidistunni viis läbi kooli vilistlane Robert Peterson, BC Valga-Valka/Maks & Mooritsa abitreener;

3. Life-Link koostöövõrgustiku Baltic Care projekt. Projektiga liitus 16 kooli Eestist, Lätist, Leedust ja Rootsist. Projekti eesmärk oli innustada noori tegutsema jätkusuutliku arengu nimel. Meie kooli esindasid projekti lõppkonverentsil Lätis 12. klassi õpilased Liisbeth Mäeots ja Keiu Kinna;

4. Pärandvaderite projekt, mille raames korrastasid meie kooli ajaloo- ja seiklusringi õpilased Võru kalmistut, Võru Katariina kirikut ja Kirumpää linnust;

5. Üleriigilises noortepärimuse kogumisaktsioonis „Koolipärimus 2018“ osalesid meie kooli 10. klassi õpilased. Projekti eestvedajaks Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osakond. See aktsioon valiti üheks Euroopa kultuuripärandiaasta sündmuseks.

97.

2018. aastal saavutas meie kool võistlussarjas „TV 10 olümpiastarti“ 47. hooaja finaalis väiksemate koolide arvestuses 1. koha. See oli võit neljandat aastat järjest. Edukad on meie kooli sportlased ka korvpallis, kergejõustikus, võrkpallis ja jalgpallis. 2018. aastal said meie kooli õpilased Võrumaa parimate noorsportlaste tiitli:

Nele Jõgeva - kergejõustik, Phil-Benjamin Paju - korvpall, Siim Martin Eskla - Kreeka-Rooma maadlus.

Kõige suuremaks saavutuseks võiks lugeda 2007. aastat, mil meie kooli korvpallivõistkond esindas Eesti Vabariiki koolinoorte korvpalli MM-l Prantsusmaal.

98.

Aastatel 2016–2018 on Parksepa Keskkooli õpilased tutvustanud oma uurimis- ja praktilisi töid mitmesugustel konverentsidel ja festivalidel:

1. Humanitaarainete õpilaskonverentsil Tartus Hellika Otsar, Geir-Melany Andrejev ja Kädi Kuus;

2. Õpilaste teadusfestivalil Talis Timmi, Kris-Marii Jaanson, Hedvig Andrejev ja Marie Tulik;

3. Poska Akadeemia õpilaskonverentsil Tartus Hedvig Andrejev, Liisbet Vaher ja Kris-Marii Jaanson;

4. Ajaloo uurimistööde võistlusel EV presidendi auhindadele Talis Timmi;

5. Üle-Eestilisel koolinoorte kodu-uurimiskonverentsil Pärnus Talis Timmi ja Mailin Kikkas;

6. Tallinna Ülikooli Pedagoogika Arhiivimuuseumi kooliajaloo konkursil Oliver Luik;

7. Väikeste kodu-uurijate konverentsil Paides Sander Merisalu ja Viktoria Misnik.

99.

2018. aastal lõpetas Parksepa Keskkooli 27. lend, lõpetajate arvuga 35. Suurima lõpetajate arvuga oli 18. lend 2009. aastal, mil keskkooli lõpetas 91 õpilast.

Põhikooli lende on olnud 2018. aasta seisuga 57. 2018. aastal põhikooli lõpetanud 21 noorest jätkasid haridusteed 8 õpilast Parksepa Keskkoolis, 9 Tartu linna koolides ja 1 Võru Gümnaasiumis, ülejäänud mitmesugustes ametikoolides.

100.

Ajavahemikul 1992–2017 on Parksepa Keskkooli kuldmedaliga lõpetanud 14 õppurit, hõbemedaliga 41.