Minu vanaisa Georg Kaldoja elust
Triin Kaldoja 12. klass
Minu vanaisa on sündinud 12.juunil 1927. aastal endises Kahkva vallas Väike-Veerksu külas Võrumaal. Praegu on see Veriora vald Põlvamaal.
Töös kirjeldan vanaisa kodutalu ja töid, mida tol ajal tuli talus teha. Mulle endale pakkusid enam huvi need tööd, mida praegusel ajal niimoodi ei tehta.
Vanaisa töömehetee algas 7aastaselt. Tal tuli 2 hobusega maad künda, äestada, vedrutada. Ader oli poisile raske vao otstes tõsta ja kündes maa sisse suruda. Viljalõikuse ajal oli vaja vihke siduda, need hakkidesse panna. Rehepeks käis rehepeksumasinaga, mille käivitas aurukatel 10-15m pikkuse laia ringrihmaga. Viljapeksutöö eest tuli maksta ühistule 8 tonni vilja eest 40 krooni.
Mulle olid võõrad linakasvatuse ja koristamisega seotud tööd. Lina koristamine ja töötlemine oli üheks enam vaeva nõudvaks tööks, kuid linade müügist sai talu head sissetulekut.
Vanaisa jutustas, kuidas toimus tema nooruses heinatöö ja koormategu. Heina niideti käsivikatitega, siis pöörati poolkuiva heina käsirehadega ümber, et ta paremini kuivaks. Heinamaa märjematest kohtadest kanti hein puuõrtega kuivemale kohale kuivama. Kuiv hein veeti küüni. Et koorem koos püsiks, õpetas vanaisa isa lapsi õigesti koormat tegema. Vanaisale on kõik tolleaegsed talutööd tuttavad, ta oskab neid teha.
Vanaisa ja ta 3 venda võtsid osa Vabadussõjast. Sõjas osalemise eest anti vanaisa isa ühele vennale talu, vanavanaisa ei saanud, sest tal oli see juba olemas.
1947.aasta küüditamine mõjutas vanaisa ja ta perekonna elu: Siberisse viidi vanaisa ema Ida ja vanaema Helene, vend Kalju. Vanaisa ise ja ta isa ei olnud küüditamise ajal kodus. Kuna pereliikmed olid küüditatud, siis ei vaadatud vanaisale ühel või teisel töökohal hea pilguga: tal tuli sageli töökohti vahetada. Ükskõik, kus vanaisa töötas, ta tegi oma tööd hästi.
Selle töö koostamine on mind palju aidanud – valgustanud mulle esivanemate töid ja tegemisi.
Leonilla-Leonida Paasi mälestusi
Eleri Paas 12. klass
Kirjeldan töös üksikasjalikult omaaegset talu ja talutööd, elu kolhoosi- ja sovhoosipäevadel, rahva- ja kirikukalendri tähtpäevi ning nendega seotud kombestikku.
Ploomipuude suguvõsa peab kokkutulekuid. Neljandal kokkutulekul 1987. aastal lauldi esmakordselt suguvõsa hümni. Tutvustan suguvõsa peresid. Vanimad teadaolevad suguvõsa liikmed on Andri (1828-1867) ja Mai (1837-1930) Ploomipuu.
Leonilla-Benida Paas on sündinud 1922.a Mõniste valla Saru küla Linnardi talus, kus elab ka praegu. Talu suuruseks oli 60 ha põllumaad, 4 ha metsa, lisaks heina- ja karjamaa. Varsti jagati talu pooleks õe ja venna vahel. Talus oli 2 tööhobust, varss, 6 lüpsilehma, 2 mullikat, 6 siga, lambad, kanad, jänesed. Töövahenditest omas talu heinaniidumasina, looreha, adrad, äkked, vedrud, käsirehad, vikatid, hangud. Hoonetest olid avar elumaja, laut+tööriistade kuurid ühe katuse all, karjalaut, 2 küüni, eraldi aidad vilja ja linade jaoks, saun, rehetuba, kanala, hobusetall+sigala+puukuur ühise katuse all.
Maast madalast õpetati lapsi tegema kõiki jõukohaseid töid. Töid tehti korralikult, nurisemata, töö lihtsalt tuli ära teha. Vanemad töötasid koos lastega, et õpetada õigeid töövõtteid.
