Lapsemaa IV - I Muinasjutud

Äraspidi Ärbi

Kristiina Luik 4. klass

Räägin teile loo Äraspidi Ärbist. Muidu tore poiss, aga kõike tegi tagurpidi. Kui ema käskis tal minna õe juurde ja öelda, et too tuleks nõusid pesema, ütles Ärbi, et täna ei tohi õde mitte mingil juhul nõusid pesta. Nii see siis kestis, kuni ühel päeval otsustas ta hakata Õigetpidi Ärbiks. See ei läinud tal aga korda ja sellest ajast peale on Ärbi kõigest prii, sest keegi ei anna talle korraldusi, sest ta teeb ju kõike äraspidi.

Kangekaelne kuningas

Ever Haabmets 4.klass

Elas kord kuningas, kes oli väga kangekaelne. Ilmast ilma ta ainult torises ja urises, irises ja virises, pirises ja parises. Mida ka ei öeldud, kuningas vastu.

Kui kuningas sööma läks, küsis kokk: “Kas kuningas on rahul, kui täna praetud kartulid) koorejäätis on?'' "Mitte sugugi! Olgu praetud jäätis ja kartulikoored!" pahandas kuningas.

Kord otsustas kuningas ühel ööl üksinda jahile minna. Metsas aga varitses kuningat Touri varastas kuninga puupaljaks ja sidus puu külge. Hommikul leiti varas ja puu külge seotud kuns Valvurid küsisid: “Kas heidame röövli vangikongi ja vabastame kuninga?" "Just vastup kuningas vangikongi ja vabastada röövel!” Nii ka tehti, sest keegi ei julgenud kuningale vastu Ja kui ta pole vahepeal targemaks saanud, istub ta seal tänapäevani.

Hall hiir ja must kass

Eveli Jürisaar 5. klass

Ühel päeval luusis hall hiir koos sõpradega mööda metsa ringi. Hall hür tulistas oma puhkpüssist teisi metsaelanikke, sest tema meelest oli see väga lõbus.

Metsalagendikul märkas hall hiir magusasse unne vajunud musta kassi. Ehkki sõbrad teda peatada püüdsid, suunas hall hiirepoiss oma puhkpüssi otse mustale kassile ja puhus. Must kass hüppas maruvihasena püsti. Ainsa hüppega oli tal põgenev hiireke pihus ja kass tahtis halli hiirepoisi karistuseks ühe ampsuga nahka pista. Hall hiirepoiss hakkas musta kassi anuma, et kass ta ellu jätaks. Hiir lubas mitte kunagi enam teisi metsaelanikke narrida. Lõpuks must kass andestaski hallile hiirepoisile.

Ühel päeval sattus aga must kass ise jahimeeste seatud püünisesse. Kaua näugus ta tihedasse võrku mässituna kõrgel õhus. Kui hall hiirepoiss lõpuks kassi appikarjeid kuulis, tormas ta lõksu juurde. Õilis kass vaevles ikka vangistuses. Oma teravate hammastega hakkas hall hür kohe võrku läbi närima. See polnud just kerge töö, kuid varsti oli must kass taas vaba.

Sellest päevast peale said väikesest hallist hiirest ja võimsast mustast kassist lahutamatud sõbrad. peagi ei imestanud teised metsaelanikud enam sugugi, kui neid kahte koos metsa all jalutamas ja mängimas nähti.

Iga heategu saab tasu.

