Lapsemaa VIII - Õpilaste loov-, uurimis- ja praktilised tööd

Küberkiusamine Parksepa Keskkooli 6.– 9. klassi õpilaste seas

Karolin Kaiv, 8. klass, 2017

Küsitluse tulemusena selgus, et meie kooli õpilased veedavad keskmiselt 2–3 tundi päevas internetis ja kasutavad internetti õppetööga seonduvates töödes, kuulavad muusikat ja suhtlevad Skypes.

Õpilased on internetis kokku puutunud solvamisega, ähvardamisega ja on esinenud ka piinlikke olukordi, mille kohta on avaldatud erinevaid hinnangulisi arvamusi. Antud olukordades on õpilased suhtunud sellesse huumoriga, kuid on esinenud ka piinlikkust, hirmu ja masendust. Kõige rohkem räägiti küberkiusamisega seotud ebameeldivatest juhtumistest oma sõpradele ja vanematele, vähem õpetajatele.

Antud töö on väga heaks infoks nii õpetajatele kui ka lastevanematele.

Parksepa Keskkooli koolipargis kasvavad okaspuud

Liisbet Kepp 8. klass, 2018

Praktilise töö eesmärgiks oli määrata meie kooli pargis erinevatel aegadel istutatud okaspuude liigid. Selgus, et kooli park-aias kasvab üle kahekümne okaspuu liigi. Lisaks sellele, et on olemas palju erinevaid okaspuu liike, on olemas ka palju erinevaid kasvuvorme ja värve: erinevad rohelised, hallid, kollased. Eristada saab puid ka punga järgi. On olemas terava tipupungaga ning ümara tipupungaga puud.

Et meie kooli territooriumi suuruseks on 13 ha, siis andis see töö väga hea ülevaate kooli ümbruse kujundamise ajaloost ja võimaldab õpilastel tundma õppida erinevaid okaspuude liike.

Töö pälvis suure tunnustuse sellega, et üleriigiline komisjon otsustas töö avaldada õpilaste teadusajakirjas „Akadeemiake“.

6.–9. klassi õpilaste suhtumine kooli

Robert Ernits. 8. klass, 2018

Meie kooli õpilastele meeldib käia koolis, sest siin saab sõpradega aega veeta, viiakse läbi üritusi ja saab hea hariduse.

Õpilaste lemmikõppeained on kehaline kasvatus ja kunstiõpetus, sest nendes tundides ei pea tegelema raske mõttetööga ning ei anta koduseid ülesandeid. Suhted õpilaste ja õpetajate vahel on usalduslikud, kuid on esinenenud ka olukordi, kus õpilane on tundnud, et õpetaja kohtleb teda ebaõiglaselt.

Koolikeskkonna uuring on väga oluline materjal õppekasvatustöö edasiseks planeerimiseks.

Parksepa Keskkooli gümnasistide vabatahtlik lugemishuvi

Mona Lisa Evestus, 11. klass, 2016

Uuringutest selgus, et lugemishuviliste õpilaste osakaal on väga väike: kui küsitlusele vastas 98 gümnaasiumiõpilast, siis ainult 22,4% peab lugemist enda huvialaks.

Tüdrukutele meeldib lugeda armastusromaane ja noorsoojutte koolist ja sõpradest, poiste lemmikuteks on krimaalromaanid ning seiklusjutud. Nii tüdrukutel kui poistel puudub huvi luuleraamatute vastu.

Kodudesse ostetakse ajalehti ja ajakirju, kuid ilukirjandust ja teatmeteoseid kodudest eriti ei leia. Raamatukogude külastamine toimub vaid mõned korrad aastas ja sedagi vaid kohustusliku kirjanduse laenutamise eesmärgil.

Antud uurimistöö kinnitas veelkord tuntud tõde, et gümnasistide huvide hulka kuuluvad põhiliselt sõpradega aja veetmine, muusika kuulamine, ka sport, kuid lugemise vastu eriti suurt huvi ei tunta.

Parksepa Keskkoolist võrsunud muusikud

Regiina Ruusmäe, 11. klass, 2016

Meie kooli üheks tugevamaks küljeks on olnud õpilaste osalemine kooli koorides ja esinemised kooli üritustel. Antud uurimistöö käsitleb meie koolis aktiivselt muusikaga tegelnud vilistlaste edasist käekäiku.

Andres Määr – lõpetas põhikooli 1988. aastal. Lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuritöötaja-koorijuhi eriala. Laheda valla kultuurielu korraldaja, rokiklubi asutaja, Põlva meeskoori looja.

