LAPSEMAA VII - MEIE TEGEMISED

Käsikäes lätlastega külaelu päästma

Kaks Lõuna-Eesti keskkooli ühendasid jõud lõunanaabritega, et vältida ääremaastumist ja tugevdada õlatunnet.

Rahvusvahelises Eesti–Läti projektis „Sünergia“ lõid käed Varstu ja Parksepa keskkool meie ning Smiltene gümnaasium ja Naukšēni vald lätlaste poolt. Eesmärgiks oli anda noortele rohkem võimalusi teiste koolide ja naaberriigi tundma õppimiseks, ent ühtlasi võimaldas see lihtsalt tutvuda ning eri rahvusest meeskonnas tööd tegema õppida.

Tšintšiljadest kirstudeni

Projekt algas noorte jaoks juba mullu suvel laagritega. Esimene neist toimus Haanjamaal Rogosi mõisas, teine aga Smiltene gümnaasiumis. „Laagrites õppisime, mida tähendab vastutus, loovus, ja mis on selle kasutamise võimalused. Saime aru, kes me oleme ja mida me tahame,“ kõlab Varstu õpilaste kokkuvõte. Küllap andis oma osa positiivsesse tagasisidesse seegi, et ka laagri juhendajad olid noored: „Õppisime üksteisega arvestama, lahendama probleeme, saime teada ettevõtluse põhitõed. Laagrid oli väga meeldejäävad ja huvitavad.“

Samuti toimusid projekti raames koole tutvustavad õppesõidud ja väljasõidud kohalikesse ettevõtetesse. Smiltenet külastades käisid noored näiteks linnavalitsuses, kohalikus infopunktis, telestuudios, kultuurimajas ja puidutöökojas. Naukšēni maapiirkonnas aga nähti-kuuldi, mismoodi kasvatatakse maasikaid ja astelpajusid, kuidas on vaja tegutseda lamba- ja tšintšiljakasvatuses ja mismoodi valmistatakse kirste. Omalt poolt tutvustas Eesti Varstu-Mõniste piirkonnas Taarapõllu ja Metsavenna talusid ning OÜ-sid Lõunapiim ja Puukast. „Külastasime ka Parksepa keskkooli, kus on palju aktiivseid ja toredaid noori,“ meenutasid Varstu noored. „ Kuna just oli möödunud 25 aastat Balti ketist, võtsime kõik koos, lätlased ning eestlased, kätest kinni ja tegime inimketi ümber koolimaja. Tundsime ühtsustunnet ja uhkust.“

Ettevõtlikud ettevõtjad jagasid baltlastele siin- ja sealpool piiri näpunäiteid, kuidas on võimalik ärimaalimas tegutseda. „Peamine sõnum neilt oli: töö, töö, raske töö, ilma tööta ei jõua kuhugi; on vaja analüüsimisoskust, loomingulisust, julgust katsetada,“ rääkisid õpilased.

Nooruse kergus

Mõlema osapoole koolidele tähendas projekt naabrite riigikeele lisamist tunniplaani. Ühtlasi on seega tänaseks saadud esmane ülevaade läti kultuurist ja tavadest. „Läti keele õpetaja Līga-Maija Seniņa on meiega väga kannatlik ning tundides õppimise kõrvalt saab alati ka natuke nalja,“ kiitsid Parksepa noored.