Must kass ja hall hiir

Andri Vahtel 5. klass

Elasid kord must kass ja hall hiir oma väikses ilusas majakeses. Maja ümber oli väike kena aed. Must kass ja hall hiir olid väga head sõbrad. Nad hoolitsesid oma maja eest ja muretsesid koos süüa. Ühel varajasel hommikul läks hall hiir üksinda toitu muretsema, sest must kass oli haige. Hall hiir läks ühe suure maja kööki, kust leidis isuäratava juustutüki. Ta otsustas selle varastada ja haigele sõbrale viia. Hall hiir võttis juustu selga, kuid käis kohutav plõksatus ja hiirelõks läks kinni. Möödus mitu tundi ja must kass hakkas muretsema oma sõbra pärast. Kuna tal tervis läks natuke paremaks, otsustas ta halli hiirt otsima minna. Ta läks hiire jälgi ja lõhna mööda ja sattus suure maja kööki, kus leidis halli hiire lõksust. Suure vaevaga sai ta lõksu lahti ja päästis sõbra. Nad võtsid koos juustutüki ja viisid selle enda koju. Kuna oli ilus ilm, siis mõtlesid nad einestada oma väikeses aias. Nad jagasid juustutüki pooleks. Must kass oli väga puhas loom. Iga kord, kui ta sööma asus, pesi ta käsi. Seekord palus ta halli hiirt valvata oma juustutükki ja läks majja käsi pesema. Kui ta majja läks, lendas aeda suur vares ja näpsas kassi juustutüki. Hall hiir ei suutnud kassi juustu päästa. Kui kass tagasi tuli, püüdis hall hir talle selgitada, kuhu jäi juustutükk, kuid kass teda ei uskunud. Esimest korda vihastas must kass halli hiire peale. Ta ajas hiire kodust välja. Natukese aja pärast hakkas kassiligay ja ta kahetses, et ajas halli hiire minema. Ta läks oma halli hiirt otsima, kuid ei leidnud teda kusagilt. Lõpuks leidis ta hiire üles ja püüdis temaga ära leppida. Kuid uhke hiir oli kassi peale vihane ega andestanud solvamist. Sellest ajast saadik on must kass ja hall hiir vihavaenlased.

Must kass ja hall hiir

Taavi Liiv 5.klass

Must kass tegi hallile hiirele ettepaneku korvpalli mängida. Halli hiire võistkonnas olid kõik hallid hiired, 299 musta kassi võistkonnas olid mustad kassid. Mustad kassid hirmutasid halle hiiri nii, et nad ühte nurka pugesid.

Hallile hiirele anti üks vabavise sellepärast, et must kass tegi vea. Pall põrkas ühelt hallilt hiirelt teisele hallile hiirele, vahepeal lendas pall ka mustade kassideni. Ühest kassist läks pall auti. Halli hiire võistkonnale võimalus pall uuesti mängu tuua. Pall lendas aga uuesti kassi kätte.

Mäng lõppes viigiga 0:0.

Must kass ja hall hiir

Mari-Anne Liblik 5. klass

Elasid kord hall hiir ja must kass. Mustale kassile meeldis halli hiirt taga ajada, kuid hallisse hiiresse ei sisendanud musta kassi kavatsused rõõmu. Musta kassi võis kohata halli hiire uru ees, et hallile hiirele ligi pääseda. Mustas kassis tekitas pahameelt mõte hallist hiirest ilma jääda. Musta kassini jõudis mõte, et ta võiks moonduda teiseks halliks hiireks, et halli hiirega sõbrustada Ta nimelt ei jõuaks teisiti halli hiireni.

Mustal kassil oli kelluke, mille ta oli ükskord hallilt hiirelt näpanud. Hallil hiirel ei olnud mingit aimu, et ta võiks selle kohta mustalt kassilt küsida. Musta kassi kelluke võis tal aidata halli hiirena hiireurgu pugeda, kuid musta kassina see tal ei õnnestuks. Hallis hiires ei tekiks

mingit hirmu, sest sellist alatust ei oskaks ta mustast kassist oodata.

Varsti sai aga hall hiir musta kassiga sõbraks ja teine hall hiir ei tahtnud mustaks kassiks tagasi moonduda.

Nüüd elavad mõlemad ilma musta kassita.

Kui ma kohtaksin päkapikku

Liis Saarma 4.klass

Ma olen alati tahtnud teada saada, kes on päkapikud. Ema ütleb, et need on väikesed olevused, kes piiluvad meid jõulude ajal aknast. Aga mina ei usu teda, sest ma pole piilumist oma silmaga näinud. Kindlasti ema ja isa ka mitte. Ma unistan kohtumisest päkapikuga. Tahaksin talle rääkida oma elust ja teada saada, kuidas tema elab. Siis me läheksime reisima, sest päkapikud suudavad kõike. Ma paluksin teda, et ta jõulude ajal külastaks ka minu ema ja isa. Siis tahaksin teada saada, kas päkapikkudel ka päkapikud käivad.