Maris Liloson – lõpetas Parksepa Keskkooli 1995. aastal. Jätkas õpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias klassikalise laulu erialal. Laulnud Eesti Filharmoonia Kammerkooris ning Rahvusooper Estonia kooris. Osalenud solistina Nargen Opera projektides.

Reet Lantson – lõpetas Parksepa Keskkooli 2006. aastal. Pärast keskkooli lõpetamist astus hoopis Tartu Ülikooli majandust õppima, kuid 2014. a asutas oma ettevõtte, mis tegeleb eratundide andmisega klaveri erialal.

Maris Niin – lõpetas Parksepa Keskkooli 1998. aastal. Jätkas muusikaõpinguid Tartu Muusikakoolis. On töötanud koolis muusikaõpetajana, kuid omandanud ka liikumisõpetaja eriala. On esinenud solistina omakirjutatud lauludega.

Kristiina Luik – lõpetas Parksepa Keskkooli 2004. aastal. Jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, samal ajal õppis ka H. Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis. Omandas eriala, mis võimaldas tal metsasarve mängida Vanemuise Sümfooniaorkestris.

Antud uurimstöö andis suure panuse teadmistest meie kooli vilistlaste edasise elukäigu kohta, sest nende aktiivne osalus kooliaja üritustel oli kõigil hästi meeles.

Parksepa Keskkooli teismelised ja meelemürgid

Lizett Maandi 11. klass, 2016

Kui küsitluses osales 155 õpilast, siis selgus, et nendest 79% olid proovinud meelemürke, rohkem on seda teinud poisid (65,3%). Tubakatooteid on proovinud 65,8% vastanutest. Kõige populaarsem tarvitatud tubakatoodete seas on e-sigaret. Tubakatoodete kättesaadavus on väga kerge: sõprade käest või lastakse mõnel vanemal inimesel osta. Alkohoolsetest jookidest eelistatakse siidrit, šampust, aga ka viina, rummi. Võimalusi alkoholi kättesaamiseks on palju: ise ostan, vanemad pakuvad, sõprade käest, lasen kellelgi osta, võtan salaja. Narkootikumidest on meie kooli teismelised proovinud kanepit 49% vastanutest, amfetamiini 13,7%. Selgus ka, et 12,9% vastanutest on meelemürke proovinud kooliruumides (e-sigaret, alkohol, mokatubakas).

Antud uurimstöö järeldused viivad selleni, et nii koolis kui kodus tuleb antud teemaga pidevalt tegelda. Kasulikud on loengud antud ainete kahjulikkusest, kohtumised antud valdkonda tundvate spetsialistidega.

Parksepa Keskkooli I ja II kooliastme õpilaste osalemine huviringides

Kadi Adoson, 11. klass, 2018

Selgus, et Parksepa koolis tegutseb 20 huviringi ning I ja II kooliastme õpilased osalevad nendest 14-s. Kõige populaarsemad meie kooli huviringid on laulukoorid, kergejõustik, puhkpill ja robootika. Kõige populaarsemad huviringid väljaspool kooli meie kooli õpilaste jaoks on muusikakool, kergejõustik, jalgpall ja tantsuringid.

Antud töö väärtustas õpilaste osalemist mitmesugustes huviringides, sest õpilaste annete arendamiseks on huviharidus ja huvitegevus eriti olulise tähtsusega.

Projekt Kooliruum 17

Jane Ermel 11. klass, 2017

Tegemist oli projektiga, kus kutsuti õpilasi tänapäeva kooli uut moodi vaatlema ning seda arendama kaheksa erineva ülesande lahendamise teel. Projekti korraldajaks oli MTÜ Ruumihariduse Arhitektuurikool.

Et meie koolihoonete kompleks koosneb erinevatel Eesti ajaloo perioodidel ehitatud hoonetest, siis oli õpilasel hea võimalus kooliruume võrrelda ja oma ettepanekuid esitada muutuste tegemiseks.

Tööst saame teada, et meie kooli õpilaste kõige populaarsem kogunemiskoht on kunstiklass, sest selles ruumis valitseb pidevalt kerge segadus, igal pool on näha poolikuid töid ja kapid on õpilaste töödest täis kuhjatud. Vahetunnis käib selles klassis alati mõnus muusika ja tunde alustatakse ühe minutilise vaikuse kuulamisega.

