Lapsemaa V - Meie huvide maailm

Varsti täitub 25 aastat kodu-uurimistööst Parksepa Keskkoolis.1981. aasta sügisel hakkasid meie kooli õpilased esimest korda kirjutama kodu-uurimuslikke töid. Siis kandi kool veel nime Väimela 8-klassiline Kool. Nii õpilastel kui ka õpetajatel polnud kogemusi. Tõsi küll, õpetajad olid kõrgkoolis õppimise ajal koostanud kursuse- ja diplomitöid, kuid nende ainevaldkond oli hoopis teine. Kodu-uurimine oli veel nö lapsekingades. Kodu-uurimine tundus tollal ahvatlev, tegu väga vajalik ja nii otsustasime õpetaja Renate Rihmaga, et proovime. Leidsime ka õpilased, kes soovisid kodu-uurimisega tegeleda. Nad on seda väärt, et neid nimetada ‑ neist sai ju kõik alguse. 1982. a kevadeks valmis Remi Oleskil ja Niilo Peedosaarel töö Parksepa nimest ning Kaido Parvel ja Raido Raudsepal „Maaparandustöödest kodukandis”. Mõlemad tööd kanti ette Võrus III maakondlikul konverentsil.

Nii jätkame tänase päevani. Vahepeal läks õpetaja Rihma pensionile, jäin päris üksi, kuid tänaseks on juhendajateks Helle Liloson, Liia Luik, Ülle Noppel, Malle Puolakainen ja Kaja Vodi. Tänavu valmis 32 tööd, mida tutvustati kooli V koduloo päeval. Maakonna õpilaste kodu-uurimise konverentsil kanti ette kuus Parksepa Keskkoolis valminud tööd, mille koostamisel osales kümme õpilast. Vabariiklikule konkursile esitati neli tööd. Viimane on eriti mainekas üritus, mida juba kuuendat aastat korraldavad Eesti Ajalooõpetajate Selts, Vabariigi Presidendi kantselei ja Körberi Sihtasutus Saksamaal. Kokkuvõtted tehakse alati maikuus, Tartus. Samas jätkub maakondade parimatele õpilastele vabariiklike konverentside korraldamine oktoobris Tallinnas.

Kuulata, mida tehakse mujal, saada uusi ideid, uusi tuttavaid ja, mis seal salata, ka auhindu - on meeldejääv.

Tulles tagasi kodu-uurimise algusaastate juurde, mainiksin sedagi, et kõik tööd kirjutati käsitsi, sest koolis polnud kirjutusmasinat ja arvutist ei teatud siis midagi. Hiljem sai asutustes mõnel tuttaval lapsevanemal lasta trükkida. Enamik õpilasi koostas töö kahes eksemplaris - üks koolile, teine omale. Praegu, arvutite ajastul, ei taha noid kaugeid aastaid enam kuidagi tagasi.

Milleks on vaja kodu-uurimist? Aga ikka selleks, et jäädvustada kodukoha sündmusi, inimesi, loodust, asutusi-ettevõtteid, moodi ja kombeid, elu-olu, uurida oma suguvõsa, kirjutada üles elulugusid, jälgida muutusi, mis on toimunud erinevate inimpõlvede jooksul. Seda tuleb teha just meil, sest keegi kaugemalt ei tule seda tegema. Praegu on ka veel inimesi, kellelt küsida. Mida aastaid edasi, seda vähemaks jääb inimesi, kes oskavad jutustada kodusest leivateost, viljapeksust rehepeksumasinaga, viljakoristusest, heinateost käsivikati või niidumasinaga, kangakudumisest, läinud sajandi talupere elust, toitumistavadest ja paljust muust. Põnev on jäädvustada eri põlvkondade koolielu, kasvõi siinsamas Parksepas. Vaadelda muutusi eluta looduses, taimede ja loomade elus ning kasutada seda ilma ennustamiseks oma kodukohas. Eestimaa on küll väike, kuid ilm eri paigus väga erinev, ilmajaam lihtsalt ei suuda iga linna või küla jaoks ilma ennustada. Aga kohapealne inimene saab, kui oskab. Aga see on juba ajalugu.

Olgu töö lühike või pikk, iga õpilane saab uurimistöö jaoks materjali kogumise, töö vormistamise ja kirjutamise kogemuse. 12. klassi õpilane võib oma uurimistöö esitada ka ajalooeksami sooritamiseks.

Tänan kõiki oma endisi ja praegusi õpilasi, kodu-uurijaid, tehtu eest. Siinkohal toon ära mõned uurimistööde kokkuvõtted.

Kolme põlvkonna laste elu XX sajandi muutuste keerises (kokkuvõte)

Käesolevas töös käsitlesin kolme põlvkonna laste eluolu XX sajandi muutuste keerises. Valisin kirjeldamiseks vanaema Leida Raudsepa, ema Anu Raudsepa ja iseenda.

Valisin teema sellepärast, et mina emaga tean sellest perioodist ainult raamatute ja filmide, koolitundide või natuke vanemate inimeste juttude põhjal. Soovisin teada saada enamat.

Vanaema Leida on sündinud 1931. aastal, ema Anu 1965. aastal ja mina 1985. aastal. Vanaema sündis 11-lapselise pere esimese lapsena, ema Anu kahelapselise pere esimese lapsena ja mina viielapselise pere esimese lapsena.

Leida kodus valmistati riided ja jalatsid ise, mänguasju oli vähe ja mängimiseks jäi vähe aega. Tuli hoida nooremaid õdesid-vendi ja aidata vanemaid talutöödes. Näiteks oli ta kuueaastaselt karjalaps, hiljem abiks põllutöödel. Anu ja mina saime aga tunda toredat lapsepõlve: töid oli vähe, olemas olid mänguasjad, võimalus mängida.