Kulminatsioonina pidi iga kool omal käel meisterdama linateose teemal „Kas on kerge olla noor?“. Varstus ja Parksepas käis vastavat koolitust andmas Kinobussi pealik Mikk Rand. „Ta õpetas meile, kuidas teha ja vormistada korrektselt stsenaariumit, jagas näpunäiteid, kuidas filmida ning kuidas film kokku monteerida,“ meenutasid noored. „Nüüdseks on ka film valmis saanud.“

Lõpuürituseks oli konverents Riias, kus muu hulgas jagasid ettevõtjad noortega edulugusid ja toimus ka interaktiivne mäng lõunanaabrite pealinna vanalinnaga tutvumiseks. „Projekt on vaheldus tavalisele koolirutiinile, silmaringi laiendamiseks ja aruteluks majanduse ning piiriäärse elu üle ka noorte seas. Õnneks leidsime palju sõpru nii eestlaste kui lätlaste hulgas, saime arutada omavahel noorte probleeme siin- ja sealpool piiri ning tihtipeale selgus, et paljud asjad on meil siiski ka ühtmoodi,“ kõlas Parksepa õpilaste kokkuvõte.

Parksepa keskkooli poolne projektijuht inglise keele õpetaja Merle Mändmets aga tõdes, et projekt juhtis tähelepanu sügavamale probleemile: külaelu on ohus, sest väga suur hulk noori lahkub ääremaalt, kus pole lihtsalt midagi teha. „Projekti tegevuste kaudu õpetati noortele loovust, enesekindlust ja oskust luua enda jaoks võimalusi, mis on oluline eriti just ääremaal,“ tõdes ta.

Lisaks pakuti Mändmetsa sõnul õpilastele võimalust olla hea meeskonnamängija rahvusvahelises tiimis ning luua kontakte teiste noortega. „Inimesed tihti ei tunne ega mõista oma naabreid väga hästi, millest võibki tuleneda ühiste huvide puudus, ja ühiseid võimalusi ei looda,“ märkis ta. „Projekti üheks eesmärgiks oligi hariduslike ja kultuuriliste kogemuste vahetamine, et äratada noortes ettevõtlikkust ning ärgitada neid maale elama jääma.“

Töövarjupäev Tartu Ülikooli Kliinikumis

Töövarjupäev on programm, kus gümnasistidel on võimalus heita pilk oma ala spetsialisti päristöö olemusse. Mina veetsin selle päeva Tartus Tartu Ülikooli Kliinikumis ambulatoorse taastusravi osakonnas. Amet, mida varjutasin, oli füsioterapeut.

Minu jaoks algas päev kell 11. Sel hetkel astusin vanemõe kabinetti, kus sõlmisin lepingu ning seejärel juhatas ta mu ühe füsioterapeudi kabinetti. Kõik, kes olid otsustanud veeta töövarjupäeva Maarjamõisa Polikliinikus, said varjutada erinevaid füsioterapeute. Füsioterapeut on taastusraviarst, kes aitab inimestel taastada või säilitada häiritud või takistatud liikumis- ja tegevusvõimet ning selle kaudu osalemist tavapärases elus. Seda kõike üritab ta teha operatsioone kaasamata.

Päeva jooksul sain palju rohkem teada füsioterapeutide igapäevatööst. Enamikule seostub selle ametiga massaaži tegemine, kuid seal tõestati vastupidist. Füsioterapeudid teevad massaaži väga erandlikel juhtudel, sest selle tegemiseks on haiglas olemas teised inimesed. Füsioterapeutide põhitööks on siiski inimese jälgimine ning tema lihastöö parandamine. Selle tegemist nägin ka oma silmaga. Füsioterapeudil, keda mina varjutasin, olid sel päeval kaks basseinitundi ning üks individuaalne patsient. Basseinitunnis nägin, mis harjutustega on võimalik parandada seljalihaste tööd ning leevendada valu. Individuaalse patsiendi visiidil sai selgeks, mis asi on õla pitsitus, miks see tekib, kuidas seda parandada ning mis harjutused on selleks parimad. Samuti nägin ka veel ühte „seljarühma”, kes tegi koos võimlemismattide peal harjutusi seljavalu leevendamiseks.

Sain ka tuuri ambulatoorse taastusravi osakonnas. Nägin, mis seadmeid ja masinaid kasutatakse taastusravi jaoks. Kõige meelejäävam oli minu jaoks anti-gravitatsiooni käimislint, kus inimene sai ise valida, kui palju kehamassi ta kõndimiseks kasutab. Tuuri jooksul nägin, et kõik seadmed olid väga uued ning tehnoloogiaga seotud. Paljud rattad olid ühendatud arvutitega, kus jooksis kogu info patsiendi kohta.