Tahan elada muinasjutumaal ja uskuda päkapikkudesse ning oodata nendega kohtumist.

...banaan

Marge Parek 7. klass

Kui ma oleksin banaan, siis oleksin piklik kollane puuvili, mis kasvaks Aafrika banaaniistanduses ja ootaksin, et keegi mind puu otsast nopiks ja nahka pistaks.

Kuid nii lihtne see ei oleks. Ma ei jõuaks isegi küpseks kasvada. Mind visataks pooltoorelt suurde korvi teiste tooreste banaanide sekka, et sealt edasi rännata üle ookeanide ja merede toidupoodi, kust ostaks mu ära üks priskete põskedega väike tüdruk. Ta viiks mu oma koju ja teeks minust magusa banaanivahu. Mind söödaks koos inetu šokolaadisiirupiga roosadest kaussidest ning ma oleksin väga maitsev.

... nurgadiivan

Elina Lillmaa 7. klass

Kui ma oleksin nurgadiivan, siis tahaksin olla üks hästi mugav, pehme ja mõnus diivan. Ma sooviksin olla sametist ja kindlasti kirsipunane. Mulle meeldiks seista avaras päikesepaistelises elutoas, kus põrandal on suur punane vaip.

Mul oleks väga valus, kui lapsed minu selja- ja käetugedele jalgadega roniksid. Mu jalad läheksid nõrgaks, kui näeksin jälle seda suurt musta koera oma poriste käppadega minu poole tormamas. Üleni värisema hakkaksin, kui tuleb vana laisk kass ja lööb oma teravad küüned minu pehmesse sametisse. Pärast küünte teritamist oleks vana paks kass nii väsinud, et peaks uinaku tegema. Ta laotaks laiali oma koheva kasuka minu punasel sametil ja jääks mõnusalt nurrudes magama.

Oh õudust, missugune ma välja näeksin pärast kassi uinakut! Kõik mu punane samet oleks kassi karvu täis.

Mulle ei meeldiks koduloomad oma poriste käppade ja lahtiste karvadega. Ma tahaksin olla hea diivan ja pakkuda kogu perele mõnusat äraolemist.

... miljonär

Kairi Kärbla 10. klass

Miljonärina oleks mu elu hoopis teistsugune.

Ma kindlustaksin endale hea hariduse kuskil kõrgkoolis. See võimaldaks mulle soodsa töökoha. Võib-olla asutaksin oma firma ja paneksin miljonid miljoneid teenima.

Saaksin teoks teha mitmeid asju, millest praegu vaid unistan. Näiteks teha mitmeid asju millest praegu vaid unistan. Näiteks võiksin osta endale palju ilusaid riideid, et näeksin alati moodne ja hea välja. See omakorda lisaks enesekindlust ning parandaks enesetunnet, võib-olla paraneks ka enesehinnang.

Võiksin palju reisida. Sõidaksin kindlasti mõnele eksootilisele maale, kus kasvavad palmid, laiuvad liivarannad ning päikese käes sillerdab helesinine ookean. Seal saaksin välja puhata, uut energiat koguda ning eemal olla põhjamaisest külmusest ja roidumusest. Oleksin rikkam ka kogemuste ning teadmiste võrra. Muidugi suureneks minu teadmisjanu.

Kui ma miljonär oleksin, omaksin korraliku autot. See säästaks mind ühistranspordiga kaasnevast ebamugavustest; igal ajal bussid ei käi; palju rahvast jms.

Elaksin kenas, vastavalt oma maitsele sisustatud korteris või oma majas.

Minu rahast oleks kasu ka teistele, tervele Eesti riigile. Ma annetaksin osa vaestele ning haigetele inimestele. Paigutaksin raha ka keskkonna puhtamaks muutmise aktsioonidesse ning toetaksin kultuuri ja põllumajandust.

Tõesti, kõik see tundub olevat tore ja hea. Aga eks ole selliselgi elul oma varjuküljed.