Talusid hakati kolhoosideks muutma 1949. aastal. Loomad viidi ühislauta. Loobuda tuli metsast, suuremast osast põllu- ja heinamaast. Kolhoosniku majapidamises võis olla 1 lehm ja mullikas, kaks lammast ja siga. Kasutada oli 0,6 ha põllumaad.
Vanaema nooruses peeti lugu tähtpäevadest, pühapäeviti käidi palvemajas, oli elav küla- ja seltsielu.
Ridali lennuklubi
Kristina Viin 8.klass
Tartu Lennuklubi sünniaastaks loetakse 1963. aastat, mil klubi alustas iseseisvat tegevust. Esimestel tegevusaastatel lennati Tartus, siis koliti Ridali lennuväljale. 1997. aastast alates juhib klubi tööd Einar Viin.
Praegu on Ridali lennuklubil 19 purilennukit ja 4 mootorlennukit. Mina olen lennuklubiga seotud mitmel moel. Nii nagu teistelegi selle kandi lastele on purilennukit pukseeriv mootorlennuk mulle ammu tuttav. Lapsena olin väljas, kael õieli, taevasse vahtimas.
Teiseks olen lennuklubiga seotud juba sünnist saati. Minu isa elas siinkandis ja käis lennuväljale juba lapsena alguses uudistamas, 12aastaselt aga juba tolleaegse noortele mõeldud vineerist purilennukiga PRO lendamas. 15aastaselt sai ta oma elu esimese medali NSV Liidu juunioride meistrivõistlustel Moskvas 1980. aastal. Koos temaga käisid lendamas ka endised klassikaaslased Parksepa koolist. Neist Juta Kuus saavutas 1981. aastal NSV Liidu juunioride meistri tiitli, Tõnis Lepp tegeleb aktiivselt lendamise ja lennuõpetamisega käesoleval ajal.
1981. aastal tuli 17aastaselt Ridalisse lendama minu tulevane ema ja kohtus minu tulevase isaga. Mina ja mu õde ning vend oleme lapsepõlvest saati veetnud lennuväljal palju toredaid päevi.
Alates 1999. aasta kevadest on klubi noorliikmeks ka minu vend Tanel. Ta lendab juba purilennukil iseseisvalt ja on sooritanud ka ühe langevarjuhüppe.
Klubis on 72 liiget. Lendamine on tasuline: 1999. aastal tuli maksta tõusu eest 300m kõrgusele 80 krooni. Kuna bensiini hind on tõusnud ja enamik lennukitest vajab remonti, kallineb lendamine Sel aastal jätkuvalt. Sellekohased otsused võetakse vastu enne hooaja algust toimuval üldkoosolekul. Kõike lendamisega seonduvat kontrollib Lennuamet.
Et saada purilenduriks, peab kõigepealt läbima arstliku kontrolli, õppima selgeks lennuteooria ja omandama põhitõed. Siis saab sportlane instruktori käe all juhtida kahekohalist purilennukit “Blanik”. Selleks, et üksi lennata, tuleb taotleda litsents. Selle annab välja Lennuamet pärast edukat eksamite sooritamist lennureeglite, lennundusseaduse ja raadioside tundmises. Seejärel on purilenduril võimalik hakata lendama ka ühekohalistel ja järjest parema lauglemisväärtusega puidust ja plastikust treeninglennukitel.
Litsentsi omaval purilenduril on võimalik liuelda Eestimaa taevas tundide kaupa.
Parksepa kooli keemiahuviliste õpilaste tegemisi ja saavutusi aastatel 1971-2000
Eveli Kaiv, Katrin Kuus 10. klass
Praegune Parksepa Keskkool on aastatel 1971-2000 tegutsenud mitmesuguste nimede all: Väimela 8-klassiline Kool, alates 1.septembrist 1979.a Parksepa 8-klassiline Kool, alates 1.septembrist 1988.a Parksepa 9-klassiline Kool, alates 1.septembrist 1989.a Parksepa Keskkool.