Vanaema elas algul renditaludes. 1939. aastal ostis isa maad ja hakkas rajama oma talu. Kõikidel lastel tuli jõudumööda juba viie-kuue aastaselt hakata talus tööle. Toit tuli talu laudast ja põllult. Vanaema haridus piirdus kohalikus algkoolis kuue klassiga ja nii oli olnud ka Leida vanematega. Vanaema õppis koolis püüdlikult. Tema ajal õpiti koolis ka usuõpetust, peeti palvusi. Samuti oli ta lapsena huvitatud koorilaulust ja rahvatantsust. Minu vanaema nooruses polnud nende külas veel elektrit, seega ka mitte elektrilisi majapidamisriistu. Polnud autot, traktorit, telereidega ka muusikakeskusi. Kõige raskemad perioodid vanaema lapsepõlves olid II maailmasõda, 1941. ja 1949. a. küüditamine ja kolhooside loomine.

Ema Anu on sündinud 1965. aastal, kuid ei ole Leida laps, sest Leida on isapoolne vanaema. Anu on Helbe ja Valev Vaha tütar. Anu sünni ajal oli arstiabi kättesaadav ja tasuta, seetõttu toimus sünnitus haiglas. Nii sündisid ka Anu enda viis last. Anul on keskharidus, abikaasa Rihol eriharidus.

Anu elas lapsepõlves maal vanavanemate juures, kuid kooli tuli linna vanemate juurde. Anu oli koolis keskpärane või hea õppija, tegeles agaralt spordiga, oli aktiivne klassielus: klassivanema abi, klassi komsomolisekretär, spordiorganisaator, aitas ette valmistada spordi- ja klassiõhtuid. Uudseks elamuseks oli kommunistlikule noorele Anule aga kristlik leer, õnnistamine ja kristlik laulatus. Seda soovisid tulevase mehe vanemad, aga ega Anul endalgi polnud selle vastu midagi. Ühe leeri, nn "võsaleeri" oli ta juba läbinud. Need olid niimoodi rahvasuus kutsutud keskkoolilõpetanute suvepäevad. Anu peab lugu kristlikust kasvatusest: kõik tema viis last on ristitud.

Mina olen sündinud 1985. aastal viielapselise pere esimese lapsena. Minu lapsepõlv on olnud väga õnnelik ja rõõmurohke: mul olid mängukaaslasteks omad õed - vennad, sugulaste lapsed. Saime mängida igasuguseid mänge ja ka mänguasjadest polnud puudust. Mängudeks jäi palju aega. Talus oli palju võimalusi huvitavateks ja lahedateks tegutsemisteks. Mulle meeldisid ja meeldivad praegugi loomad. Kooliks ettevalmistus jäi kodus nõrgaks, lasteaias käinud lapsed oskasid rohkem.

Liisi Raudsepp

12. klass

Minu suur suguvõsa ja mina (kokkuvõte)

19. sajandi esimesel poolel saabus Raistes olevasse Jaaska tallu Mihkel (kasutatakse ka nimekujusid Michel ja Mihel) Peetri poeg Jaaska. Peetri kohta ei ole praegu peale nime midagi teada.

Mihkel Jaaska oli ettevõtlik mees. 1871. aastal allkirjastatud ostu-müügilepingu (kontrahti) järgi ostis ta Väimela mõisa omanikult Carl Loewenilt talukoha nimetusega Vahemaja (Vahhemajja) nr 8. Müügihinnast oli kohe ära tasutud 300 hõberubla, tasuda jäi 900 hõberubla.

Mihkel oli kirjaoskaja: kontrahtil on käsitsi kirjutatud "ostja" ja "Mihel Jaaska". Mihklil ja Liisol sündis 4 last: Hugo-Osvald, Aleksander, Juuli ja August. Praeguseks on teada poeg Aleksandri järeltulijad, kelle hulka kuulun ka mina. Olen oma suguvõsas kindlaks teinud kuus põlvkonda 137 isikuga.

Mihkli ja Liiso laste elu polnud kerge: talul oli ostuvõlg, tuli olla kokkuhoidlik ja rügada tööd.

Aleksandril ja Almal sündis 12 last (Hilda, Leili, Ludvig, Johannes, Aksel, Paul, Õie, Aino, Mihkel, Manifeld, Vilhelm ja Ado), kellest täiskasvanuks sai 11. Aleksandri ja Alma kooselu ajal sai ostuvõlg tasutud, õele ja vennale nende osakud välja makstud. Kuid pere elas vaeselt: tihti toodi lihuniku juurest vasikate päid-jalgu, et nendest suure pere lastele sülti keeta. Lastel oli väga vähe aega mängimiseks ja lõbustusteks. Maast madalast tuli hakata talus jõukohaseid töid tegema- olla karjane, rohida peenraid, hoida väiksemaid õdesid-vendi. Vanim tütar Hilda lüpsis juba üheksa­-aastaselt lehmi. Kes vähegi kaela kandis, läks ümbruskonna taludesse karjaseks, suuremana sulaseks või päeviliseks.