Mina olen päevaga väga rahul. Sain teada, mida tähendab füsioterapeudi töö ning mulle hakkas see amet veel rohkem meeldima. Loodan, et järgmisel aastal saan selle päeva samuti seal veeta.

Marie Tulik

11.a klass

Töövarjupäev Tartu Ülikooli Kliinikumis

Töövarjupäev on karjäärialane programm, mille käigus on gümnaasiumiõpilastel võimalus poole tööpäeva vältel heita pilk oma ala spetsialisti päristöö olemusse. Mina külastasin Tartu Ülikooli Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku ambulatoorset osakonda.

Osakonnas, kus mina käisin, tegeletakse pre- ja postoperatiivse taastusravi, ülekoormus- traumade füsioteraapia ja preventatiivse füsioteraapiaga. Lahtiseletatult on nende ülesandeks käe erinevate lihasgruppide motoorika hindamine, käe sensoorika hindamine, liigeste liikuvuse ja stabiilsuse uurimine, verevarustuse hindamine, erinevate testide tegemine ning käe röntgen- ja ultraheli diagnostika tegemine, anamnees, välisvaatlus, funktsiooni hindamine ja selle alusel operatsiooniplaani koostamine. Samuti tegeleb see valdkond ka imiku motoorse arengu ja kehalise aktiivsusega. Tööks vajalikud oskused on inimese füsioloogia-, anatoomia- ja patoloogiaalased teadmised ning oskus erialaseid teadmisi praktilises keskkonnas kasutada ravi planeerimise ja läbiviimise eesmärgil. Töövahenditeks on meditsiinilised ja taastusravivahendid.

Esmalt juhatati mind kabinetti, kus pidin täitma töövarjulepingu. Seal olid kirjas töövarju kohustused, õigused, vastutus ning kehtivus. Pidin selle ka allkirjastama.

Pärast seda juhatati mind töötaja juurde, kelle töövarjuks ma kolme tunni vältel olin. Minule seletati alati enne patsiendi tulekut ära, mis vanuses ta on, kui tõsine vigastus on, kuidas on vigastus saadud ning kas seda on võimalik ka terveks ravida. Seal näidati parasjagu ühele vanemale meesterahvale käeharjutusi, mida iga päeva kodus tegema peaks. Meesterahvas oli õla peale kukkunud ning käsi väga hästi enam ei liikunud.

Kuna tol päeval väga palju kliente polnud, oli ka vaba aega. See kulus osakonnas ringkäiku tehes, kus mulle tutvustati erinevaid ruume: ujulat, ravivanni ruumi, suurt võimlemissaali, massaažiruumi ning magnet- ja elektriravi ruumi. Samuti kulus vaba aeg küsimuste esitamisele ning füsioterapeudi töö uurimisele.

Minule meeldis töövarjuks olemine väga. Sain sealt palju uut ja huvitavat informatsiooni ala kohta, mis mind huvitab: millega see täpselt tegeleb, kus seda õppida saab, mis on minu karjäärivõimalused, mida ma peaksin oskama ning millised peaksid olema ka minu isiksuseomadused. Samuti sain kogeda ka ise väikestviisi füsioterapeudiks olemist, näidata patsiendile mõningaid harjutusi ette ja röntgenpildilt arvata, mis valesti on. Teada sain ka, et tegemist on erialaga, kus kunagi ei saabu sellist hetke, kus õppimine ning arenemine oleks lõppenud. See teeb eriala huvitavaks ning annab omakorda võimaluse palju reisida, õppida, areneda. Heal tasemel füsioterapeut teenib head palka ja leiab vajadusel tööd kõikjal. Ning arvan, et huvi olemasolul tasub seda eriala õppida küll.