Tutvustame keemiaringi tööd ja keemiaringide ülevaatustest osavõttu, olümpiaadidel ja mälumängudel osalemist, osavõttu TÜ Täppisteadsute Kooli tööst ja teaduskonverentsidest, Ülenurme Keskkooli keemiaülesannete lahendamise võistlust, kohtumisi naaberkoolide ka TÜ keemikutega. Tabelitena esitame õpilaste osavõtu valdkondade ja aastate kaupa maakondlikest ja vabariiklikest üritustest ja nende tulemused, on tehtud analüüs ja antud hinnang. Veel anname lühikese ülevaate põhikohaga tööl olnud keemiaõpetajatest Ilme Vahtrast, Elmar Susist, Viire Vahtrast, Tina Asist.
Parksepa kooli keemiaring tõi auhinnalisi kohti vabariiklikelt konkurssidelt ja pisikese 8-klassilise koolina suudeti rinda pista suurte linnakeskkoolidega. 1977.a saadi aukiri Keemia Seltsilt, 1984.a III koht, kusjuures Parksepa oli ainuke 8-klassiline kool auhinnalistele kohtadele tulnute seas.
Teaduskonverentsidest võeti osa 1984.a, mil tähistati D.I.Mendelejevi juubelit ja 1986.a, kui tähistati M.V.Lomonossovi juubelit. Mõlemal õpilaskonverentsil olid ka Parksepa õpilaste Tiia Meltsi, Marge Männisalu, Eimar Roosi ettekanded. M. Männisalu ja E. Roos said samal aastal õpilasreferaatide vabariiklikul konkursil II rahalise preemia. Preemia suurus oli 15 rubla. 8-klassiliste koolide grupis olid Parksepa õpilased ainukesed auhinnalisele kohale tulnud, I ja III preemiat välja ei antud.
Parksepa keemiahuvilised õpilased on kohtunud Kääpa 8-klassilise kooli ning Antsla Keskkooli keemiahuvilistega, ise on võõrustanud Võru I 8-klassilise kooli keemiahuvilisi.
Maakonna keemiaolümpiaadil on osalenud ühel korral 23 õpilast, kahel korral 10 õpilast. Auhinnalisi kohti on saadud järgmiselt: esikohti 11, teisi kohti 10, kolmandaid kohti 6. Vabariiklikel olümpiaadidel on osalenud 3 õpilast: 1980.a Viire Vahtra (8.- 10.koht), 1981.a Kersti Kiviste (12.koht), 1986.a Väino Ellamik.
Tartu Ülikooli keemiamälumängudel osaleti kuuel õppeaastal, alati kahe võistkonnaga. Peeti 2 eelvooru ja lõppvoor. Parim tulemus I voorus saadi 1986/87 õa, kus Aili Kallastu, Tarmo Liloson ja Mati Runtal said II koha ja nende klassikaaslased Annika Juks, Anneli Räbovõitra, Jüri Kägonen koha. Teises voorus II koht saadi 1986/87 õa, kus juba I voorus II koha saanud Aili Kallastu, Tarmo Liloson ja Mati Runtal ei lasknud ohje käest. See on eelvoorudes kõige paremini esinenud võistkond.
Teises voorus II koha said ka 1983/84 õa II võistkonnas võistelnud Karin Kiviste, Maire Majamees, Eimar Roos. Teises voorus III koht tuli 1985/86 õa I võistkonnalt Anne-Ly Andrejeva, Väino Ellamik, Marek Sool.
Eraldi märkimist väärivad M. Majamees ja K. Kiviste veel seetõttu, et nad 8-kl kooli õpilastena julgesid jõudu katsuda ka keskkooliõpilaste grupis, saades 6.koha.
Lõppvooru pääses nendel aastatel 10 võistkonnast 8, finaali ukse taha jäid 2 võistkonda nimekirjas esimestena, ühe võistkonnaga finaalis oldi 1985. ja 1989.aastal.
Parim tulemus finaalis oli III koht 1983/84 õa Tiia Melts, Kaimo Hirv, Marko Kalmus. Finaalis on saadud veel 3.- 4.koht, IV koht kahel korral, V koht, 5.- 6.koht. Võistlejate 1.poole sisse mahuti finaalis 6 korral. Arvestades seda, et enamus võistkondi pärines keskkoolidest, tuleb Parksepa 8-kl kooli õpilaste saavutusi heaks lugeda.