Karja juures olles jäi aga aega ka pajupilli meisterdamiseks või mõnede lihtsamate esemete nikerdamiseks. Sellised omavalmistatud esemed, aga ka käbid, kivid, oksad, olidki laste mänguasjad. Karjas käies lauldi palju ja kohtuti ka naabertalude karjalastega. Karjalaps sai talust söögi, ülikonnariide, jalatsid. Sellest oli suur abi sügisel, kui kooli mindi. Ometi käidi paljajalu koolis nii kaua, kui ilmad vähegi lubasid. Kui pere mõni laps koolist puudus, siis narriti, et kõigi jaoks ei jätkunud jalatseid. Ka kehvemate riiete tõttu satuti pilkamise objektiks. Suuremad õed-vennad kaitsesid nooremaid, sest tuli ette pahandusi ja kaklusigi. Isa Aleksander oli kaks aastat käinud kreiskoolis ja oli suur lugemishuviline. Vaatamata vaesusele pandi kõik lapsed kohalikku Navi algkooli. Hilda käis seal kolm, Leili ja Ludvig kuus, Johannes ja Aksel neli ning Paul, Mihkel, Manifeld, Aino, Õie ja Vilhelm seitse klassi. Juba enne täisealiseks saamist töötati ka päevilise või sulasena rikkamates taludes. Sulase või päevilise teenistus oli karjalapse omast parem. Raskemate tööde (sõnnikuvedu, linatööd, puude lõikamine-lõhkumine) eest maksti palgaks kaks krooni päevas. Naiste palgaks oli harilikult üks kroon päevas. Ema Alma kõrvalt õppisid tüdrukud selgeks varrastel ja kangastelgedel kudumise, õmblemise, loomade talitamise ning väikelapse söötmise ning mähkimise. II maailmasõdahaaras omakeerisessekaks selle pere vanemat poega. Ludvig mobiliseeriti saksa, Paul vene sõjaväkke. Vanuselt järgmised pojad Johannes ja Aksel sattusid Siberisse süüdistatuna koostöö eest metsavendadega. Ludvig, Paul ja Johannes jõudsid peale paljusid vintsutusi koju tagasi, Aksli elutee lõppes Venemaa avarustes. Tema surmaaeg ja koht on teadmata. Pere pidi üle elama sundkollektiviseerimise 1949. aastal. Kolhoosi liikmeks astumiseks sunniti kirjutama avaldust. Vastasel juhul ähvardati Siberisse saatmisega. Kuna 1949. aasta märtsiküüditamise hirm oli veel hinges, läksid peaaegu kõik pered kolhoosi liikmeks. Kolhoosnikule jäi üks lehm, mullikas, paar siga, mõned lambad, kanad, 0,6 hektarit maad. Hobused, muud loomad ja ülejäänud maa ning põllumajanduslik inventar ühistati.

Hoolimata saatuselöökidest ja riigikorra vahetumisest tingitud elumuutustest, suutsid kõik selle pere ellujäänud lapsed rajada oma kodud ja perekonnad, kasvatada üles ja koolitada oma lapsed. Mina kuuenda põlvkonna liikmena võin uhkustundega öelda, et ma ei pea mitte ühegi oma suure suguvõsa liikme elu ega käitumise pärast häbenema. Elutingimused ja võimalused on olnud väga erinevad nii täiskasvanute kui laste jaoks, kuid kõik on suutnud jääda ausateks oma lähedaste, kaaskodanike ja oma maa vastu.

Katrin Luik 10.kl

Parksepa Keskkooli õpilane Mait Raag (kokkuvõte)

Mait Raag on sündinud 15. septembril 1985. aastal vanaema juubelisünnipäeval pere esimese lapsena. Kuna ei tuntud kedagi halbade elukommetega Maitu, siis pandigi lapsele nimeks Mait. Peale Maidu on peres veel noorem vend Rasmus ja õde Kadri. Maidu vanemate nimed on Piret ja Tiit.

Võrus elades käis Mait Võru 8. Lastepäevakodus, kuid kui pere kolis Loosule, hakkas Mait käima Parksepa Lasteaias. Maidul endal on hea meenutada toredaid seiku, mis juhtusid lasteaias. Need toovad praegugi naeru suule.

Mait ootas väga kooliminekut, sest kool tundus tema jaoks huvitav. Talle on alati meeldinud koolis käia ja hästi usinasti õppida, mistõttu ka tema hinded on aastakokkuvõtetes alati viied. Mait peab ennast koolis rohkem mõtlejatüüpi inimeseks, sest tööõpetus ja kehaline kasvatus pole talle kunagi istunud nii hästi kui mõned reaalained.

Tänu oma heale õppeedukusele on Mait saanud mitmeid au-, kiitus- ja tänukirju erinevate õppeainete olümpiaadidel ja ka koolisisestel üritustel. Mait on kogu kooliskäimise aja olnud korralik ja hoolas noormees, mis kajastub hästi tema koolipäevikutes.

Algklassides laulis Mait kooli poistekooris ja tantsis rahvatantsurühmas. Alates 1998. aastast hakkas Mait tegelema näitlemisega, ta võttis osa näidenditest "Mardileib", "Luikede päev" ja "Suur maalritöö". Vabal ajal käib Mait laulmas Võru Noorte Meeskooris, Parksepa Keskkooli segakooris ja ansamblis ning näitleb Võru Draamastuudios, mille suurematest etendustest "Pimesikuuni", "Värelused" ja "TeemantFrees" on Mait osa võtnud.

Maidul on mitmeid huvitavaid hobisid, neist üks on markide kogumine, kuid tema enda jaoks on siiski kõige olulisem arvuti, millega saab nii palju põnevaid asju teha. Veel mängib Mait kodus klaverit. Seda ei osanud keegi arvata.

Mait on käinud reisimas Venemaal, Türgis, Lätis, Soomes, Rootsis ja veel perega mööda Eestimaad.

Mait on jätnud õpetajatele hea mulje, mistõttu kõik õpetajad iseloomustavad teda eelkõige eeskujuliku ja viisaka noormehena.

Vend Rasmus ja õde Kadri hindavad Maitu tema abivalmiduse pärast. Vendade vahel võib küll vahel nääklemisi olla, kuid need lahendatakse sõbralikult.

Klassikaaslaste arvates on Mait üks eeskujulikumaid õpilasi ja hea sõber, kelles võib alati kindel olla.

Mait Raag, olles veel väga noor, on korda saatnud nii palju häid tegusid. Ta on abivalmis, sõbralik, töökas ja teadmistehimuline inimene, kes ei ütle kunagi ära, kui abi tarvis.

