Lapsemaa IV - IV Absurd

Päike oli tõusmise piiri peal

Katrin Onno 10. klass

Ärkasin hommikul ja kell oli 4.44. Päike oli tõusmise piiri peal ja vend ka on füüsikas tark. Sõudsin voodiga kööki, sest vend lahendas ülesandeid ja teki alt välja tulemiseks oli liiga kuum. Loputasin end kummeliteega, sõin hambad puhtaks ja panin kasuka selga. Siis palusin isa, et ta mu voodiga üle läve aitaks ja õde tuli vanaemakarjast ja kell oli 10.17. Päike oli ikka tõusmise piiri peal. Kooli jõudes märkasin, et on laupäev ja sugulane pesi ka pead. Ema tuli mulle aiakäruga järele ja ma hakkasin raamatut lugema. Kuna päike oli tõusmise piiri peal, siis oli nii hirmus, et ilma nõelapeast läbi vaatamata ei näinud lugeda. Koduni oli sada meetrit ja naabrimees võttis põllu peal purgist kurki. Koju jõudsin kell 25 ja vend sai esimese ülesande vastuse kätte. Päike oli tõusmise piiri peal ja mulle tuli meelde, et eile jäi päike üles keeramata.

Jäätise ostmine

Kuldar Kobak 10. klass

Ühel ilusal külmal ja lörtsisel päeval lähen ettejuhtuva telefoniputka juurde, et jäätist osta. Loen oma raha üle, kuid selgub, et raha jäi koju. Niisiis lähen teatrisse. Teatri ukse juurest leian korviga raha. Lähen putka juurde tagasi. Mulle tuleb meelde, et mul jäi raha koju ning võtan leitud korvist rahapataka ja annan selle müüjale. Müüja võtab selle vastu, kuid rohkem ei tee ta midagi. Mõtlen, et äkki sai liiga palju antud. Niisiis võtan korvist veel ühe rahapataka ja annan selle müüjale. Muu käitub nii nagu ennegi, võtab raha vastu, on vait ning liikumatu. Kallan kõik korvis oleva raha müüja ette, kuid müüja pühib tolmuimejaga selle prügikasti. Küsin, miks ta nii teeb ja tema vastab, et pole tema oma. Käin korra ära, kuid tulen putka juurde tagasi ning pistan talle 1-kroonise suhu. Tema ütleb seepeale, et valesti sisestatud kaart. Ma ei saa müüjast aru ning lähen koju raha järele. Võtan toast raha ning lähen esimese ettejuhtuva telefoniputka juurde, et jäätist osta.

Aafrikas on lumi maas

Relika Lind 10. klass

Ühel päeval nägin ajalehes kuulutust: Aafrikas on lumi maas - tulge suusatama. Pakkisin asjad, võtsin kohvri ja suusad kaenlasse ning läksin Aafrikasse, sellepärast et Aafrikas on lumi maas, aga meil on praegu kuum talv.

Vahemere ületasin ilma igasuguste raskusteta. Mul tuli kõigest suusad jalga panna ja kõndida ühelt mandrilt teisele.

Aafrikasse jõudes tulid mulle valged inimesed vastu, sellepärast et Aafrikas on lumi maas ja seetõttu ka inimesed valged. Ma vaatasin ringi ja nägin enda ümber vaid pehmet valget lund. Panin suusad jalga ja hakkasin liugu laskma.

Aafrika on väga ilus maa. Päeval paistab kuu ja öösel särab päike. Terve suvi katab maad lumi ja talvel on 20°C sooja.

Pärast kümnepäevast liuglemist otsustasin suusad kaenlasse võtta ja kodu poole liikuda. Aafrikas on kõik asjad valged, sellepärast et Aafrikas on lumi maas. Talveks muutub aga kõik roheliseks.

Jabur jutt

Katri Sulg 10. klass

Oli täiesti tavaline hommik, uudised algasid nagu tavaliselt kell 8.00 ja ema pani kohvi sisse suhkrut. Seega otsustasingi just täna kooli minna. Naabrite aknas põles veel tuli, aga puud hakkasid juba punga minema. Isegi valge žiguli sõitis mööda, kuigi pood polnud veel avatud.

Kui kell helises, oli tahvli serval kolm kriiti ja laua peal paar kriimustust. Isegi õpetaja tuli klassi, kuigi mul polnud vahetusjalatseid. Õpetaja küsis triibulise kampsuniga Triinut ja seepärast palusin ruttu välja, aga tulin kohe tagasi. Ei tea küll, mida see tihane seal akna taga sellest arvata võis.

Kodus otsustasin, et päev oli täitsa tore olnud. Sellegipoolest läksin õhtul magama, et ärgata homme viiendal korrusel. Aga kes neid korruseid ikka loeb, õhtul on hoopis kasulikum lugeda lambaid.

Abielluksin, kuid kellega?

Silver Tulik 10. kl.

Maailmas sünnib igasuguseid imelikke asju ja abieludki kuuluvad nende hulka. Naisevõtmisega on üks igavene jama: täida isikuandmetega paberid, pea abielutseremoonia, kutsu palju külalisi, kuluta palju raha ja selle juures on kõige suurem jama veel see, et ei taha nagu hakata tuhvlialuseks. Vaatamata sellele võib-olla isegi võtaks naise, kuid KELLE!?

Paljudest veidratest asjadest maailmas ei pruugi igaüks aru saada, nagu näiteks sellest, mis toimus Lõuna-Koreas, kus laulatati korraga 30 000 paari ja enamus ei olnud varem oma tulevast näinudki. Milleks sellised abielud? Kes teab, võib-olla maandab see inimeste seiklusjanu. Selliseid tseremooniaid toimub mujalgi maailmas, põhiliselt Aasiamaades, kuid ka Valgevenes. Oleks huvitav teada, kui paljud paarid jäävad elu lõpuni kokku ja kui paljud lahku lähevad ja kui kiiresti?