Täppisteaduste Kooli töös on osalenud 1998-2000.a 7 võistkonda ja 1 üksikvõistleja. Õpilasi osales 11, neist 7 kahel aastal. Parim tulemus oli 1999.a 9. klassi tüdrukute võistkonna Katri Sulg, Kerli Krillo, Merlin Loigu I koht. Väga hea oli sama klassi poiste võistkonna Regnar Salmus, Tanel Viin, Omar Onno II koht. Ülenurme Keskkooli poolt ajalehes “Noorte Hääl” avaldatud keemiaülesannete lahendamise võistlusest on kahel korral osa võetud. 1986. aastal sai Väino Ellamik I koha 99 punktiga - maksimaalne tulemus. 1988. aastal sai Verner Vahtra I koha. Sel aastal olid lubatud ka kollektiivsed tööd. I koha said Parksepa õpilased Aivo Kuus, Peeter Pähn ja Priit Lätik.
20.jaanuaril 1986.a kohtusid Parksepa keemiahuvilised õpilased oma koolis TÜ professori A.Tõldsepaga. A. Tõldsepp tegi kohtumise lõpus sissekande kooli külalisteraamatusse. Mitmekülgsemad õpilased keemia alal on olnud Viire Vahtra, Väino Ellamik, Kaimo Hirv, Tiia Melts, Tarmo Liloson.
Töös mainime 94 õpilase nimesid, nendest 51 on poisid ja 43 tüdrukud. Toome nimeliselt välja õpilaste saavutused. 9 juhul võime kõnelda perekonnatraditsioonidest. Kui alustas vanem laps, siis jätkas ka noorem, näiteks Ave ja Ain Tarrend, Margit ja Marko Volas, Mairi ja Annika Juks, Anne ja Aili Kallastu, Eimar ja Erki Roos, Mati ja Maidu Runtal, Viire ja Verner Vahtra, Raul ja Reet Kell, Kersti, Karin ja Krista Kiviste, Urmas ja Kadri Paidre.
Keemiaalast tööd ja saavutusi kirjeldab 51 ajaleheartiklit.
Teatrimängud koolis
Pille Liblik, Aigi Tiks
Õpilasnäidendite lavastamise traditsioon on Parksepa koolis kestnud alates 1960test aastatest, mil vähemalt kord õppeaastas jõudis lavale näidend - nääripeoks ja parematel aastatel ka kevadeks, näiteringi juhendamisega olid aktiivselt tegevad õp. Nikolai Aju ja Helgi Noormets. Seoses õpetajate vahetumise ja majanduslike probleemidega oli näiteringi tegutsemisse tulnud vaheaeg. Alates 1996. aastast on koolis näitemängutraditsioon taaselustatud. Õpilaste ja juhendavate õpetajate töö tulemusena on nelja aasta jooksul valminud 12 ülesastumist oma kooli laval ja väljaspoolgi.
1997-1999 on osaletud edukalt B. Alveri luulepäevadel Võrus.
1997 oktoobris oli teemaks "Juhan Viiding ja sõbrad". Vivian Uibo, Kadri Asi (8.kl.), Gea Täht, Triinu Pungits, Kairi Kärbla, Veiko Uibo, Anti Eelmets, Reino Bürkland, Sander Kipper, Indrek Saar (10. kl.) esitasid Jüri Üdi värsse ja reprodutseerisid Juhan Viidingu lavalisi ülesestumisi. Etendus vältas 20 minutit, üllatas minimalistlikkuse ja puhta diktsiooniga.
1998 oktoobris pidi luulekava põhinema vene poeesial. Valisime teemaks “Vene luule läbi aegade". Kavas osalesid Vivian Uibo (9. kl.), Egle Pokk, Janar Veski, Taavi Kaldoja, Kalmar Kalle (10.kl.), Gea Täht, Triinu Pungits, Veiko Vibo (11.kl). Õpilased esitasid vene poeesiat bõliinast itkulaulu, valmi, romansi ja kaasaegse luuleni - lood Ilja Murometsist ja vürst Igorist, A. Puškini, I. Krõlovi, A.Ahmatova, J. Drunina, V. Majakovski jt. loomingut.
1999 oktoobris lavastasime luulekava "Aastaajad sonettides" - Kalmer Kallas, Kerli Viira (12.kl.), Siiri Udu, Vivian Uibo (11.kl.), Sibille Maask (10.kl). Kasutasime maailmakirjanduses kuulsaid Rimbaud', Baudelaire'i sonette kõrvuti L. Hainsalu loominguga. Kava esimene ja viimane sonett oli sama autori erinev eestindus.
