Kooli ajalugu läbi aegade

Koolihariduse andmise algus Väimela mail saab alguse 1766. aastal asutatud Väimela mõisakooliga, mis oli mõeldud mõisateenijate ja mõisatööliste ning lähema ümbruse külade (Lapi, Loosu, Väiso, Kanariku) laste jaoks. Et koolil polnud alaliselt tegutsevat koolimeistrit, siis käisid selle piirkonna lapsed Raistes asuvas külakoolis.

1837. aastal oli asutatud Jaaska külakool Raistes. Tegemist oli palkseinte, õlgkatuse ja akendega hoonega, mis täitis ka palvemaja ülesandeid. Ametliku Jaaska kooli esimeseks õpetajaks oli arvatavasti Johann Jaani p Jaaska.

1866. aastal kinnitati Vene keiser Aleksander III poolt vallakogukonnaseadus, mis andis talurahvale õiguse kaasa rääkida oma piirkonna koolielu korraldamisel.

1867. aasta eeskirjadega nõuti kooli asutamist enam kui 300 elanikuga valda. Kooli pidi ülal pidama kas vald või mõis, kuid nad võisid seda teha ka ühiselt.

Väimela vallakooli asutamise lugu algas 1872. aastal mõisalt vallale Rammuli talu ostmisega, sest Rammulil hakkas välja kujunema valla keskus.

1873. aastal otsustati selle talu maadele ehitada koolimaja ning selle pidulik avamine toimus 2. novembril 1874. aastal. Tegemist oli kahe klassiruumiga hoonega, milles ülakorrusel paiknesid koolmeistri eluruumid. Korrapärane õppetöö selles hoones algas 15. oktoobril 1875. aastal. Seda kuupäeva ja aastat loemegi meie kooli ajaloo alguseks. Kooli nimetuseks oli Väimela (Rammuli) 3-klassiline vallakool, kus arhiiviandmete põhjal õppis esialgu ligikaudu 40 õpilast.

1878. aasta septembris otsustasid Võru valla mehed, et kahe kooli pidamine (Jaaska ja Rammuli koolid) käib vallale üle jõu. Peeti vajalikuks koolid Rammulile kokku tuua ning ametlikult lõppes koolitöö Jaaska koolis 1889. aastal.

Väimela (Rammuli) kool tegutses selles hoones kuni 1938. aastani erinevate nimede all:

1. 1920–1932 Väimela 4-klassiline algkool

2. 1932–1937 Väimela 5-klassiline algkool

Juba 1920. aastal võeti Eesti Vabariigis vastu “Avalikkude algkoolide seadus”, mis seadis ülesandeks 6-klassilisele kohustuslikule haridusele üleviimise tähtajaks 1. jaanuari 1930. aasta. See oli valdadele raske ülesanne: kuidas leida sobivaid kooliruume ja koolimaju?

1929. aastal toimus Aleksandri valla (moodustatud Väimela mail 1892. aastal) volikogu koosolek, kus otsustati Väimela algkoolile ehitada uus koolimaja. Ehitusplatsiks valiti maatükk, mis asus magasiaida ja vana koolimaja läheduses. 15. augustil 1937. aastal pandi nurgakivi uuele koolihoonele. Maja sai katuse alla 1937. aasta detsembriks.

1. septembril 1938. aastal toimus koolihoone pidulik avamine. Kooli nimetuseks sai Väimela 6-klassiline algkool.

Nõukogude võimu periood 1940–1941 tõi kaasa uue sisu nii koolihariduses kui kultuurielus.

Koolielu jätkus Väimela 6-klassilises algkoolis, kuid igasuguseid käske ja korraldusi tuli ametivõimudelt rohkesti:

• raamatukogudest ja koolidest tuleb kõrvaldada keelatud kirjandus (nimekiri saadeti ENSV Hariduse Rahvakomissariaadist);

• kodudesse teatati, milliseid toiduaineid ja kui palju on vaja kooli viia;

• käsk ümber korraldada valla koolivõrk. 15. jaanuaril 1941. aastal teatas Võru vallavalitsus, et kool kujundatakse ümber 7-klassiliseks. Tunnistused olid kirjutatud nii eesti kui vene keeles.