Huvitav oli töös fotode seeria, mis fikseeris meie kooli õpilaste asendid õppetundides. Selgus, et koolimajas on liiga palju istumist, ka vahetunnid kuuluvad nutitelefonis olemisele ja istumisele.

Vaatlus koolimajas näitas, et meie koolimaja seintel on üpris vähe kunstiteoseid ja eriti selliseid, mis tõesti noori köidaks ja vaatlema sunniks.

Kas on keegi kunagi salvestanud helisid meie koolimajas? Antud töö autor seda tegi ja tulemus oli üpris huvitav: pidev jutusumin, jalutamise müdin, klassides toolide liigutamise hääled, sööklas üsna häälekas tegevus. Peale söögivahetunde hakkas koolis vaiksemaks jääma. Helisid kuulates tuli õpilane järeldusele, et koolis nagu polegi vaikust, sest kõikjalt kostab pidevalt mitmesuguseid helisid.

Töö kõige huvitavam osa oli õpilase nägemus ühest klassiruumi kujundamisest. Valituks osutus inglise keele kabinet, kus võiksid olla pehmed tumbad, seintel kvaliteetsed kõlarid, tahvli valgustuseks oleksid värvilised tuled, mitu telefonilaadijat, kohviautomaat ja kapp tasside jaoks.

Antud praktiline töö oli väga huvitav, kuid kahjuks jäid esitatud ideed praktiliselt ellu viimata. Ehk leiavad need lahendused siiski kasutamist meie koolimaja uute ruumide kujundamisel.

Kohustusliku koolivormi kasutuselevõtust Parksepa Keskkoolis

Kaili Priks ja Melanie Munski 11. klass, 2018

Tänapäeval on mitmetes meie vabariigi koolides uuesti kasutusele võetud koolivorm, sest see loob kooliga ühtekuuluvustunde ja selle kandmine distsiplineerib õpilast ja ehk aitab ka õppetööle paremini keskenduda. Kui vastav küsitlus meie kooli õpetajate ja õpilaste seas läbi viidi, siis selgus, et 78% õpetajatest oli koolivormi poolt, kuid 75% õpilastest oli kohustusliku koolivormi kandmise vastu. Õpilased arvasid, et vormiriietus ei ole stiilne, on kulukam kui tavariietus, piirab õpilaste riietumisvabadust, ei ole mugav ja ei vasta nende maitsele.

Pakuti võimalust koolivormina kasutusele võtta üksikuid esemeid (kampsun, märk, logoga T-särk). Kasutuselevõtt võiks alata 1. klassist ja finantseerimine toimuks kohaliku omavalitsuse ja pere ühisel osalusel.

Antud teemat kooli esindusorganites rohkem arutatud ei ole ja praegu meie koolis koolivormi ei ole.

Parksepa Keskkooli õpetajate riietumisstiil erinevatel aastakümnetel

Kerli Uibo 11. klass, 2018

Kui õpilast huvitas moe teema, siis leidis ta huvitava võimaluse sel teemal lugu kirjutada, meie kooli õpetajate riietumisstiilidest.

Vaatluse all oli meie kooli õpetajate riietumisstiilid alates 1950ndatest aastatest kuni tänapäevani. Abiks fotod koolimuuseumi kogudest ja intervjuud praegu koolis töötavate õpetajatega.

Suurimaks muutuseks naisõpetajate riietuses oli pükskostüümide kandmine, sest varasematel aegadel ei peetud seda õpetajale sobilikuks riietuseks. Meesõpetajad on ülikondade ja lipsu asemel hakanud kandma teksapükse ja triiksärke ning T-särke.

Intervjuude põhjal pidi õpilane uurima õpetajate riietumisstiilide vastavust antud aja moesuundadele ja riiete sobivust kandmiseks koolikeskkonnas. Selgus, et koolikeskkonnas on sobilik kanda korrektset ja puhast riietust, ei pea rangelt jälgima ajastu moesuundi, kuid kui tahetakse ajaga kaasas käia, siis võiks kasutusele võtta mõningaid elemente ajastu moesuunast, näiteks riiete värvitoonid.

Tihti läheb vanema põlvkonna õpetajate arvamus lahku noorema põlvkonna õpetajate arvamusest, näiteks katkiste teksade kandmine koolis nii õpilaste kui ka õpetajate seas.

Töö oli huvitav ja andis hea ülevaate teemast, mille kohta koolis pole seni arvamusi avaldatud. Aga antud valdkond kooli kasvatustöös oleks siiski väga vajalik nii aruteluks kui kooli sisekorra reeglite täiendamiseks.