Tänapäeval on naist võttes vaja täita nii palju pabereid, et võib jääda mulje, nagu ostaks maja või siis rendiks midagi. Arvan, et meestele üks suuremaid probleeme abiellumise juures on see, et jäädakse ilma oma VABADUSEST, ja ka see, et tavaliselt tahavad naised korraldada ilmatuma suuri pulmi, mis lausa õgivad raha mehe rahakotist.

Meestele teevad muret ka ämmad, kes juttude järgi "tapavad", "piinavad" ja käsutavad alailma. Samas on mõnedel ikka vedanud selles mõttes, et ämm on täitsa tore vanainimene, kes küpsetab saiakesi, teeb maitsvaid pannkooke ja veel muidki häid asju.

Ehkki ma enda arvates olen veel noor selleks, et abielluda, ent mõnikord sooviks, et keegi oleks mul juba kodus ja teeks mulle moosikooki ja pannkooke, millest ennast lõhki õgida. Kindlasti on iga laps väiksena mõelnud, et kui suureks saan, võtan vanaema endale naiseks, sest eks vanaema ole üks neist, kellelt esimesena abi otsima minnakse. Kui praegu mõtlema hakata, tundub see täiesti tobe - mitte vanaema ei tundu tobe, vaid temale kosja minek. Ei noh, tore oleks. kui leiaks kellegi sellise, kes oleks täpselt sama hea kokk ja omaks sama sooja südant.

Kui vaagida, keda naiseks võtta, siis kerkivad igasugused kahtlased mõtted. Esimese hooga mõtlen ikka oma lähedaste peale, sest tore oleks, kui neiu oleks hästi hella südamega. Teiseks on tavaliselt nii, et mees saab juba paari esimese kuuga naise "tuhvlialuseks”. Loomulikult räägivad kõik poissmehed, et kui kunagi peaks abielluma, siis nemad küll naisel ennast käsutada ei lase. On aga see poissmees juba abielus ja möödub paar kuud, kui ta jookseb naisel taga nagu näljas koer ja kuulab ausalt käske. Kuna minagi olen poissmees, siis luban, et ei hakka naise "tuhvlialuseks”. Nii need kerged lubadused tulevad! Järgmiseks tekib küsimus, missugune naine kuulab minu sõna? Vahest ikka on mõni selline. Ma küll ei tea, kuidas on olla mõne kuuleka koeraga abielus ja kas tema ämm ikka küpsetab maitsvaid pannkooke või teeb hoopis minust pannkoogi. Ei ole vist mõtet võtta koera naiseks!

Lõpuks tuleb välja, et ega ei ole kerge leida ühte korralikku ja meelepärast naist

Ja jääbki ainult kaks võimalust: kas jääda poissmeheks kogu elu või võtta naine nii hilja, et ei sina ega tema kuule enam hästi, sest siis ei kuule ka tema näägutamist ja pidevaid korradusi.

Viimaks võin öelda, et praegusel hetkel küll mul kellegagi abielluda ei tule, jäägu see asi veidi hiljema peale, kuigi ei ole ilus lükata tänaseid asju homse varna.

Õnneks ei juhtunud see minuga

Ükskord käisin Tallinnas. Seal sõitsin trammiga, sest olin jäänud bussist maha. Trammis oli kontrolör. Rahvuselt eestlane. Küsis ühe poisi käest piletit. Poisil ei olnudki piletit. Hea, et minu käest ei küsinud, sest mul ka ei olnud seda. Poiss lükati trammist maha. Õnneks ei juhtunud seda minuga. Teine kord ostan ikka pileti. Ausõna!

Sander Kipper

Ilmselt oli see minu õnnepäev. Ehkki ei tea, kas ikka oli! Hommikul oleksin auto alla jäänud, päeval golfi mängides taheti lennukilt minu üle nalja heita ja sealjuures veel kurja nalja - paukpadrunite asemel olid päris padrunid, mida tõestab kuuliauk sääres ja kõrvalestas. Aga õnnepäev oli see igatahes. Ma jäin ellu, kuigi haiglas taheti mind mürgitada, hiljem isegi püksirihmaga kägistada. Ellujäämise eest võin tänada oma tuhandet turvameest.

Marek Vill

Meie klassis oli õpilane, kes käis koolis nakkavat haigust põdedes. Kaasõpilasi nakatus, kuid õnneks ei juhtunud seda minuga, sest puudusin sageli koolist.

Anne Jukk

Kõnnin libedal rahvarohkel tänaval. Minu ümber sagivad inimesed ettevaatlikul sammul. Äkki kukub üks eideke õnnetul kombel. Mõtlen kaastundlikult, et õnneks ei juhtunud see minuga.

livika Krillo

Öösel ärkas mu sõber Mart suure kolina peale. Veidi virgunud, tundis ta toas vingu. Keegi kolistas ukse taga. Avades leidis Mart sealt ärritunud naabri, kes seletas, et maja põleb. Uksest hoovas sisse õhku ja tuult, mis ergutas maja kaugemas osas leegitsevat tuld. Kiiresti helistasid mehed tuletõrjesse ning asusid teisi majaelanikke äratama. Enne kui leegid maja üle võimust võtsid, jõuti kanda majast välja kõik väärisesemed. Saabus tuletõrje, koos asuti kustutama. Ka ümberkaudsed inimesed oli uudistama tulnud. Kui leegid kustutatud, istus Mart oma varanatukese otsa. Meeleheide haaras teda, kui ta leidis, et tema televiisor, videomakk, muusikakeskus, mikrolaineahi ja väärtpaberid olid minema viidud.

Mihkel Matsin