UNESCO ühendkoolide võrgustik
Parksepa Keskkool on sellest õppeaastast UNESCO ühendkoolide võrgustiku liige
UNESCO ühendkoolide võrgustik (Associted Schools Project network – ASPnet) on alguse saanud 1953 aastal, et toetada inimestevahelist paremat läbisaamist ja rahu maailmas. UNESCO ühendkoolide võrgustikus on üle 11 000 õppeasutuse 181 riigist.
Eesti UNESCO ühendkoolide võrgustiku tööd koordineerib MTÜ Mondo koostöös Tartu Keskkonnahariduse keskusega, Eestist kuulub sellesse võrgustikku 58 õppeasutust.
Eesti UNESCO ühendkoolide koordinaator on Meelike Terasmaa (MTÜ Mondo).
Osalemine võrgustikus toetab Parksepa Keskkooli kvaliteetse hariduse andmisel, pakub võimalusi koostööks, oma tegevuste tutvustamiseks ja uute kontaktide loomiseks.
Pakutakse täiendkoolitusi, õppematerjale, nõu ja tuge võrgustiku tööga seotud projektide elluviimisel ning võimalusi osaleda riiklikel ja rahvusvahelistel üritustel.
Võrgustiku liikmete missiooniks on kasvatada avatud, keskkonnast ja inimestest hoolivaid ning ühiskondlikult aktiivseid inimesi.
Tegevused toetavad vastutustundliku maailmakodaniku kujundamist.
Selle aasta septembris oli meie kooli 11. klassi õpilasel Karolin Niidol võimalus osaleda rahvusvahelises BSP laagris (The Baltic Sea Project), mis toimus Taani väikesaarel.
UNESCO ühendkoolide koordinaator
Parksepa Keskkoolis
Tiina Asi
Rahvusvaheline laager Taani väikesaarel.
15. - 21. septembril toimus Årø väikesaarel (Taani) Läänemere projekti (BSP) raames laager. Laagris osalesid õpilased Eestist, Soomest, Saksamaalt, Taanist, Poolast ja Jaapanist. Eestist osales lisaks minule veel viis õpilast ja kaks juhendajat.
Üks suur osa laagrist oli suunatud õpilaste omaalgatuslikku projekti, mille eesmärgiks oli pakkuda välja või luua lahendus ühele ülemaailmsele probleemile. Minu grupp keskendus toidu raiskamise probleemile.
Korraldasime osalejate seas küsitluse, et teada saada nende harjumusi. Küsitluse tulemusi ja interneti abi kasutades kujundasime brošüüri. Valminud brošüüri sisaldas erinevaid nõuandeid, kuidas igaüks saaks toidu raiskamist vähendada, fakte toidu raiskamise kohta ning erinevate toidu päästmise äppide kirjeldusi. See on abiks kui soovid Euroopas reisides säästa toitu ja raha.
Laagri teises osas pidi iga riigi esindus läbi viima mingi töötoa. Õpilased said ennast ise töötuppa registreerida ja seega kujundas igaüks oma päeva enda huvidele vastavalt.
Eestlased viisid endaga kaasa rollimängu töötoa, kus arutluste ja kompromisside tulemusena tuli üheskoos lahendus leida energiakriisi probleemile.
Huvitav oli näiteks jaapanlaste töötuba, kus sai tutvuda nende kultuuriga (traditsioonilised riided, origami, jaapani keel jne) või näiteks keskkonnaalane töötuba, kus vaatlesime, kuidas süsihappegaasi kontsentratsiooni suurenemine ookeane ja sealset elustikku mõjutab
Suureks plussiks laagrile oli see, et kava ei olnud liiga tihe, seega jäi palju aega uute tutvuste tegemiseks ning üksteisega suhtlemiseks. Laager pakkus palju väljakutseid (ka tuulistel ja külmadel öödel pidime ööbima telkides), kuid oli see-eest huvitav ja väga tore.
11a klassi õpilane Karolin Niido