Miljonärina peaksin kogu aeg muretsema oma varanduse pärast. Ühel hetkel võin ju kõik kaotada. Minu firma võib minna pankrotti, sellele võib keegi veel rikkam käpa peale panna. Mul oleks ka oht oma raha ise läbi lüüa rikaste suure kiusatuse hasartmängude kaudu.

Samuti peaksin muret tundma oma julgeoleku pärast. Kuigi mul võivad olla ihukaitsjad, ei välista see ohtu.

Pidev närveerimine raha ja julgeoleku pärast võib aga südamele halvasti mõjuda.

Öeldakse, et raha muudab inimest. Nimelt halvemaks, hoolimatumaks teiste suhtes ja uhkeks. Miljonärina oleksid mu sõbrad rikkad, väljapeetud inimesed. Kuid kas nad ka siis ma näksid kui hädas oleksin ja nende abi ning toetust vajaksin? Ilma vastuteeneta mind ilmselt ei aidataks.

Raha eest kõike siiski ei saa. Arvan, et just kõige olulisemat siin elus -- tõelisi sõpru armastust ning ka annet. Kui mul ikka ärivaistu ning äriinimesele omast jultumust ei ole siis läbi ei lööks.

Nii et miljonär olla on hea ainult unistuses.

Miljonärina ei oleks ma arvatavasti õnnelikum kui tavalise keskklassi inimesena.

... kirp, meessoost kirp

Aigi Lillmaa 10. klass

Kui ma oleksin kirp, hakkaksin reisima, kõigepealt reisiksin pensionäri juurde ning vaataksin järele, kas neil tõesti on lood ikka nii halvad kui räägitakse. Teeksin tema juurde omale mugava peas ja elaksin seal mõnda aega.

Kui mul aga igav peaks hakkama, mis on üpris tõenäoline, läheksin mõnele nooremale inimesele külla. Noorte seas pesitseda on mõneti halb: seal võib ebamugav olla, ülerahvastatud ning võib külm hakata. Seal ei saaks ma kindlasti kaua olla, sest teatavasti on kirbud väga liikuvad olevused. Kohapeal istumisele eelistame seiklusi.

Seejärel paneksin ajalehte kuulutusi : " Otsin parimates aastates peremeest.“ Kindlasti oleks kuulutusele vastajaid tuhandeid, kuid nagu ma juba olen selline tagasihoidlik, eelistaksin miljonäri. Nii ka juhtuks. Oleksin õnnega koos.

Elaksin miljoneid omava mehega, kes käib iga päev kella 3-4 mega-beibega jalutamas ning kes omab maja vähemalt kolme magamistoaga. Temaga oleksin ma rahul, sest mul oleks kõik eluks vajalik olemas. Ma ei tunneks iial nälga.

Käiksin koos oma elukaaslasega pidulikel vastuvõttudel, kohtuksin kuulsustega, vahel hammustaksin mõnda neist, võib-olla tutvustataks mind ka presidendi endaga, muidugi teda ma ei hammustaks.

Kõik selle läbi elanud, oleksin ma küllalt eakas, kuid mitte vana, et enda tagalat kindlustada. Vaikselt hakkaksin rahahullule peale suruma oma tahtmisi, näiteks kutsuksin kogu suguvõsa enda juurde elama.

Edaspidi omaks ma juba dünastiat. Kuna rikas olles on tähtis turvalisus, palkaksin mõned turvamehed.

Siis ostaksin ülikonna, lipsu ning hakkaksin yuppie'ks. Veel ostaks mustad päikeseprillid, mitte et ma midagi kardaks, aga päike on liiga ere... Näitaksin tänavatel klassi. Kõik vaataksid mind.

Kui ma aga sellest tüdineksin, muretseksin endale koera - karvase ja suure.

Edaspidi muretseks õrnema poole leidmise pärast. Siis mõtleks ka järglastele, kellele oma varandus edasi pärandada. Talvel sõidaksin Kanaari saartele, suvel Alpidesse suusatama.