Moonika Musting 12.kl

Parksepa kooli loodushuviliste töömailt 1971 - 2001 (kokkuvõte)

Kodu-uurimistöö ,,Parksepa kooli loodushuviliste töömailt 1971 - 2001. a ", annab ülevaate sellest, mida Väimela (Parksepa) koolis on 30 aasta jooksul looduse alal tehtud.

Loodusalase töö hingeks õpilaste hulgas on loodusesõprade ringi liikmed. Kuna ei ole säilinud (või pole leidnud) ringitöö päevikuid, siis pole võimalik öelda, kui palju õpilasi on nende aastate jooksul ringi töös osalenud. Tublimad loodusesõbrad on jäädvustatud kroonikates, ajaleheartiklites, mappides-kogudes, kuid mitte kõik.

Loodussõprade ringi töö eesmärgiks on olnud looduse parem tundmaõppimine, kooli kogude täiendamine, tööharjumuste kujundamine kooliaias tehtavate tööde kaudu. Üks osa ringi liikmeid tegutses ,,roheliste patrullide" ja ,,siniste patrullide" rühmas, jälgides looduskaitse-eeskirjade täitmist kaasõpilaste poolt. Tublim selles vallas oli Maris Lilosoni ja Rando Potteri juhitud rühm.

Loodusesõprade suurimaks sooviks oli osaleda nii ülevabariigilistel, rajooni/maakonna ja nüüd hiljem ka oma kooli laagrites. Ülevabariigilistes laagrites-kokkutulekutel on osalenud 12 õpilast. Rajoonilaagritest osavõtnud õpilaste koondarvu ei oska nimetada, sest ühel aastal on jäänud osavõtjad loetlemata. Suurim loodusesõprade rühm Parksepa koolist oli 1983. aastal Kurgjärve laagris. Seal osales 31 õpilast. Laagrid olid kolme-nelja päevalised: matkati, õpiti tundma taimi ja loomi, koostati isetegevuskavu, välklehti, olid karnevalid, külla võisid tulla vanemad. Muidugi olid taimede ja loomade tundmise konkursid, viktoriinid laagris õpitu-kuuldu kohta. Parksepa õpilased said kõikides laagrites kiita, mõnes laagris hõigati neid autasustamisele kõige enam.

Mõnel korral juhtus nii, et loodusehuvilised olid ka laulu- ja pillihuvilised. Kui need õpilased laagris kaasas olid, siis oli kogu laagriperel hea meel. Nii oli see 1981. aastal, kus laagris olid Niilo Peedosaar, Enno Vaher, Aigar Puksand ja Jaak Jaakson ning 1982. aastal, kui laagris olid Priit Lätik, Ain Tarrend ja Andres Määr. Viimane paistis akordioni tagant vaevu välja. ,,Tibutantsu" hiilgeajal ei väsitud seda lugu kuulamast ja tantsimast.

Loodusesõprade ring korraldas temaatilisi üritusi lemmikloomadest, kartulist, erinevatest taimeteedest, pani välja seinalehti jm.

Ülekooliline loodusalane tegevus käis vabariikliku konkursi ,,Kaitseme loodust" kaudu. Aruande perfokaardil oli 81 mitmesugust lahtrit + üldandmed, mis kajastasid tegemisi. Juurde võis lisada mapi fotode vm materjalidega. Enamus nendest tegevustest olid õpilastele meelepärased, nagu metsapäevad, linnumajade või -pesakastide ehitamine. Kõigile talvistele matkadele võeti alati toitu kaasa metsloomade jaoks. Väimela piirkonna jahimeestel oli ehitatud hulgaliselt sõimesid, kuhu toitu viidi. Samuti hoolitseti põldpüüde eest kooli staadionil heki all, kevadel aeti lumevabu laike põldudele, kui uuesti sadanud lumi linnud hätta jättis. Kui sahad kohale jõudsid, oli suur mure murtud. Suure südamesoojusega tegutseti haigete loomade ravimise ja üleskasvatamisega. Põnevaim poiss sellel alal oli Mait Kivi, kelle pere ravis terveks metskitsetalle, aga Maidul endal tegutsesid üheskoos kassid ja varblased ning hiiredki jalutasid kirjutuslaual ja kätel. Toonekurgede ravijateks olid Helin Halop, Kadri Paidre, Signe Õiglane, loomulikult koos oma perede ja sõpradega. Aidati veel harakapoegi, siili, varblasepoegi.

Inimese töö ja tegevus oleneb ilmast. Seepärast on oluline osata jälgida ilma ja loodust, leida nende vahel seoseid, osata ilma ennustada. Looduse- ja ilmavaatluste alal on pikemad kogemused Viire Vahtral, Sairos Palmil, Peedu Palmil. Sairos Palm sai ilmaennustuste täpsuse eest koguni nime ,,ilmatark" Tema ennustuste täpsus oli enamasti 100%, täpsem isegi kui Tallinna Ilmajaamal või Vadim Želninil. Kodu-uurimusliku töö ,,Ilma- ja fenoloogilised vaatlused kodukohas" eest pälvis ta tuusiku üleliidulisse pioneerilaagrisse ,,Ookean", kuid kodustel põhjustel ei saanud seda kasutada.

Peedu Palmi loodushuvi jätkus Võru I Keskkoolis ja hiljem Eesti Põllumajanduse Akadeemias õppides. Tal valmis ka magistritöö „Ilmad ja fenoloogilised vaatlused", mille kaitsmine aga takerdus nn üleminekuaja sasipuntrasse.

Ilma- ja loodusevaatlusi jätkati projektis ,,Tere, kevad" 1997. aastal ja Looduse Kooli tegemistes. Looduse Koolis on kolm aastat tegutsenud Kristel Plangi, Kristiina Viin ja Kärt Jaarma. Viimane viibis 2001. aastal rahvusvahelises ökoloogiaalases laagris Venemaal, Eestis ja Lätis. Kalmer Hollo oli aga keskkonnakaitsealases rahvusvahelises laagris Slovakkias.