Siret Bugajev

11.a klass

Parksepa Keskkooli õpilased leiutavad

Leiutamine on lihtne! Oluline on vaid märgata meid ümbritsevat ja püüda seda paremaks muuta. Ideede loomisel ja probleemide lahendamisel saab kasutada lisaks oma mõtetele ka kõiki neid erinevaid detaile ja teadmisi, mida koolis õpitakse.

Õpilasleiutajate riikliku konkursi eesmärk on väärtustada teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni õpilaskonnas, stimuleerida õpilaste aktiivsust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alal ning avaldada tunnustust väljapaistvaid tulemusi saavutanud õpilastele ja õpilaskollektiividele, nende juhendajatele ja õpetajatele ning koolidele.

Üleriigiline õpilasleiutajate konkurss korraldati esmakordselt 2008. aastal. Esitatavate tööde teemaks oli siis „Pisiasjad, mis muudavad elu paremaks“. 2009. aastal oli konkursi teemaks „Hoiame kokku!“. 2010. aastal oodati leiutiste ideid teemal „Aitame abivajajaid“. 2011.-2014. a. oodati konkursile õpilaste töid, mis lahendavad kellegi või millegi igapäevaelulisi probleeme ja kitsaskohti. Igal aastal osaleb võistlusel 600-850 tööd.

Parksepa Keskkooli õpilased on osalenud leiutajate konkursil alates 2009. aastast. Eriti populaarne on leiutamine algklassides, kuid osalenud on ka 7. kl õpilased. 2009-2014 a. on leiutajate konkursil osalenud ligi sada õpilast, neist mitmed esitlevad igal aastal oma uusi leiutisi. 2012. aastal saavutas Parksepa Keskkool leiutajate konkursil parima kooli preemia (2600 eurot innovaatiliste õppevahendite muretsemiseks). Noori leiutajad on juhendanud õpetajad: Ülle Noppel, Helle Liloson, Kaido Kaas, Ene Kärg, Liia Luik, Mariina Kõrs, Maili Toom ja Anneli Arike.

2012. aastal korraldas Haridus- ja Teadusministeerium õpilastööde konkursi "Tootsi maakera" ehk mis aitab mul õppida ja õpetajal õpetada. Sellele võistlusele oodati ideekavandeid igasugustest vahenditest, mis mingi teadmise või oskuse omandamise ja õpetamise koolis muudab huvitavamaks, paremaks ja mõnusamaks. Ka sellest võistlusest võtsid Parksepa Keskkooli õpilased huviga osa.

Parimaid tulemusi saavutanud Parksepa Keskkooli noored leiutajad ning nende leiutised:

Muusika-aasta tegemised Parksepa Keskkoolis 2015. aastal

Eesti Kultuuriministeerium on korraldanud teema-aastaid alates aastast 2000, kui tähistati Eesti raamatu aastat. Teema-aastate eesmärk on tuua igal aastal tähelepanu keskmesse üks kultuurivaldkond või -teema. Toimunud on näiteks kunstiaasta, Eesti Teatri Aasta, muuseumiaasta, lugemisaasta, Eesti filmi aasta, kultuuripärandi aasta. 2015 on muusika-aasta.

Parksepa koolis on aastaid tegutsenud suured muusikakollektiivid: mudilas-, laste- ja segakoor, aegajalt ka eri vanuses vokaalansamblid ja kapell. Muusikale pühendatud aasta andis aga head hoogu juurde ka muudele ettevõtmistele.

Jaanuaris läbiviidud ülekooliline muusikaviktoriin korraldati esmakordselt Kahoot-keskkonna kaudu online-is kaasaegsete nutiseadmete abil hoolimata WiFi-levi ülekoormuse tõttu ebaõnnestunud esimesest katsest. Kolmeliikmelised võistkonnad vastasid oma telefone kasutades muusikamaailma puudutavatele küsimustele muusika eri valdkondadest, tuli teada noodinimesid, Eesti Laulul esinejaid, tunda ära pille jne.