Kuldsesse ikka jõudnuna annaksin välja autobiograafilise raamatu "Kirbu elu lugu", mis kindlasti muutuks ülipopulaarseks.

Nõnda elaksin ma, kui oleksin meessoost kirp.

...võlur

Sander Kipper 10. klass

Otsustasin natuke unistada. Kui ma oleks president, kehtestaks ma sellise korra riigis, et koil jääksid rahule. Või nii - oleks ma arst, siis ma teeks kõik haiged terveks. Tagatipuks võiks ma olla veel võlur, siis ei teaks üldse enam, mida soovida või tahta.

Kui president oli veel väikene mees, siis mõtles temagi, et kui ta oleks tuletõrjuja või kosmonaut küll ta siis teeks tegusid. Presidendiks saamine vaevalt tema unistus oli. Presidendivalimiste eel kerkib üles mitmeid kandidaate, kes on oma tahtmise saamise nimel võimelised tegema mitmeid ning mitmesuguseid ponnistusi. Sageli kõlavad loosungid " Kui mina oleksin president, siis saavad pensionäridest üleöö miljonärid, paljulapselistel peredel saab elu olema parem kui presidendil enesel ". Midagi peab uus president siiski tegema, et mitte usaldust kaotada.

Kindlasti mõtleb presidendiks valitu oma võimuloleku jooksul vähemalt paar korda nii:“ Kui ma oleksin lihtinimene - tavaline maksumaksja, mis ma siis teeksin või kuidas elaksin." See on hea, et president nii mõtleb, selline mõtlemine väljendub suuresti ka tema tegudes. Oleksin mina ise president, siis ma valimiste eel väga suuri lubadusi ei annaks. Hiljem nende täitmata jätmine võib minu kui presidendi mainet rikkuda.

Arst, eriti aga kirurg ma küll olla ei tahaks. Kirurgi töö on minu meelest väga riskantne - teed tähtsal kohal väikse apsaka ja juba ongi patsiendil operatsioonilaual jalad külmad. Teisest aspektist võttes on kirurgiks olemise juures ka mõned head küljed. Kui kirurg teeb mingi raske operatsiooni ning see õnnestub, siis on patsient pärast abi eest väga tänulik ja soovitab teda opereerinud kirurgi ka teistele. Praegusel ajal saavad arstid oma tööst otsest kasu tänu mitmetele erakliinikutele ning - haiglatele. Häid külgi tuli nagu rohkemgi, kuid riskantsus kaalub üles arstitöö head küljed.

Oleksin ma aga võlur, siis võiks ma ennast oma klassi kapi ukse nupuks võluda - saaks vaadata, mis klassis tehakse ilma et mind keegi näeks. Saaks võluda enda Boris Jeltsiniks, ehkki nii haige mees eriti olla ei tahaks. Parem siis juba Lennart Meriks. Meri on minu meelest juba isegi natuke võluri moodi - pikk ja rabava naeratusega.

Kui ma oleks võlur, siis sellise unistustekuju ma endale võluks.

Kuningapoeg ja headus

Liis Saarma 4.klass

Seitsme maa ja mere taga asus Headuse kuningriik. See, kes oli paha, aga si saada, pidi Headuse kuningriiki minema.

Elas kord kuningapoeg. Ta oli laisk, uhke, upsakas ja isepäine. Keegi temaga ei sõbrustanud.

Kord nägi ta kaunist tütarlast. Tüdrukule ei meeldinud upsakas kuningapoeg. Kuningapoeg mõtles endamisi, et peaks Headuse kuningriiki minema, et heaks saada. Kuningapoeg asuski teele. Tee oli pikk ja vaevaline. Äkki oli kuningapoja ees lai jõgi, millest polnud võimalik üle minna. Seal lähedal nägi ta üht vanameest. Mees palus, et kuningapoeg aitaks teda. Kuningapoeg oli nõus. Töö tehtud, viis vanamees kuningapoja üle jõe.