Koolis korraldatud näitused aitavad loodust paremini tundma õppida. Kui eksponaadid on nimesiltidega varustatud, on nende järgi hea õppida. Koolis on olnud arvukalt seenenäitusi (kõige enam oli 107 liiki 2001. aastal), sügislillede ja -kompositsioonide, söödavate ja mittesöödavate marjade, kooliaia saaduste näitusi. Kunagised näitused ,,Meil kodus" on nüüd saanud nime ,,Nunnunäitused". On olnud taimekompositsioonide ning looduslikust materjalist valmistatud esemete näitusi. Põnevaim näituste hulgast oli õpilaste arvates raadioviktoriini ,,Siililegi selge!" ajal valminud 8. kl poiste suur kasepakkudest tehtud traktor ja M. Zoppi vanaisa valmistatud minieksemplarid põllutööriistadest ja -masinatest. Tänapäeva lapsele olid uudsed rehepeksumasin, linamurdmise masin, koot jt. Ka rege ja vankrit teati vähe.

Agaramad õpilased (Liia Jaaska, Pilvi Kiik, Aime Sulg, Vivian Uibo, Mari Sulg, Marika Eit) on tegelenud bioloogia-alase uurimistööga. Tublim oli Liia Jaaska tööga ,,Kalade käitumisest", mis pälvis vabariigis II koha. Erilist kiitust väärivad 3. a klassi õpilased Mari Sulg ja Marika Eit, keda tunnustas Looduskaitse Seltsi Varstu osakond raamatupreemia ja tänukirjadega.

Muinsuskaitsealaseid töid on kirjutatud 3: Anne-Ly Andrejeva 1986. aastal ja Kadri Paidre ning Erich Sügis 1987. aastal. Kõik autorid käisid Tallinnas autasustamisel.

Kirjandivõistlustel on Parksepa kool alati esinenud. Rajooni tublimad on olnud Reet Kell tööga ,,Valge mustal" (I koht), Merle Raudsepp ,,Päikese poole" ja ,,Üllatus" (III koht), Mait Kivi ,,Metskits Piibi" (III koht). Kirjandivõistlusel on osalenud veel Tiia Melts, Verner Vahtra ja Anu Sarap ning Jaano Änilane ,,Tihaselugu"(II koht), Luule Kõiv ,,Meenutusi Palmsest" (II koht), Riina Hõlst ,,Kevadlilled" (II koht luuletuste grupis).

Raadioviktoriinis ,,Siililegi selge!" osales Parksepast seitse võistkonda. Parimad oli 3. b klassi võistkond (õp. H. Kõiv) ja 7. klassi võistkond (õp. I. Vahtra). Parksepalastel läks hästi: rahule jäädi nii vastuste kui ka antud ülesannetega (koostada lauamäng, matkaraja kirjeldus, raamat talvest ja kevadest, meisterdada mänguasju). Meie õpilasi kutsuti kokkuvõtteid tegema ja matkale Kõrvemaale. Ürituse pidulik lõpetamine oli Tallinna Linnahallis, kus saime ohtralt tänu- ja kiidukirju, metsseanaha, loomapiltide kogu. Eduka esinemise eest saadi neli tuusikut Artekki, mis otsustati anda Signe Õiglasele, Meelis Vähile, Kadri Paidrele ja Meido Kuusele.

Vabariiklike viktoriiniküsimuste lahendamise parimad: Maarika Zopp, Anne-Ly Andrejeva, Agur Kaiv, Meelis Vähi, Verner Vahtra (loomaaiaviktoriin); Meelis Vähi, Marko Runtal, Jannu Kuusik (ökoloogiaviktoriin); Tõnis Jaaska, Kadri Olesk, Margus Runthal, Agur Kaiv, Pille Perli, Meelis Vähi (geograafiviktoriin); Verner Vahtra (ülesandeid Ülenurmelt).

Pioneeriinstruktori erialasid oli 16. Pioneeriinstruktor ,,Loodusesõber" oli üks neist. Need olid õpilased, kes aitasid rühmas või malevas loodusealast tegevust huvitavaks muuta, kes tundsid taimi ja loomi, looduskaitse eeskirju, ravimtaimi. Eksami sooritamise järel sai pioneer tõendi ja õiguse kanda rohelist vilenööri.

Ravimtaimede kogumine on Parksepa õpilastele alati meeldinud. 200 g kuivatatud ravimtaimede (norm) toomine andis 10 ühiskondlikult kasuliku töö tundi. Sageli toodi isegi üle ühe kg ravimtaimi.

Suurt kuulsust Parksepa koolile on toonud bioloogiaolümpiaadidest osavõtjad. On õnnestunud nimeliselt kindlaks teha 28 õpilase osavõtt rajooni/maakonna olümpiaadil ja kaheksa õpilase esinemine vabariiklikul olümpiaadil. Kutsutud oli tegelikult üheksa, kuid Kristi Pumbo ei saanud haiglaravi tõttu osaleda.

Parimad tulemused vabariiklikel olümpiaadidel on olnud: Viire Vahtra I-II koht (1978. a), Karin Palo II koht (1978. a), Vivian Uibo VI koht (1997. a) ja Timo Kahar IX koht (1998. a).

1980. aastal osales Viire Vahtra ka üleliidulisel bioloogiaolümpiaadil Moskvas, saades individuaalselt IV koha.

Et Parksepa õpilastele meeldivad loodus ja loomad, siis on viidud loodusande Tallinna Loomaaiale. Asi sai alguse 1986. a Mati Kaalu üleskutsest koguda loomadele tõrusid ja kastanimune, mis on loomadele vajalikud. Üle on antud ande: 1375 kg (1986. a), 632,3 kg (1998. a), 940 kg (1999. a), 1060 kg (2000.a).

