HENNO KALKUN (ametis 1875 - 1876 )

ESIMENE KOOLMEISTER

• 1874.aasta Aleksandri valla volikogu seadis koolmeistri kohale astujale järgmised tingimused :

1. koolmeister peab oskama õpetada eesti, vene ja saksa keeles. Saksa ja vene keele õpetus peab käima ka siis, kui on üks või kaks last koolis.

2. koolmeister peab igal aastal maksuta ülal pidama kaks vaeslast.

3. koolmeistri palk : 10 taalrit Rammuli talu maad, küünalde raha, puid nii palju kui külakool kulutab.

4. Koolile hoonete ehitus on valla hool, kuid hoonete remont on koolmeistri hool.

• Henno Kalkun määrati ametisse 27.01.1875.aastal.

• Ta oli samaaegselt ka vallakirjutaja

• Tema käsutuses oli ka kogukonna magasiaida vili.

• 17.05.1876.aastal esitas palve valla volikogule oma töö kontrollimiseks, sest koolivalitsusest tuli info, et tema tööga koolmeistri ametis ei olda rahul. Ta on kõlbmata kombel elanud.

• 1876.aastal on koolmeister ametist vabastatud.

HANS KANN (ametis 1876 - 1877)

TEINE KOOLMEISTER JA KULTUURIELU EDENDAJA VÕRUMAAL

• Valla poolt koolmeistri ameti peale valitud, olles samaaegselt ka vallakirjutaja

• Tema tööst koolmeistrina on vähe teada, hoopis rohkem on andmeid tema tegevusest koorilauljana ja kaasalööjana seltsielus.

• Laulis tenorit Kanepi meeskooris, ilmselt osales ka 1869.a. üldlaulupeol Tartus.

• Alates 1882.aastast juhendas “Kandle “ segakoori

JAAN HÄUSLER (ametis 1877 - 1885 )

KOOLMEISTER JA ORKESTRIJUHT

• Koolmeistri ameti kõrvalt oli ka vallakirjutaja.

• Oli asutanud Tsoorus pasunakoori ja sellega osalenud ka üldlaulupeol Tartus.

• Väimela mõisnik Johann Constantin von Loewen meelitas ta Väimelasse, kus Häusler asutas 14 liikmelise pasunakoori ja vald määras ta 1877.aastal Väimela (Rammuli)) Vallakooli koolmeistriks.

• Asutas ka meeskoori ja segakoori ilmalike laulude õppimiseks

• Vallaga tekkisid lahkhelid kui ta rentis Rammuli talu maid ja istutas sinna puid ja marjapõõsaid kooli jaoks ning nõudis nende eest vallalt väljamaksmist, kuid vald keeldus. Asi jõudis kohtusse.

• Lahkus ametist 1885.aastal

• Hiljem jätkas tööd Tartus Vanemuise Seltsi juhatuses.

JAAN KABEL (ametis 1885 - 1913)

PIKA STAAZIGA KOOLIJUHATAJA

• Oli lõpetanud Tartu Kooliõpetajate Seminari

• Esimesel aastal saab palka 100 rubla, 6 rubla tuleraha, 1 tsetverki rukkeid, 1 tsetverki otra.

• Täiskarsklane : ei joonud , ei suitsetanud

• Oli vallaline

• Ulakate poiste karistamiseks kasutas juustest tutistamist ja nurka seisma panemist

• Suur hobuste armastaja, pidas ka ise hobust, oma hobusega sõitis küladesse lapsi ristima või surnuid matma.Reed ja hobuseriistad olevat ise meisterdanud.

• Oskas saksa keelt, kuid ei osanud hästi vene keelt.Seetõttu taheti ta koolmeistri ametist lahti lasta, kuid kuidagi ta selle eksami ära tegi ja jäi ametisse.

• Pärast Väimelast lahkumist elas Tartus ja oli Eesti Kirjanduse Seltsi tegevliige.

• Suri 30. juunil 1932.a.