• ülitähtsaks kujunesid uute tähtpäevade tähistamised: oktoobrirevolutsiooni aastapäev, V.I. Lenini mälestuspäev, 1. mai tähistamine jne;

• koolides sai alguse pioneeriliikumine.

1941. aasta juuniküüditamine puudutas ka Väimela kooli õpetajaid: küüditati õpetaja Elsa Laane koos perega.

Kui sakslased 1941. aasta juulis Võrru saabusid, algas elu sakslaste võimu all. Elu kulges siinmail suhteliselt rahulikult.

1941–1944 oli kooli direktoriks Richard Kalmet, koolis töötasid ka naisõpetajad Elle Piirisild, Riina Piirisild, Emilie Karu.

Koolitöö küll toimus, kuid puudus oli riietest ja koolitarvetest. Õppetöö oli väga häiritud, näiteks sai 1943/1944. õa õppetöö toimuda 1. novembrist kuni 1. märtsini.

1944. aasta varakevadel võeti Väimela koolimaja sõjaväe käsutusse. Saksa sõjaväeosa hõivas kõik kooli ruumid, välja arvatud Emilie Karu ja Richard Kalmeti korterid. Kooli kasutada jäi köök, kuid ka siin valmistati toitu sõjaväele ning tunnid toimusidki ajal, mil köök oli sakslastest vaba. Vana koolimaja juurde ehitati barakk saksa sõdurite jaoks. Uue koolimaja kõrvale ehitati samuti barakk sõjatehnika hoidmiseks. Selle baraki koolimaja poolsesse külge istutasid sakslased võrdlemisi suuri kaski, et barakki varjata. See kasehekk on praegugi alles. Kooli ette parki ehitati ohvitseri maja. Kõikjale kaevati kaevikuid. Kui sakslased koolimajast lahkuma hakkasid, siis põletasid nad maha ohvitseri elamu ja vana koolimaja juures olnud baraki.

Kui sakslased lahkusid, siis tuli koolimajja Vene sõjaväeosa haigla.

1944. a suvel oli koolimaja ja selle ümbrus armetus seisus. Maja olid sakslased roheliseks võõbanud. See värv kraabiti maha ja seinad valgendati. Algasid remondi- ja koristustööd.

Kooli nimetus muutus: 1. oktoobrist 1944 oli kooli nimetuseks Väimela Mittetäielik Keskkool, mis aga mõned aastad hiljem kandis taas nimetust Väimela 7-klassiline Kool. Kooli direktoriks määrati Emilie Karu, kes töötas sellel ametikohal kuni 1952. aastani. 1944. a detsembri seisuga oli koolis 90 õpilast ja neid õpetas 4 õpetajat.

Kooli muuseumis hoitakse Väimela algkooli 1. klassi tunnistust 1943/1944. õa. Sealt leiame õppeained, mida 1. klassis õpetati ja hinnati: emakeel, usuõpetus, matemaatika, joonistamine, kirjatehnika, tööõpetus , kehaline kasvatus, laulmine.

1946/1947. õa 1. klassi tunnistus (kooli nimetuseks on tunnistusel märgitud Väimela Mittetäielik Keskkool) annab ülevaate järgmistest ainetest: eesti keel, matemaatika, joonistamine ja joonestamine, kirjatehnika, tööõpetus, laulmine, kehaline kasvatus koos sõjalise ettevalmistusega. Lisaks sellele on tunnistusel ka õppeained, mida õpetati vanemates klassides: vene keel, ajalugu, konstitutsioon, füüsika, astronoomia, keemia, maateadus, loodusteadus, filosoofia eelkursus.

5.1 Koolielu 1950-ndatel ja 1960-ndatel aastatel

• Kooli nimetus: Väimela 7-klassiline kool

Suureneb õpilaste arv, tööle võetakse uusi õpetajaid. Töötab kooli internaat. Kooli köögis valmistatakse õpilastele sooja toitu.