Kooli maa-alad, sealhulgas kooliaed on olnud alati korras. On saadud auhindu ja rahalisi preemiaid, seatud eeskujuks teistele rajoonis ja vabariigis. Kooliaed ja paljude puu- ja põõsaliikidega park pakkusid häid võimalusi kasutada neid õppetöös. Paljude vaatluspunktidega looduse õpperada kasutati peamiselt bioloogia-, geograafia- ja ajalootundides.

Koolile oli suureks auks esindada Eestimaad oma väljapanekutega naturalistide paviljonis üleliidulisel põllumajandusnäitusel Moskvas 1990. aastal.

Kokku on uurimistöös mainitud looduse alal tegutsenud 395 õpilase nimed.

Merit Erli 12.kl

ELO tegutseb meie koolis juba 17. aastat.

1998. aastast oleme korraldanud ELO jõulukohvikuid.

2000/2001

ELO klubi poisid saavutasid Jõgeva korvpalliturniiril II koha ja ELO klubi ning Junior Team üldvõidu Karepal.

Aasta tublimad :

Anne Viskov - sport

Katrin Luik - arsti eriala „Tark mees taskus” I koht vabariigis

Kairi Kabur - ajakirjanik „Tark mees taskus” I koht vabariigis

Preemiareis Soome Serena veeparki.

Anti Eelmets, Joel Põhja, Kaimar Kõlli - I koht laulmises

Taffeli tantsuvõistlusel said poisid II koha

Antti Eelmets sai ELO veterani medali (11 aastat ELO-s)

Kuraator Ene Lumi osales preemiareisil Rootsis.

2001/2002

ELO klubi jagas Karepal II - III kohta ja JT tuli üldkokkuvõttes I kohale.

Lauluvõistlusel tulid Joel Põhja ja Kaimar Kõlli I kohale. ELO talilaagrist osavõtjad külastasid ka riigikogu.

Kuraator Ene Lumi.

2002/2003

ELO korvpalliturniiril Jõgeval saavutasid 8. - 9. klassi poisid I koha ja JT neiud I koha.

Aasta tublim oli Veiko Kook - nõustaja „Tark mees taskus” I koht.

Karepal tuli klubi üldkokkuvõttes 3. - 5. kohale ja Junior Team III kohale.

18.-19. augustil käis JT preemiareisil Saksamaal Rügeni saarel (Moonika Musting, Epp-Triin Võsu, Kristel Plangi, Katrin Luik, Kaarel Hääl, Veiko Kook, Viljar Võsu, Kaimar Olle ja kuraator Ene Lumi). Seal toimus üleeuroopaline noortefestival, millest võttis osa 1500 noort. Ööbisime telkides. Festivali põhitegevused - muusika, näitlemine, erinevad diskussioonid, workshopid, esinemised, spordivõistlused. Oli väga meeldiv elamus.

Kuraator Ene Lumi.

2003/2004

Talilaagrist võttis osa president Kristel Plangi. 3.-4. aprillini toimus Viljandis spordivõistlus, kus klubi saavutas I koha ja Junior Team III koha.

23. - 25. aprillil toimus projekti „Tark mees taskus” vabariiklik koolitus Parksepas. Osavõtjaid üle saja. Koolitajateks olid: R. Paat, M. Lumi, V. Rüütli, E. Raag, N. Kaiv.

Aasta parimad olid : Kristel Plangi - arst, I koht

Krete Plangi - arst, II koht

Heiki Liiv - spordiinstruktor, II koht

Katrin Luik - ARLI luulekonkursi III koht

Suurlaagri võitjaks tuli Parksepa klubi ja aasta töö põhjal tunnistati JT üldvõitjaks ja klubi tuli III kohale.

ELO „Tark mees taskus” koolituse tulemused:

Jüri-Erik Võsu - matkaja I koht ja Kaspar Lillmaa - spordiinstruktor I koht - preemiareis Helsingisse Heurekasse.

Kaarel Andrejev - spordiinstruktor II koht ja Ever Haabmets - kunstnik II koht - preemiareis Riiga.

Hooaja tublimad: Anne Viskov, Kerli Laht, Taavi Liiv, Ants Asi, Jüri-Erik Võsu, Mihkel Kirch.

Kuraatorid Ene Lumi ja Helle Liloson

2004/2005

Junior Team käis preemiareisil Riias. Novembris toimus ELO korvpalliturniir Jõgeval:

JT neiud - II koht

JT poisid -I koht

Klubi tüdrukud - II koht

Mais toimus Suure-Jaanis ELO Olümpia, kus A-rühm saavutas teatevõistlustel I koha ja rahvastepallis II koha. Klubi tüdrukud saavutasid III koha ja Junior Team saavutas I koha.

Võtsime osa konkurssidest Hea Tegu, Arli, Tark mees taskus.

Tark mees taskus tulemused:

Kristiina Luik, Kaarel Andrejev ja Ants Asi jagasid esimest kohta politseiniku erialal,

Jüri-Erik Võsu I koht sportlase erialal. Toomas Oks sai I koha kitarristi erialal. Nendele õpilastele toimub preemiareis Hiiumaale.

A-rühmast saavutas Kaspar Kõlli I koha nooleviskes ja kogu rühm II koha lauluvõistlusel.

Karepa suurlaagri lõpptulemused:

JT - I koht

Klubi - V koht

A-rühm, kes osales laagris esmakordselt - IV koht

Kuraatorid Ene Lumi, Helle Liloson ja Liia Luik.

Loodussõprade laager on toimunud 1998. - 2002. a juunis (3 päeva) Varstu vallas Pähni loodusõppemajas. Laagris osalesid Parksepa KK õpilased (10-14 aastased). Kolmel viimasel aastal võtsid osa ka mõned Puiga Põhikooli õpilased. Õpilaste koguarv ühes laagris oli 30. Igas laagris on õpilastega kaasas olnud Viire Vahtra, Ilme Vahtra, Lea Kabur, Ruth Toots ja Tiina Asi (aga ka Eve Kullamaa, Helen Saatmann, Sirje Hütt, Meelis Reinberg).