12.veebruari lauluvõistlusel esitasid kõik klassid laule muusikast, laulust ja laulmisest: Üks laul, üks viis; Laulgem koos; Oma laulu ei leia ma üles; Laula tuju heaks jne. Esineti koos terve klassiga, vaid üksikud jäid eri põhjustel kõrvale. Hindamisel arvestati üldmuljet, seega pöörati suurt tähelepanu emotsionaalsusele, liikumisele ja kaasaelamisele. Laulud valiti koos klassiga, harjutati muusikatunnis ja vahetundidel. 10.klass laulis kolmehäälset kaanonit koos aktiivse liikumisega, 11.a. klassi neiud samuti kolmehäälselt koos poiste tantsunumbriga. Žürii oli sunnitud tunnistama oma nõutust ja jagas klassidevahelises võistluses punkte kõikidele osalejatele ühtmoodi.

18.veebruaril viisid kehapilli õpitoa 4.-8.klassile läbi hiljuti pärimusmuusikaauhindade nominentideks tunnustatud muusikud Kulno Malva ja Tõnis Kirsipu oma debüütalbumi „Hingerännakud“ baasil. Regilaulul ja eesti rahvamuusikal põhinev muusika kiskus kaasa ka kõige tuimema koolijütsi. Akordion koos laulu ja kehapilli-rütmiga kõlab juba nagu ansambel, kui sinna lisati veel kaasakiskuvalt gruuviv rütmimootor õpilastelt, siis andis kooslus juba väiksemat sorti orkestri mõõdu välja.

Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel 23.veebruaril esinesid lisaks kooridele ka seitse noormeest, kes valmistusid poiste lauluvõistluseks. Võrumaa voorus võitis oma vanusegrupi Markus Süüden 12.a klassist, Raido Zopp (9.klass) sai põhikooliastmes II ja Sander Soikka (11.b) gümnaasiumigrupis III koha. Nemad esindasid Võrumaad ka Viljandis regioonivoorus. Võrus käisid laulmas ka Risto Zopp, Oliver-Sander Luik, Kaspar Kõlli ja Vahur Solovjov, noorematest poistest Bert Piigli ja Hendrik Andrejev (III koht oma vanusegrupis). Eesti Meestelaulu Seltsi korraldatav võistulaulmine aitab hästi kaasa poistelaulu populariseerimisele ja mis seal salata, laulvad poisid on koolis alati väga popid olnud.

Emakeelepäeva tähistati 13.märtsil omapärase kontserdiga, kus tuntud lauludele tehtud uued sõnad olid kuidagi seotud eesti keele teemaga. Lauldi käänetest, kirjavahemärkidest, kirjandikirjutamisest jne. Esinesid kõik klassid ja nalja sai rohkem kui tavalisel kontserdil.

5.aprillil oli suurpäev kooli laste- ja segakooril, kui Kandle laval Võrus anti kaks kontserti täissaalidele kavaga muusikalidest koos liikumisega. Lastekoor laulis aegumatuid hitte ABBA muusikalist „Mamma Mia“, segakoor esitas popurrii muusikalidest „Hüljatud“ koos Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi segakooriga ja „Ooperifantoomi“ katkendid koos VKG segakoori ja Hilaroga. Solistidena astusid üles Eva-Liisa Andrejev, Hellika Otsar, Raido Zopp, Vahur Solovjov, Sander Soikka ja Marie Tulik. Seda kava õpiti koos teiste kooridega sügisest peale nädalavahetustel ühistes laululaagrites, kooride liikumised aitas seada Andre Laine. Ühislaulud kontserdi lõpus kõlasid väikese laulupeona.

Maakondlikul koolimuusikapäeval Antslas 17.aprillil esindas Parksepa kooli lastekoor ja solistid oma muusikalikavaga, mis seal väga hästi vastu võeti.