HEINRICH PIIRAK (ametis 1913 - 1915)

KEELEOSKUSELT ANDEKAIM KOOLIJUHATAJA

• Oli lõpetanud Valga Kooliõpetajate Seminari

• Oskas eesti, vene, prantsuse, saksa keelt

• koolis tuli õpetada vene keeles, õpilased pidid ka vahetundidel rääkima vene keeles

• taotleb vallalt koolile raha harmooniumi parandamiseks

• palk 225 rubla aastas, saab kasutada kooli juures aiamaad, tal on prii küte ja valgustus

• Oli palganud ka abiõpetaja (Jaan Lapp 1913 - 1914 )

• Oli ametis ainult kaks aastat, seejärel õppis Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas ning töötas arstina Tartus ja Pärnus

JAAN HÕIM (ametis 1919 - 1924)

VÄIMELA VALLAKOOLI JUHATAJA

• Oli lõpetanud Võrus korraldatud Õpetajate kursused

• 1920.a. kehtestati 6 klassiline koolikohustus 7 - 16 eluaastani.

• Õppetöö kestis 35 nädalat aastas

• Koolil oli ka hoolekogu

• Abiõpetaja oli Elsbet Roos

• Elas koolimajas üksi, pere elas Haanjas,

• Vald vabastas ta koolijuhataja kohalt puuduste tõttu koolipidamises, sest koolimaja oli must, õpilaste puudumisi on palju.

• Pärast elas Haanja vallas, pidas talu ja viinapoodi.

• Suri 1927.aastal.

GEORG IKMELT (ametis 1924 - 1925)

KOOLMEISTRI KOHUSETÄITJA

• Kutsuti kohale Haapsalust ainult koolijuhataja kohusetäitjaks

• Tema tegevuse kohta koolis ja hilisema tegevuse kohta puuduvad andmed

JOHANNES SULG (ametis 1925 - 1938 )

VÄIMELA ALGKOOLI JUHATAJA - LUGUPEETUD JA AUSTATUD KOOLIJUHT

• Oli lõpetanud Võru Linnakooli ja Valga Kõrgema Linnakooli kaheaastased õpetajate kursused

• peale õpetajakutse omandamist töötas 11 aastat mujal enne kui Väimela kooli juhataja ameti vastu võttis.

• palk 2000 krooni aastas. See võimaldas oma talu hästi korras hoida.

• mängis viiulit

• oli väga tunnustatud mees, lastega läbisaamine isalik, austas lapsi ja nende vanemaid

• andis koolis rehkendust, maateadust, usuõpetust, laulmist ja poistele käsitööd

• 15.augustil 1937.aastal pandi nurgakivi Väimela algkooli uuele hoonele, 1938 .aasta 11.septembril oli koolihoone pidulik avamine

• koolis õpetas lastele eestlaseks olemist, käskis meeles pidada Eesti lipu kolme värvi tähendust : sinise taeva all musta mulla pääl kõnnib vaba eestlane!

• oli ka leiutaja : ehitas tuulegeneraatori, linaropsimise masina, ehitas traktori

• oli abielus, poja ja tütre isa

• 1938/1939 õ.a. jäi pensionile tervislikel põhjustel

• Suri 15.mail 1968.aastal 77 aasta vanuses

OSVALD OTS (ametis 1939 -1940)

VÄIMELA ALGKOOLI JUHATAJA

• Alustas uue koolihoone ümbruse korrastamist : 1939.a. istutati kuusehekk , mis piiras koolimaja kolmest küljest ; koolimaja ette istutati noori õunapuid, kuid 1939/1940.a karmil talvel külmusid need ära

• õpilastele hakati keetma sooja toitu, mida keetis koolijuhataja õde

• pani käima keelpillide orkestri, raha pillide ostmiseks teeniti pidude korraldamisega

• koolijuhataja tööga olid rahul nii õpilased kui lapsevanemad, kool oli eeskujulike koolide nimekirjas

JUHAN SIRK (ametis 1940 -1941)

KOOLIJUHATAJA KOHUSETÄITJA

• keelatud kirjanduse kõrvaldamine koolis

• koolivõrgu uus korraldamine : koolid muutusid 7-klassilisteks

• uute tähtpäevade tähistamine koolis

ELMAR PURRU (ametis 1941.aasta)

KOOLIJUHATAJA KOHUSETÄITJA

• kommunistliku naistepäeva ja 1.mai tähistamine koolis

• moodustati pioneeriorganisatsioon

• klasside ja kooli lõputunnistused nii eesti kui vene keelsed

• õpetas koolis ka laulmist

RICHARD KALMET (ametis 1941 - 1944)