Kuningapoeg kõndis edasi. Ette tuli paks mets. Kuningapoeg küsis metsavahilt teed läbi metsa minekuks. Metsavaht oli nõus teed näitama, kuid palus kuningapoega endale mõneks ajaks appi. Tarvis oli metsaloomadele mõned söödasõimed valmistada. Noormees täitis ka metsavahi palve ning sai õnnelikult läbi metsa. Nüüd sammus kuningapoeg ikka edasi ja edasi. Varsti jõudiski ta Headuse kuningriiki, Kuningas võttis kuningapoja rõõmuga vastu, sest teel oli kuningapoeg kõigi abivajajate palved täitnud ning seeläbi paremaks muutunud.

Kuningapojal ei jäänud muud üle, kui tagasiteele asuda.

Nii saigi ühest upsakast noormehest hea ja abivalmis mees, kes hiljem abiellus oma kena tütarlapsega ja võib-olla elavad nad veel tänapäevalgi.

Metsatuka kuningas

Elina Lillmaa 8. klass

Elasid kord seened ühes metsatukas, kus kuningaks oli keset kõrguvaid puid asuva kivi juures kasvav väga vana kivipuravik. Kuningas teadis täpselt, kuidas oma riiki valitseda. Mets oli jagatud osadeks, kus iga seene jaoks leidus oma koht - kärbseseened kasvasid suure kivi taga, kännu kõrval kükitasid murumunad, suure kuuse ümber unistasid kukeseened juba mitmendat päeva vihmast, mis ei tahtnud ega tahtnud tulla. Kõrge kase juurest oli kuulda oigeid ja ohkeid, need olid kaseriisikad, kes ootasid samuti juua. Kogu mets elas vihma ootuses.

Ühel päeval kuuldus pilvikute juurest kisa ja kära, sest vallatu sapipuravik oli trüginud otse nende keskele. Ka murumunad tõstsid häält – võiseen oli salaja kuulanud nende varahommikust jutuajamist kaseriisikatega. Kukeseened olid aga tülis ega kõnelnud teineteisega.

Vana kivipuravik aga ei jõudnud enam lahendada kõiki seenerahva probleeme, nii vanaks oli ta jäänud. Metsas tekkis üldine rahulolematus. Kõik alamad kurtsid oma muresid kivipuravikule, kes kõrge ea tõttu ei suutnud enam seda kõva lärmi taluda ning sõnas, et lahendab kõigi probleemid peale lõunauinakut.

Kivipuravik ärkas rõõmuhõisete peale. Ärgates nägi ta, et vihma sajab. Ta tundis, kuidas kübar muutus üha raskemaks ning enne, kui ta silmad sulges, nägi ta oma suureks rõõmuks sambla seest arkamas uut kivipuravikku - metsatuka kuningat ja probleemide lahendajat.

Pesukaru pesupäev

Ever Haabmets 4.klass

Pesukaru Pepe pani porised püksid puhtale padjale. Paps pahandas Pepega porise padja pärast. Pepe pidi padja puhtaks pesema. Pisike pesukaru Pepe panigi padja pesumasinasse Pärast pandi puhas padi pesunöörile.

Pärastlõunal palus paps Pepel porised püksid puhtaks pesta. Pepe pani pesumasina pesema. Pärast palusid paljud papsid Pepel poegade pesu puhtaks pesta. Pisike pesukaru pidi palju pingutama. Pepele paistis pesupäev päris põnev.

Põrsas Pamp

Kristiina Luik 4. klass

Põrsas Pamp patserdas poris. Pambu paarimees Ponts pidas poris pidu. Peolt puudus paar pinisevat parmu. Parmud peatasid Parmulas, pidid pesu pesema. Porise pesu pesemine polnud põnev. Pambu punane palitu paistis päris pruun. Parmud palusid: "Pamp, palun pese palitut." Pamp porises: "Palitu pesemine pole põnev, parem püherdan poris, pean paarimees Põntsuga pidu." Parmud põrutasid: "Püherda parem paljalt, palitu pole põrsastele. Pesemine paneb pea pööritama. Pane palitu pingile, poe porri paljalt." Peale parmude palumist patserdaski Pamp poris paljalt. Pori pritsis plirts-plärts. Pamp pasundas: "Pa, pa, paa." Paljalt paremgi.

Pidu peeti pühapäevani.