Koolis toimusid aktused, kultuurihommikud, koolipeod, töötasid ringid. Õpilased käisid sügiseti kolhoosis abiks kartuli- ja juurvilja koristamisel. 1950-ndatel rajati kooli juurde ühe hektari suurune õppe-katseaed järgmiste osakondadega: heintaimed, köögiviljad, kõrsviljad, katsete osakond, puukool, ravimtaimed. Olemas oli spordiväljak ja võimlemislinnak.

Huvitav oli 1959. aasta kooli ürituste plaan: lahtiste uste päev lastevanematele, kunstilise isetegevuse ülevaatus, vanametalli ja vanapaberi kogumine, festivalikingituste valmistamine ülemaailmse noorsoo- ja üliõpilasfestivali külaliste jaoks, küülikufarmi rajamine (seda tegelikult ei rajatud), kolhoosile taimede ettekasvatamine, geograafiaväljaku rajamine (see ka tegelikult rajati). Sinna paigutati geograafia õppimiseks vajalikke õppevahendeid (tuulelipp, termomeetrid, sademetemõõtja, lume sügavuse mõõtmise latt).

Valmistati loosungeid, mis paigutati klassidesse tahvli kohale (“Õppida, õppida, õppida!”)

5.2 Koolielu 1960-ndatel ja 1970-ndatel aastatel

• Kooli nimetus: Väimela 8-klassiline kool

Kooli juhivad direktorid Õie Jaaska, Hilda Artel, Nikolai Aju.

Õpilaste arv suurenes, õpetajad on ühiskondlikult aktiivsed, on märgata otsinguid ja uuendusi õpetajate töös - kiidetakse õpetajate Renate Rihma ja Helju Jägeri tunde. 1962. aastal moodustati koolis kommunistlike noorte algorganisatsioon. Tegutses pioneerimalev, töötasid huviringid.

1963. aastal saadi luba ENSV Haridusministeeriumilt koolile kuue klassiruumiga juurdeehituse ehitamiseks kapitaalremondi summade arvelt. Kooli I juurdeehitus valmis 1966. aastal.

1966/1967. õa oli koolil mitmeid toredaid saavutusi: pioneerimalevate leninliku ülevaatuse raames saadi rajoonis II koht; koolinoorte laulu- ja tantsupeole läks 2 rahvatantsurühma ja laulukoor. Õpetaja Helgi Noormetsa juhendamisel olid tublid kooli sportlased - 1968. a maakoolide spartakiaadil korvpallis saavutati II koht.

Koolile osutasid mitmekülgset abi Võru EPT ja Väimela NST.

1969. aastal oli koolis 96 pioneeri, 23 oktoobrilast ja 10 kommunistlikku noort. Sel perioodil oli eriti aktiivne pioneerielu - matkad, ekskursioonid, laagrid, rivivõistlused, kokkutulekud, mitmesugused võistlused jne. Nendest aegadest jutustavad maleva ja rühma kroonikad koolimuuseumis.

Kooli ruumide osas tehti ka ümberpaigutusi: vanasse koolimajja sisustati tütarlaste tööõpetuse ruum. Telliti kooliümbruse kujundamise ja haljastamise plaan, mille kohaselt istutati kooli ümbrusesse uusi ilupuid ja põõsaid kokku 340 tükki. Korraldati ainekonkursse, vihikute näitusi, oli sügislillede, aiasaaduste ja seente näitus. Viidi läbi kirjandusõhtuid ja kirjanduslikke klassidevahelisi viktoriine.

1975. aastal tähistati kooli 100. juubelit. Sel puhul ilmus õpilasalmanahhi “Lapsemaa“ esimene number.

Koolis mindi üle õppeainete kabinetsüsteemis õpetamisele.

• 1979. aastal nimetati Väimela 8-klassiline kool Parksepa 8-klassiliseks kooliks.