Elamine nelja kaupa loodusõppemaja tubades.

Tegevus - esimesel päeval toimus poolepäevane ekskursioon Võrumaa ja Põlvamaa looduslikult kaunitesse kohtadesse. Vaatlesime erinevaid maastikutüüpe ja taimekooslusi (Paganamaad, Karula Rahvusparki, Ilumetsa kraatrit, Meenikunna maastikukaitseala ja Luhasood).

Laagripäevade jooksul käisime õppekäikudel Pähni ümbruses, õppisime tundma erinevaid seene-, taime- ja putukaliike, püüdsime eristada erinevate linnuliikide laulu, kogusime materjali loodusõppemajas näituse korraldamiseks ja herbaariumi valmistamiseks. Õppekäikudel on meid saatnud ja juhendanud eriteadlased:

Toomas Jüriado – Eesti Ornitoloogiaühing

Ain Raitviir – Zooloogia Botaanika Instituut

Matti Martin – TÜ zooloogiakateeder

Urmas Laansoo – Tallinna Botaanikaaed

Märt Kruus – Tallinna Loodusmuuseum

Igal aastal külastasime Pähni Metsamuuseumi, kus metsameeste tööriistadest ja varustusest andis ülevaate Vello Denks.

Õhtuti toimusid õppekäigud, kus kogutud taimsest materjalist valmistati seadeid või maaliti tekstiilivärvidega endale laagrisärk, -müts või –rätt, juhendajaks õpetaja Lea Kabur.

Igas laagris toimus lõkkeõhtu, kus tubade seltskonnad esitasid isetegevusprogrammi ja toimus viktoriin päeva jooksul kuuldud tarkustest.

Kolmandal laagripäeval toimus alati teadmiste kontroll, kus selgitati välja vanuserühmade kaupaparemad taime-, putuka-, sammalde- ja sambliketundjad.

Parimateks taimetundjateks nooremas vanuserühmas on olnud näiteks Liis Saarma, Mari-Anne Liblik, Anni Saarma (2000.a) ja Kätlin Toots, Mari Anvelt, Anni Saarma (2002.a) ning vanemas rühmas Kristel Plangi, Moonika Musting, Kärt Jaarma (2000.a) ja Liis Saarma, Ingrid Gorjunov, Reet Ranna (2002.a).

Parimateks sammalde ja samblike tundjateks nooremas vanuserühmas: Liisi Asi, Anni Saarma, Kairi Kabur ja vanemas rühmas Kärt Jaarma, Kristel Plangi, Margo Blokmann (2000.a).

Peale selle on välja selgitatud taimsetest materjalidest kompositsioonide meisterdajad, nooleviskajad, lõkkemeistrid ja isetegevusprogrammi tegijad.

Kõige sõbralikemaks on valitud näiteks Kristiina Viin ja Triinu Tarkus ning kõige väiksemad laagrilised on olnud Marleen Reisberg ja Hans-Aarne Liblik.

Vabal ajal (seda oli vähe) sai palli mängida, Pähni jões parvega sõita, loodusõppemaja raamatukogu kasutada või midagi huvitavat välja mõelda.

Vahva oli see, et tegevust oli liigagi palju, uneaega jäi puudu. Ühes laagris oli näiteks päeval taimede korjamine, õppimine ja päevasel ajal liikuvate putukate õppimine, öösel kella kaheni toimus ööliblikate püük koos Matti Martiniga. Kell 6.00 hommikul oli äratus, sest koos Toomas Jüriadoga pidi hommikust linnulaulu kuulama minema.

Miks laagrit tegime?

• Looduses on meie ümber palju põnevat, seda tuleb osata näha,
• täiendasime bioloogiaalaseid teadmisi,
• teadvustasime, et Eesti loodus on mitmekesine ja ainulaadne,
• kasulik ja hariv vaba aja veetmise võimalus.

Seiklusringi eesmärgiks on:

• pakkuda õpilastele arendavat koolivälist tegevust läbi seikluskasvatuse programmi,
• kuritegeliku käitumise ja kuritegude ennetamine probleemkäitumisega alaealiste hulgas,
• muuta kujunenud valesid väärtushinnanguid, hoiakuid ja käitumisharjumusi positiivseiks,
• suurendada sotsiaalseid toimetulekuoskusi,
• tegeleda õpilastega, kellel on kasvatusraskusi,
• anda õpilastele võimalus arenguks mitmesuguste tegevuste kaudu,
• laiendada silmaringi (ekskursioonid, matkad, vestlused),
• heategevuses osalemine (kevadlillede müük, koristustööd jne),
• iga seiklusringi liikme tunnustamine.

Aastate jooksul on seiklusringi liikmed külastanud erinevaid asutusi ja kohti:

Kuperjanovi ÜJP, Võru Politseiprefektuur, Võru Päästeamet, Võru Leivakombinaat, Võlsi Ratsabaas, Pähni Looduspark, Aura veekeskus, Kurgjärve talilaager, Remniku suvelaager,

Jaanalinnukasvatus Ööbikuorus, Kohtumine Rõuge Noorteklubi noortega.

Seiklejad on omandanud mõningaid matkatarkusi, kokakunsti, arvutialaseid teadmisi, käsitööoskusi, näitlemise aluseid ja seda kõike ka praktiseerinud. Hulgaliselt on läbi viidud vestlusringe teemadel: narkootilised ained, vägivald, noortele kehtivad seadused, alkoholism, suitsetamine, rahvakalendri tähtpäevad ja loodusteemad.