Klassidevahelise pillipeo ettevalmistused olid alanud juba aasta alguses. 3.klassis moodustati klassijuhataja Ülle Noppeli eestvedamisel, orkestrijuhi Väino Repil juhendamisel ja lapsevanemate toetusel puhkpilliorkester. Poistele otsiti välja pillid, õpetati noodi järgi mängima ning tüdrukutele leiti üles ajalooline rivitrummide komplekt. Ettevalmistusi salajas ei õnnestunud hoida, sest pidulikud puhkpillihelid kõlasid koolimajas sageli.

Veelgi häälekamalt harjutas aga poiste 10.-11. klassi rockansambel, kes oli endale trummikomplekti, kitarrid ja võimenduse saanud aastavahetusel. Bändile solisti leidmiseks korraldatud ülekooliline konkurss kukkus küll läbi, aga ärgitas noormehi endid mikrofoni taga häält treenima.

Pillipeo kõige kummalisemad kooslused olid kööginõude orkester, kunstitunnis valmistatud kolapillide ansambel, mille esitus oli inspireeritud Haydni Lahkumissümfooniast ning õpetajate Tiina, Heidi, Maarja ja Kalju bänd nimega „BPB“ (Bioloogide Puhumise Bänd), mis kasutas pillimänguks pudeleid. Ameeriklase John Cage’i pala „4.33“ ajal ei esitatud ühtki heli, ka see eriline muusikateos on nüüd Parksepa koolis kõlanud. Muidugi mängiti pillipeol ka hulgaliselt pärispille viiulitest kellamänguni. Kuulajate lemmikuteks said puhkpilliorkester ja 10.klassi bänd.

Kevadkontserdil emadepäeva paiku esinesid traditsiooniliselt kõik kollektiivid.

Muusika ühendab inimesi eri paikadest. Kooli laste- ja segakoori ühine kontsert Parksepas koos Kadrioru Saksa Gümnaasiumi kooridega Tallinnast oli väga meeleolukas. Loodetavasti need sidemed jätkuvad ja Parksepa noortel avaneb võimalus ka Tallinnas koolis esineda.

Klassikalise muusika kontserdil maikuus tutvustati noorematele klasside õpilastele Võru Muusikakoolis õpetatavaid pille. Esinesid Parksepa kooli noored, kes vabal ajal muusikakoolis pilli õpivad. Just see kogemus, et oma eakaaslased muusikakoolis käivad on ärgitanud muusika poole mitmeid noori, ka veel vanemates klassides.

Kõik kooli koorid osalesid juuni algul Võrumaa laulu- ja tantsupeol Kubijal, kus sel aastal kanti ette Võru autorite loomingut, ka Parksepa kooli vilistlase Andres Määri laul „Muusika meid ühte seob“. Bussitäis lauljaid käis ka Popkooripeol rokkimas Tartu lauluväljakul.

Muusika-aasta kulminatsiooniks Parksepas kujunes aga 17.oktoobril toimunud kooli juubelikontsert, kus esines kokku 150 lauljat-tantsijat. Kontsert-etenduse pealkiri „Parksepa kool 140 – kõlab hästi!“ on muusika-aasta tunnuslausest inspireeritud. Väga mitmekesine ja värvikas laulude kava esitati vaheldumisi põnevate filmilõikudega koolielust. Esindatud on mitmed erinevad muusikažanrid: puhkpillimuusika, folkloor ja pärimusmuusika, laste- ja koorilaul, pop- ja rockmuusika, ooper, kellade-ansamblist ja muust instrumentaalmuusikast rääkimata. Ühises laululaagris harjutasid laste- ja segakoor poole ööni tantsusamme (liikumise seadis Andre Laine), rokiti koos kooli bändi saatel ja lauldi hääled kähedaks. 25-liikmelist õpetajate ja teiste kooli töötajate ooperikoori juhatas kooli direktor Ilmar Kesselmann isiklikult. Kontserdi lõpus jääb kõlama kooli kokkutulekute lauluks kujunenud „Nii hea, et oled täna siin, mu laulu siit sa kaasa viid“.