Nime muutuse tingis arvatavasti asjaolu, et Parksepa alev sai sel aastal aleviku staatuse. Et sealt asulast käis koolis arvukalt õpilasi, siis otsustati ka kooli nime muutuse kasuks.

5.3 Koolielu 1980-ndatel aastatel

• Kooli nimetus: Parksepa 8-klassiline kool; Parksepa 9-klassiline kool

Kooli direktorid Nikolai Aju ja Viktor Puolakainen.

Jätkus aktiivne ja tulemusrikas koolielu. Kool oli tuntud tugeva koolina nii õppimises, spordis, klassivälises tegevuses kui isetegevuses. Edukalt esineti aineolümpiaadidel, konkurssidel.

Olgu siinkohal näiteks toodud kooli osalemine ETV saates “Tähemängud”, kus saavutati II koht. 1986. aastal toimunud pioneeride finaalvõistlustel “Põuavälk” saavutati III koht. Algklassi õpilased osalesid edukalt raadioviktoriinis “Siililegi selge“.

Heal järjel oli koolis looduskaitsealane töö: koolidevahelises võistluses “Kaitseme loodust” sai kool II koha. Eriti kuulsaks sai Parksepa 8-klassilise kooli 6. klassi õpilane Sairos Palm, kes oli teinud ilmavaatlusi oma kodukohas ja tuntust kogunud täpse ilma ennustajana. 1987. aastal kohtus Sairos Palm Vellavere ilmatarga Vadim Zelniniga.

1981/1982. õa valmisid esimesed kodu-uurimistööd. 1984/1985. õa oli koostatud juba 22 kodu-uurimuslikku tööd, milles õpilased käsitlesid oma suguvõsa ja kodukoha ajalugu. Meie kooli õpilaste töid kanti ette nii Võru rajooni koduloo-konverentsidel kui vabariiklikel konverentsidel.

Tööd alustas õpilaste töö- ja puhkelaager (TPL) 30 osalejaga.

1986. aastal asus kooli juhtima Viktor Puolakainen.

Kooli õpilaste arv oli tublisti kasvanud. Parksepa kool oma 323 õpilasega oli Võru rajooni suurim maakool. Seetõttu tuli 1987. aastast õppetööd alustada kahes vahetuses (II ja III klassid, kokku ligikaudu 100 õpilast tuli kooli siis kui osa klasse olid selleks päevaks õppetöö lõpetanud). Koolil puudus võimla ja aula, köögiblokk oli kitsas ja ei vastanud nõudmistele. Raskusi oli koolimaja kütmisega, sest igal koolipäeval vajas kütmist 23 ahju. Möödapääsmatuks muutus koolile uue juurdeehituse ehitamine ja keskkütte sisseseadmine.

1988. aasta septembris toimunud lastevanemate ja rajooni juhtidega toimunud koosoleku otsus oli kooli jaoks positiivne - kool saab uue juurdeehituse. Ehitus kulges tõrgeteta ja uus õppekorpus õnnistati sisse 1. septembril 1991. aastal.

Juba varem olid nii kooli õpetajad kui lapsevanemad arutanud võimalust Parksepa põhikooli muutmist keskkooliks. 15. augustil 1989. aastal ENSV MN määruse kohaselt reorganiseeriti Parksepa 9-klassiline kool Parksepa Keskkooliks.

1. septembril 1989. a alustas õpinguid esimene 10. klass 24 õpilasega. Klassijuhatajaks määrati eesti keele ja kirjanduse õpetaja Merle Sulg

• Kooli nimetus: Parksepa Keskkool

Kooli direktorid: Viktor Puolakainen ja Ilmar Kesselmann.

Iseseisvuse taastamise aeg 1990-ndatel oli Eesti Vabariigis keeruline, valitses suhteliselt suur segadus ja teadmatus.