TASAKAALUKAS JA ÕIGLANE KOOLIJUHATAJA

• Oli õppinud nii Võru kui Tartu Õpetajate Seminaris

• Oli teeninud Eesti kaitseväes 1932 - 1933

• 1933 - 1941 Kaperas õpetaja ja koolijuhataja

• 1941 -1944 Väimela Algkooli juhataja

• oskas hästi saksa keelt ja tundis huvi Saksa kirjanduse vastu - luges peast Saksa autorite töid, eriline lemmik oli H. Heine

• hea läbisaamine kohalike inimestega, ka sakslastest ülemustega

• 1944 -mobiliseeriti Saksa sõjaväkke

• pärast sõda oli ebasoovitav element, seepärast vahetas tihti töö-ja elukohti, kuni sattus tööle Saku Maaviljeluse Instituuti laborandiks, seejärel teadustöötajaks.

• 2005.aastal kinkis meie koolile oma rikkaliku raamatukogu (549 raamatut), ka oma au-ja tänukirjad, medalid ja tunnistused , neid hoitakse kooli muuseumis.

• Suri 19.juulil 2006.aastal 95 aastasena

EMILIE KARU (ametis 1944 - 1952)

ESIMENE NAISSOOST EDUKAS KOOLI DIREKTOR

• kooli nimetus Väimela Mittetäielik Keskkool, kuid kasutati ka nimetusi Väimela 7-aastane Kool, Väimela 7 - klassiline Kool.

• koolil oli internaat, kooliaed (0,5 ha ), rajatud puuviljaaed 40 õunapuuga

• koolis toimuvad pioneeride koondused, ametis on vanempioneerijuht

• töötab õpetajate poliitring

• kooli õppetöö tulemused olid head : rajooni parim õppeedukus

• koolis moodustati koduloo- ring, kus õpilased hakkasid uurima kodukoha ajalugu

• Direktori ameti kõrval oli ka eesti keele õpetaja.Õpetajakutse oli omandanud Valga Tütarlaste Gümnaasiumis

• Väimela kooli tuli õpetajaks 1938.aastal

• 1952 .aastal tagandati ametist, kuid dokumentidesse oli kirjutatud “lahkus omal soovil “

• Aastatel 1952 - 1956 töötas koolis õpetajana, juhendas kirjandusringi

• Suri 1.detsembril 1989.aastal ja on maetud Tallinna Pärnamäe kalmistule.

ÕIE JAASKA (ametis 1952 -1965 )

VÄIMELA KOOLI TEGUS DIREKTOR

• Oli lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Instituudi ja saanud eesti keele ja kirjanduse õpetaja kutse

• Väimela Koolis õpetas eesti keelt, ajalugu, konstitutsiooni, tööõpetust, joonistamist, juhendas kirjandus- ja näiteringi.

• Väimela Kooli direktoriks määrati haridusministri käskkirjaga 1.septembril 1952.a. Selgus, et eelmine direktor Emilie Karu oli teda soovitanud.

• Koolielu oli mitmekesine : kooliaias oli rajatud 7 osakonda, toimusid praktilised tööd, rajati geograafiaväljak, valmistati 1959.a noorsoofestivali meeneid.

• hakkas taotlema koolimajale juurdeehitust, sest õpilaste arv oli kasvanud ja valitses ruumipuudus

• lahkus ametist 1965 /1966 õppeaastal erimeelsuste tõttu Võru rajooni parteikomitee töötajatega.

• Seejärel töötas Tartu 1.Eriinternaatkoolis (praegu Hiie kool ), kus töötas kuni pensionile minekuni.

HILDA ARTEL (ametis 1965 - 1966)

DIREKTORI KOHUSETÄITJA

• Avati kooli esimene juurdehitus

• protokolliga nr. 16 27.detsembrist 1965 otsustati, millised klassid lähevad uude juurdeehitusena valminud majaosasse

• Koolis töötas 16 õpetajat, ametis oli ka õppealajuhataja Helgi Vetemäe

• Tegutsesid erinevad ringid , näiteks osavate käte ring, mandoliiniorkester, akordionistid jne.