1997 mais valmis dramatiseering O. Lutsu "Kevade" põhjal. Sedapuhku keskendasime ühelepanu Imelikule kui koolist lahkujale ja tema koduigatsusele. Tuntud tegelane Toots esines kõrvalosas. Imeliku rolli täitis Sander Kipper, Teele osas esines Gea Täht. Esmakordselt proovisid oma lauluvõimeid a cappella laia publiku ees 10. klassi noormehed Anti Eelmets, Veiko Uibo, Reino Bürkland ja Indrek Saar, repertuaariks oli rahvalik laul "Minu piip kui pigipiirakas”. Dramatiseeringut ilmestas 7. klassi neiu Katri Sule kandlemäng.
1998 märtsis tähistasime kodukandist pärit kooliõpetaja ja kirjamehe N. Aju esikteose "Luikede päev" ilmumist samanimelise lavaseadega. Mervi Vilson (11.kl.) sai esmakordselt sõnalises rollis esineda range õpetajanna osas, Indrek saar ja Sander Kipper samast klassist mängisid vastavalt koolidirektor Luike ja karmi lapsevanemat. Ulakate koolipoiste rollis olid Mait Raag ja Vaimar Vill 8.kl. Nendele noormeestele oli see osa näiteringis tegutsemise alguseks.
1998 aprillis esietendus koolilaval T.Raadiku muusikal "Puhh". See lavastus oli noortele osatäitjatele tõeliseks väljakutseks ja enesetõestuseks - Parksepa koolis on noori, kes suudavad nii laulda, tantsida kui ka selgelt ja haaravalt teksti esitada. Muusikali etendati 10 korda, see vääris ka pääsu vabariiklikule VII alternatiivsele kooliteatrite festivalile. Loos tegi kaasa 21 õpilast 6.-11. klassini. Etenduse tarvis laenutasime kostüüme "Kandlest", kuid paljuski abistas meid kooli käsitööõpetaja Lea Kabur. Lavakujundus oli äärmiselt napp ja tinglik, mille maitsekuse eest tuleb öelda kiidusõnad kunstiõpetaja Virve Rüütlile. Etenduse tõetruuduse huvides oli tarvis näitlejatele nn. loomanäod pähe joonistada. Esimese grimmi tegi Ülle Hummal Võru Huvikojast, edaspidi said lapsed ise näomaalingutega hakkama nii klassis kui sõitvas bussis.
Etendused võeti alati tormiliste aplausidega vastu, kuid ühel korral juhtus nii, et meid kutsuti pisikesse maakooli, aga kui olime kohale sõitnud, selgus, et kool on kinni, õpetajad pealinnas enesetäiendamisel ja lapsed rõõmsalt kodudes. Nii jooksiski Cristopher Robin notsu, karu, tiigri, öökulli, kängu, ruu, jänese ja tema sugulastega ringi Ööbikuorus ja korjas sinililli.
1999.a. kevadel jõudis lavale Parksepa noorte esituses kolm suuremat etendust: Näitering keskaste mängis Võrus teatrifestivalil J. Krossi teose põhjal loodud etendust "Mardileib”. Etenduses olid kaastegevad 9. klassi noormehed Tanel Viin ja Regnar Salmus ning 8.kl. õpilased Mait Raag, Vaimar Vill, Kerli Kabur, Eve Kitsik, Katrin Lang. Esmakordselt vajasime sirme lavakujunduseks, millest üks pool kujutas raeapteeki, teine raehärra tuba. Kostüümid laenutasime Kandlest ja kohandasime rahvariideid. Igatahes ülevaatusel ütles Kristiina Oomer Harrastusteatrite Liidust, et etendus paistis silma sõnalise puhtuse ja täpse lavalise liikumise poolest. Trupp moodustas ühtse terviku ja kogu tükk oli üldse nagu päris teater, ainult väikeste inimeste poolt ette kantud. Suur kiitus!