Seoses keskkooli rajamisega pidi kooli juhtkond välja töötama uued sisekorra reeglid, koostama uued õppekavad, palkama suhteliselt palju uusi aineõpetajaid. Nii võeti 1989/1990. õa tööle 11 uut töötajat. Õppealajuhataja ülesandeid hakkas täitma Helje Jaarma.

1992. aastal lõpetas Parksepa Keskkooli I lend - 19 lõpetajat, kellest kuldmedaliga kaks - Krista Kont ja Kadri Paidre ning hõbemedaliga kolm lõpetajat - Evelin Buht, Jana Pedassaar, Aigi Raag.

Samal aastal valmis ka uus spordikompleks, mille juhatajaks sai Kalev Palo.

Aegade jooksul on paranenud õppetöö tingimused, on otsitud uusi ja huvitavaid vorme õppetöö mitmekesistamiseks. 2000. aastal algas koostöö Võrumaa Kutsehariduskeskusega õpilaste kutsealaseks eelkoolituseks. See toimis kuni 2013. aastani.

On rakendatud perioodõpet, toimib e-kool (Stuudium).

1996. aastast alustati majandusõpetuse õpetamist Junior Achievment Eesti programmi alusel. Õpetaja Helje Jaarma pani aluse õpilasfirmade tegevusele.

Koolis rajati 2004. aastal koolimuuseum, kus kogutakse, säilitatakse ja eksponeeritakse kooli ajalugu käsitlevaid dokumente, raamatuid ja esemeid.

On avardunud spordiga tegelemise võimalused:

• 2006. aastal valmis kunstmurukattega jalgpalliväljak;

• 2010. aastal avati kooli jõusaal koostöös raskejõustikuklubi Strongmaniga;

• 2019. aastal valmis uus universaalne spordiväljak erinevate pallimängude jaoks.

Kooli sportlased osalevad edukalt võistlussarjades “Tähelepanu start“ ja “TV 10 olümpiastarti“. Aktiivselt tegutsevad meie kooli korvpallurid: 1999. aastal olid neiud Eesti koolide meistrid; on esindatud Eesti Vabariiki koolinoorte meistrivõistlustel Prantsusmaal, viibitud treeninglaagris USA-s.

Alates 2000. aastast tegutseb koolis õpilasesindus, kelle eestvedamisel on koolis alus pandud õpilaste huvitegevusele. Koolis on kujunenud traditsioonideks järgmised üritused: kooliaasta ava- ja lõpuaktus, rebaste ristimine, spordipäev, õpetajate päev, kooli sünnipäeva tähistamine, isade- ja emadepäeva üritused, jõulupeod, sõbrapäev, vabariigi aastapäev, emakeelepäev, naljapäev.

Tore saavutus oli 2012/2013. õa, kui vabariiklikul õpilasleiutajate konkursil omistati meie koolile parima kooli tiitel, millega kaasnes rahaline preemia 2600 eurot.

Muudatusi on toimunud ka kooli õuelal: rajatud on õuesõppeklass, ehitatud linnus ja kiviheitemasin, korrastatud pargiala ja rajatud uus roheline nurgake spordikompleksi kõrvale.

Jätkuvad õpilaste edukad esinemised aineolümpiaadidel, konkurssidel, osaletakse nii vabariigisisestes kui ka rahvusvahelistes projektides ja õppekäikudel. 2019. aasta juubelilaulu- ja tantsupeol osalejate hulgas olid taas meie kooli poistekoor, mudilaskoor, lastekoor, segakoor, rahvatantsurühm

2020. aastal tähistab kool 145. sünnipäeva. Sellele annab oma panuse kogu meie kollektiiv.

Meenutades meie kooli ajalugu, võime julgesti öelda, et kooli areng algkoolist keskkooliks on kulgenud erinevatel Eesti ajaloo perioodidel. See on kaasa toonud suuri muudatusi nii poliitikas kui hariduselus ja seega ka meie koolis.

Oleme omanäoline kool, sest tänapäevaks on siin loodud igakülgsed võimalused nii õpetajatele kui õpilastele tegevusteks, mis mitmekesistavad õppekeskkonda.