Omaette saavutusega sai hakkama juubeli kujundustoimkond, kes kogu koolimaja lauluraamatuks muutis: koridoride seintele tõmmatud noodijoonestikule kanti klasside lemmiklaulud, mille noodipeadeks said õpilaste ja õpetajate fotod. Koolimajas ringi liikudes helisesid kõrvus laulud, silme ees koolipere pildid. Tõeline muusikamaailm!

Kunstitundides püüdsid õpilased Merit Süvingu juhendamisel muusikat ka kunstikeelde panna, parimad tööd eksponeeriti kooli juubeli näitustel.

Muusika-aasta jooksul on erinevatel aegadel klassid külastanud mitmeid muusikaetendusi Eesti kutselistes teatrites: Estonias vaadati balletti „Pähklipureja“, Vanemuises Lotte muusikale ja „Ooperifantoomi“.

Muusika-aasta sündmustest on ees veel muusikaga seotud näitused, õpetajate kontsert ja solistide lauluvõistlus Laulukarussell, kus kõige julgemad ja musikaalsemad saavad end publiku ees proovile panna.

Muusikal on imeline vägi muuta inimesi ja nende tundemaailma. Muusika-aasta on muutnud ka Parksepa kooliperet koos tegutsedes ühtsemaks ja kõlavamaks. Ees ootavad uued teema-aastad: tänavune muusika-aasta annab 2016. aastal järje üle merekultuurile, see omakorda 2017. aastal laste- ja noortekultuurile.

Silja Otsar

Parksepa Keskkooli ja Võru Gümnaasiumi muusikaõpetaja

Õpilasfirma – mis ja milleks?

Õpilasfirma (edaspidi ÕF) on valikaine „Majandus- ja ettevõtlusõpe" vabatahtlik praktiline osa.

ÕF liikmeteks saavad olla ainult õpilased. Minimaalne õpilasfirma liikmete arv on kolm.

ÕF luuakse selleks, et tegevuse kaudu arendada õpilaste algatusvõimet, oskust näha probleeme ja soovi neid lahendada. Programmi jooksul rakendatakse teooriast tulenevaid teadmisi ja tunnetatakse majandusmõistete tõelist tähendust.

11. klassi uurimistöö saab asendada õpilasfirmat tehes praktilise töö ja eluks kasuliku kogemusega.

ÕF aitab mõista koolis omandatavate teadmiste vajalikkust nii äriotsuste tegemisel kui edukas palgatöös.

ÕF kogemusel on hindamatu väärtus tööturul. Kaasaja muutuvas maailmas tuleb inimestel elatise teenimiseks üha sagedamini mõelda võimalusele luua oma firma, et pakkuda tööd endale ja teistelegi.

ÕF registreeritakse mitte äriregistris, vaid õpilaste majandusharidust koordineeriva sihtasutuse Junior Achievement Eesti õpilasfirmade registris.

ÕF tohib tegutseda üksnes Junior Achievement Eesti koolituse läbinud ja õpetamise õiguse omandanud õpetaja/konsultandi juhendamisel, kes vastutab ÕF tegevuse eest.

ÕF tegutseb nagu tõeline väikeettevõte. Programmi käigus omandatakse juhtimise ja meeskonnatöö oskusi. Aktsionäri või juhina osaletakse otsuste vastuvõtmises. ÕF töötajad teenivad palka tootjate, müüjate või juhtidena. Kogu tegevuse vältel peetakse finantsarvestust ja ÕF tegevuse lõpetamisel koostatakse aastaaruanne. ÕF tegevus lõpetatakse õppeaasta lõpuks.

Juba 1996. aastast alates kuulub Parksepa Keskkool nende koolide sekka, mille õppekava sisaldab majandusaineid.