• lahkus ametist 1966.aastal

NIKOLAI AJU (ametis 1966 - 1986 )

VÄIMELA JA PARKSEPA KOOLI KAUAAEGNE DIREKTOR

• Direktoritöös nõudlik, asjajaamistes täpne, koolis nõuti korda ja distsipliini.

• Õppetöö tase kõrge, koolil oli hea maine pioneeritöös, aineolümpiaadidel esinemistes kui sporditöös.

• 1978.a. omistati talle õpetaja - metoodiku nimetus, sest lisaks direktori ametile andis eesti keele, ajaloo , kirjandiõpetuse tunde

• Pani aluse õpilasalmanahhi “Lapsemaa “ koostamisele. Esimene ilmus 1974.aastal ja oli pühendatud kooli 100 sünnipäevale.

• Oli ka ise kirjanik , tema sulest ilmus romaan “Luikede päev “

• Sõnad “Lapi ülikool “ olid iseloomulikud koolile, mida juhtis direktor Nikolai Aju ja see tähendas tugevaid õpetajaid ning töökaid õpilasi ja häid teadmisi - nagu oleksid tulnud üliloolist

• Alustas Parksepa kooli ajaloo uurimist. Tema teeneks tulebki lugeda meie kooli ajaloo alguse faktoloogilist väljaselgitamist - 15.oktoober 1875.a.

• Suri 16.mail 2020.aastal 91 aastasena.

VIKTOR PUOLAKAINEN (ametis 1986 - 1992 )

TEGUS JA ASJALIK PARKSEPA KOOLI DIREKTOR

• Oli lõpetanud Tartu Ülikooli ajaloo - keeleteaduskonna ajaloo osakonna 1971.aastal

• Töötas ajaloo õpetajana Võru I Keskkoolis

• Parksepa Kooli direktorina alustas koolile teise juurdeehituse organiseerimist, sest kooli õpilaste arv oli üle 300 ja valitses suur ruumipuudus. Juurdeehitus sai valmis 1991. aastal ning kool sai ka täismõõtmetes võimla 1992.aastal

• Samal ajal oli kohaliku kogukonna soov muuta senine 9-klassiline kool keskkooliks. Vastav ENSV MN määrus anti välja 15. augustil 1989.aastal

• Direktor suutis oma ametis olnud aja jooksul komplekteerida kool nõuetekohast haridust omava pedagoogilise kaadriga ning korraldada õppetöö ümber keskkooli vajadusi arvestavaks

• Olnud koolidirektori ametis Nursi koolis, venekeelses Võru II Keskkoolis, Vastseliina Eriinternaatkoolis

• Olnud Võru linna abilinnapea 1994 - 1999

• Omanud nooruses ujumises I spordijärku, lauatennises meistrikandidaadi nimetust, mänginud Tartu Ülikooli puhkpilliorkestris trompetit

• praegu pensionär, Võru linna volikogu liige

ILMAR KESSELMANN (ametis 1992 - tänapäev)

KOOLI AJALOO KÕIGE KAUEM AMETIS OLEV DIREKTOR

• Lõpetanud Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna

• töötanud Võru Laste ja Noorte Spordikoolis kergejõustikutreenerina, sealhulgas treeninud tulevast olümpiavõitjat Erki Noolt

• teeninud Nõukogude Armees 1983 - 1985

• olnud nii komsomoli kui parteitööl Võrus ja Raplas

• 1990 -1992 Rapla alevivalitsuse abialevivanem

• Võru valla volikogu liige alates 1993.aastast, juhib hariduse ja kultuurikomisjoni

• tema juhtimisel on kooli arengus toimunud suured muudatused, mis on ühelt poolt tingitud Eesti vabariigi hariduselu uutest suundadest kui ka Võru valla suunistest. Kõige tähtsamaks tuleks pidada meie kooli säilimist keskkoolina.

• hobid : korvpall, jalgrattasport, ujumine, ajaloo-alaste raamatute lugemine, medalite ja märkide kogumine. Tal on arvestav 2-euroste müntide kogu, mida on ka koolis eksponeeritud.

• Suur huvi ka muusika vastu, eriti vaimustub ansambel Beatles`i lugudest ja ansambli ajaloost.