Vanem rühm osales Vastseliinas vabariiklikul teatrifestivalil A.Puškini tragöödiaga “Kivist külaline". Seegi tükk oli lühike - 25 minutit, kuid kolmes pildis. Vastseliinas kiideti meie originaalset lavakujundust - nimelt olid majad ja kabel tikitud valga niidiga tumesinisele kangale ja valgustuseks kasutasime sirmitagust laualampi, mis lõi küllaltki tõetruu pildi kuupaistest. Aitäh kunstiõpetaja Virve Rüütlile! See etendus oli ka selle poolest uudne, huvitav ja raske õppida, et varem polnud me värssdraamaga katsetanud. Esialgu tekitas värssteksti lugemine probleeme, kuid tulemus oli hea - saime žürii liikmelt Tõnu Tammelt taas kiita diktsiooni ja esituse loomutruuduse tõttu.
Ka ajastusse sisseelamine oli vaevanõudev, peategelast don Juani kehastav Janar vaevles tükk aega, et "vanaaegset armastamist õppida". Osalesid Kerli Viira, Janar Veski, Taavi Kaldoja, Kalmer Kallas, Egle Pokk 11.kl., Veiko Uibo ja Reino Bürkland 12.kl.
Jaanuaris 1999 valmis Tartu Lasteteatri lavastajal Kalev Kudul J. Jaiki sünniaastapäevale pühendatud etendus "Isa surm ja taevaminek", kus osatäitjateks olid Parksepa Keskkooli näiteringist eelneva ettevalmistuse saanud noored. Küll oli tore, kui kandlest soovitati K. Kudule just meie näiteringi noori tükis osalema - Anti Eelmets, Reino Bürkland, Kerli Viira, Sander Kipper kutsusid endi hulka ka Kristi Malviku ja Krista Zirbi. Käisime selle etendusega Kohtla-Järvel, kus Sandri häält nimetati lihvimata briljandiks. Kokku on selle tükiga kõige rohkem külalisetendusi antud.
Hea eeskuju ei jää tagajärgedeta. Algklasside õpilased, innustatuna vanemate koolikaaslast tegemistest, pöördusid õpetajate poole ning nõnda valmis õp. Ülle Noppeli juhendamisel 2000. a. jaanuaris etendus muusikal “Nukitsamees", kus osales terve IV klass. Peategelasi Itit ja Kustit kehastasid Teele Paltsar ja Toomas Oks. Tõeline Nuki oli Kert Perli. Publikule valmistas meeldiva üllatuse Martin Ušakov vanaisa rollis.
V klass avaldas soovi "Tuhkatriinut" mängida. Parksepas ei ole õpetajatel kombeks laste ideid tagataskusse panna ja nii sai kuu ajaga valmis nauditav muinasjutt lauludega, mille sõnad ja viis kohapeal loodud. Kuninglikus õukonnas ja kurja võõrasema peres leidis iga soovija oma rolli. Lauludega muinasjutus oli kõik nagu päris: ballitants, suursugune liikumine, halastamatu võitlus kuldkingakese pärast. Lavastuse eripäraks oli kaks Tuhkatriinut: Liis Saarma ja Diana Holodnjakova.
Mõlemad etendused tõid "Kandle" saali Võru noorte näitemängupäeval rahvast täis.
Laulud näidendile "Tuhkatriinu"
Sõnad: Pille Liblik
Viis: Silja Otsar
Haldja laul
Üks tütarlaps toeta on maailma peal,
ei hellust ei armastust tunda saa eal.
Ta ema sai ingliks, kui sündis see laps,
läks südamevaluga siitilmast paps.
See tüdruk, kes sündides suurtsugu soost,
teab hästi, mis alandus, teab, mis on roosk.
Ta ase on tuha sees leelõuka ees,
võõrasema ja -õedki pilkavad veel.
Ta teab - ei ole eal pääsu sest elust,
unistab suurilma lummavast melust,
kuid tõde on kurb - puhtad põrandad, köök…
Miks orvule saatuselt antud on löök?
Vaid vaatab, kuis teistele kaetud on laud,
pisaraist toitu saab hoolitset haud.
Miks ingel või haldjas, kes õrn jala-ast,
pole ometi aitamas õnnetut last?
Narride laul
Tõde varjul on me sees,
ei ta tule välja,
silmakirjalikkus - see
kustutab tõenälja.
Miks öelda otse teisele,
et too on tark ja hea?
Tagaselja pilgates
on jutud mitte head.
Ennast ausaks peab küll see,
pealt kes kullaläikes,
teada avalikkuses -
varalt suur, hing väike.