Esimene õpilasfirma registreeriti Junior Achievement Eestis 2. veebruaril 2004. aastal.

Õpilasfirmad on tegutsenud 11 aastat. Selle aja jooksul on moodustatud 13 õpilasfirmat.

57 õpilast on saanud õpilasfirma kogemuse, millel on hindamatu väärtus tööturul, kus järjest rohkem hinnatakse ettevõtlikke ja loovaid inimesi.

Kõigi õplasfirmade tegevus on olnud edukas: osa on võetud nii vabariigis kui ka Euroopas korraldatud üritustest ja õppustest ning õpilasfirmade toodangut on müüdud laatadel. 8 õpilasfirmat on jõudnud oma tegevusega vabariigi parimate õpilasfirmade hulka. Neil on olnud võimalus osaleda võistlusel „Eesti parim õpilasfirma“. Kõige paremad tulemused lõppvõistlusel saavutas õpilasfirma „Big Business“.

Õpilasfirma õpilasmentorite koolituse on läbinud 9 noort inimest. Õpilasfirma õpilasmentoriks saab õppida noor, kes on ise edukalt omandanud õpilasfirma programmi.

Järgnevalt õpilasfirmade liikmete mõtteid oma tegemistest:

Ants (ÕF „Big Business” turundusdirektor): Olen väga tänulik selle eest, et sain teha läbi õpilasfirma kava ja kindlasti soovitan seda edaspidi ka teistele just hulgaliselt uute teadmiste, suhtlemisvõimaluste ja esinemiskogemuste saamise pärast;

Lauri (ÕF „Big Business” tegevdirektor): Tallinnas õpilasfirmade laadal saime tunnustust hea nime valiku eest ja õpilasfirmade lõppvõistlusel tunnustati ja auhinnati meid samuti. See oli fantastiline tunne, ei unusta seda iial, tean ja tunnen seda oma hinges. Tore on üldse rõõmu tunda asjadest, mida ise oled oma higi ja vaeva ning magamata ööde pärast teinud;

Tauri (ÕF „Neli Venda” finantsjuht): Õpilasfirmaga tegelemine on tulnud mulle suuresti kasuks, kuigi see on võtnud väga palju aega. Tänu sellele on paranenud minu suhtlemisoskus ja olen ka julgust juurde saanud;

Maarjo (ÕF „Neli Venda” tegevdirektor): Tänu õpilasfirma tegemistele, tunnen ennast palju enesekindlamalt kui varem. Minu mõtlemine on paindlikum ja tean, et kõigist ideedest ei saagi asja, aga alati tuleb proovida. Olen rahul, et valisin praktilise tööna õpilasfirma ja suutsin selle lõpuni viia. Ma usun, et tänu sellele kogemusele on mul tulevikus palju kergem töökohta saada. Minu plaan juba väiksest saati on olnud oma firma loomine ja ma loodan, et kunagi teen ma endale firma, mille ma viin tippu;

Richard (ÕF „Neli Venda” asedirektor, müügijuht): Tänu õpilasfirmale olen õppinud rohkem aega planeerima ja seda just seetõttu, et mitmeid kordi jäid tööd või tegemised viimastele päevadele. Arendasin õpilasfirma töö käigus ka teisiti mõtlemist, loovust ja seoste leidmist. Sain aru, et esialgsest absurdsest mõttest võib mõtet edasi arendades välja kujuneda hoopiski asjalik idee. Töö õpilasfirmas, eriti just müügitöö laatadel ja muudel üritustel, on arendanud minus suhtlemisoskust ja suurendanud enesekindlust. Varem ei olnud võõraste inimestega väga lihtne rääkida, kuid nüüdsest tundub, et võõrastega on just lihtsam rääkida ja oma mõtteid väljendada kui lähedaste inimestega.

Helje Jaarma

majandus- ja ettevõtlusõppe õpetaja