Kuninga ja kuninganna laul
Oh, prints, me poeg, sa sõida nüüd
ja leia tütarlaps, kes on
kuningriiki väärt!
On valitsejal võim ja au,
kuid tähtsam neist on armastus,
mis toetab õiglast meelt.
Su kauniks kaasaks saagu neid,
kel meel on tark ja hingki aus,
kes teab, et kuningale
toeks ta saama peab.
Lõpulaul
Ilmas on asju, mida ei saagi
kaleda hingega näha -
headus ja armastus panevad krooni
Tuhkatriinule pähe.
Orvuna põlatud, kõigi poolt hüljatud
uskuda, loota ei julgenud -
saatus kord tallegi naeratab,
jagades õnne ja heldust.
Kui hinges on ruumi suure ja väikese,
linnu ja loomagi jaoks,
siis meeles sa pea ja teistele näita -
õiglus ilmast ei kao.
Viiendikud tunnistasid hiljem, et nende Tuhkatriinu-vaimustus sündis vanemate õpilaste tegemisi jälgides ja soovist samasugune olla. 4.-5. märtsil 2000 esietendus Võru "Kandles" Parksepa näiteringi projekti raames Rodgers-Hammersteini muusikal "Oklahoma". Mõistagi kärbete ja lavastuslike väljajätetega, kuid ikkagi sai valmis. Meie käest on küsitud, et miks just muusikal, et miks just "Oklahoma", et kas pisike koolinäitering liiga suurelt ette ei võta. Kas ettevõtmine õnnestus, seda otsustab publik, kuid mõlemal esietendusel oli "Kandle" saal rahvast täis ja vaatajaid jätkus kokku kuueks etenduseks. Augustis telliti etendus Võrumaa õpetajatele.
Muusikal on tänuväärne žanr kooliteatris lavastamiseks, sest kooli eesmärk on noori kasvatada ja õpetada, kooliteatri eesmärk esinema õpetada ja esinemiskultuuri kasvatada. Mis võiks olla veel parem, kui omandada üheaegselt lugemine, laulmine ja tantsimine ja seda muusikal kui žanr võimaldab. Loomulikult oli see vaevarikas töö nii lastele kui juhendajatele, kuid tulemus läbi naeru ja pisarate oli tervik. "Oklahoma" on pealegi tükk, milles esitatud probleemid - armastus, armukadedus, flirt, konkurents - on noortepärased ega kaota oma aktuaalsust. Nii oli lastel lihtne rolli sisse saada, seda lahendada.
1. mail 2000 toimus Võru valla II näitemängupäev, korraldajaks Parksepa Keskkool, kus üheksast etendusest viis oli meie koolist. Esineti lausa klasside kaupa. Muuseas ei pääsenud sellel päeval esinema kõik lavastused, mis aasta jooksul koolis valminud - aprillis toimunud muinasjutu esitamise päev oli nö eelvooruks.
Mitmel korral on imestatud, kuidas maakoolis niisuguste ettevõtmistega julgetakse lagedale tulla. Saladus on lihtne: ühtsuses peitub jõud. Parksepa näiteringi juhendavad õpetaja, kellest igaühel on oma osa terviku loomisel. Pille Liblik, emakeele õpetaja, on näitejuht ja vastava tunnistuse saanud EHL kursustel, Aigi Tiks, ehkki ametilt geograaf, õpib tantsuõpetajate koolis ja seab lavalist liikumist, muusikaõpetaja Silja Otsar on maakonnas tuntud oma heatasemeliste ansamblite ja solistide koolitamise poolest, kuid tema arvates on etenduste muusikalise tausta kujundamine hoopis põnevam ja elamusipakkuvam, Ülle Noppel juhendab nooremaid õpilasi.
Näiteringi ei kuulu mingid ebaharilike annetega või eelistatud õpilased. Siin on alati oodata kõik, kes tahavad midagi lõbusat teha ja selle nimel natuke vaeva näha ja vaba aega loovutada. See, kes vähegi on viitsinud ühes tükis kaasa lüüa, on avastanud, et oskab suurepäraselt lugeda, laulda ja tantsida. Meie kampa on oodatud kõik hea tahtega inimesed, kes peavad lugu mõnusast seltskonnast.