Seiklusringi õpilased on valmistanud pajuvitstest ja männiokstest jõulupärgasid, jõulupesasid, kaarte ja mitmesuguseid meeneid tähtpäevadeks, on tegelenud klaasimaaliga jne.

Seiklusringi liikmed läbi aastate: Ailer Saarniit, Ainar Reiljan, Alari Prihodko, Andri Oja, Anni Võro, Ats Riivik, Dimitri Anisovets, Erlis Paltsepp, Herki Kuus, Jaanus Raudsik, Juss Jürisaar, Juss Kalamees, Keit Kungus, Kristen Veibri, Mait Mosona, Martin Manninen, Martin Ušakov, Pertti Peedosaar, Priit Kullamaa, Rainer Räbovõitra, Rasmus Volas, Renno Peedel, Siim Eelmets, Siim Kitsik, Siim Pinnär, Silvar Sallo, Silver Hinn, Silver Liepkais, Taago Hektor, Taavi Raudsik, Taisto Janter, Ville Tüve.

Seiklejatele lemmiktegevuste TOP 3 on:

1. väljasõidud, õppereisid,

2. praktilised tegevused,

3. sportlik tegevus.

Seiklusring õigustab end vanusegrupis 8-13 eluaastat. Kindlasti peaks üheks juhendajaks olema meesterahvas, kes oleks poistele heaks eeskujuks ja juhiks. Kasvatusraskustega õpilased vajavad tuge ja tunnustust ka koolis ning nendega peaks tegelema ka edaspidi, kuid millise ringi näol ja milliste vahenditega?

Alustasin algklasside näiteringiga tegutsemist 1998. aasta sügisel ja esimene etendus „Helistame kelli, lööme trumme“ jõudis sama aasta jõuludeks lavalaudadele. Seitsme aasta jooksul on koolirahvas väikeste näitlejate esituses näinud 10 etendust. Kuna koolis on palju laululembelisi ja tantsuhimulisi lapsi, siis on mängukavas olnud palju muusikale: „Nukitsamees“ (dets 1999), „Võlupulber“ (dets 2000), „Kaotatud pildiraamat“ (dets 2001), „Pöial-Liisi“ (dets 2003) ja „Võsa-Karla jõulutemp“ (dets 2004). 2000. aasta kevadel toimus näiteringi eestvedamisel algklasside muinasjutupäev, kus kõik klassid esinesid oma näidenditega koolikaaslastele. Näha võis etendusi: „Pannkoogilugu“, Kitsetall, kes oskas lugeda kümneni“, „Vares keedab hernesuppi“, „Seene varjus“, „Kuldhani“, „Jussikese seitse sõpra“, „Kuidas loomad endale sabad said“ ja „Tuhkatriinu“.

Tõelist publikumenu saime nautida etendusega „Jõuluissi valimine“ (dets 2002), kus nn Dave Bentoni ja Tanel Padariga laulis kaasa kogu publik. Näiteringi abiga sai lavale toodud tantsuetendus „Kevadlillede muinasmaal“ (mai 2003), millega tähistasime algklasside rahvatantsurühmade tegutsemise 25. aastapäeva. Tore oli volbriõhtul Parksepa laululaval 40 nõiakesega etendatud katkend näidendist „Väike nõid“ (aprill 2004). Hea koostöö oli meil ka kooli kapelli ja rahvatantsurühmaga rahvaliku etenduse „Kuidas rehepapp mõisa vilja kaitses“ (mai 2005) valmimisel.

Aastate jooksul on lastele laulude õpetamisel abiks olnud Silja Otsar, Ene Lumi ja Tiit Raud ning tantsuseadete tegemisel ja õpetamisel Helle Liloson, Sirje Hütt ja Aigi Tiks.

Meeldejäävaid rolle on esitanud Joanna Pilt, Lauli Otsar, Toomas Oks, Kristiina Luik, Mari- Liis Kaiv, Andres Hillep, Ville Tüve, Merili Jaaska, Kadri Raag, Anne Viskov, Mait Raag, Teele Paltsar, Jana Urubkova, Kerli Ralja, Kert Perli ja Peeter Vaas.

Näitlemine ja Parksepa Keskkool kuuluvad küll lahutamatult kokku. Juba varem, enne siia kooli tööleasumist, olin kuulnud selle kooli isetegevuslaste heast tasemest. Arvatavasti mäletavad veel paljud ,,Oklahomat"! Pärast näiteringi juhendaja Pille Libliku koolist lahkumist olin ringi eestvedajaks õppeaastatel 2001/02 ja 2002/03.

Mis meenub neist kahest aastast? Palju head: toredad ja kohati lausa üliandekad noored, humoorikad proovid ja kordaläinud esinemised, tunnustus, kuid meenub ka vaev ja närvipinge, mis kaasnes iga etenduse lavaletoomisega. Kõige raskem osa kogu näiteringi eestvedamises oli see, kuidas juba niigi kohustustega koormatud õpilasi proovidesse saada.

Leian, et kõige õnnestunum ettevõtmine oli võrukeelse ,,Kriminaaltangu" mängimine. Kirjutasin ise näidendi. Pidasin silmas konkreetseid õpilasi. Näidend tuli päris vahva. Kõige toredam oli vaadata, mismoodi noored võru keelt valdama hakkasid ja kui popiks see muutus. Sageli oli koolis kuulda võrukeelseid lauseid. Esimesse näitetrupi koosseisu kuulusid Merit Nogo, Maris Leppsaar, Anvar Põder, Andrus Piigli, Rauno Ulmas, Martti Paju ja Mait Raag. Meenutan neid kõiki väga hea sõnaga. Ja kui neist mõned kevadel siit koolist lahkusid, oli kuulda tagasihõiget: ,,Miks me ometi ,,Kriminaaltangut" linti ei võtnud!” Puigal, võrukeelsete näidendite võistlusel, tulime „Kriminaaltanguga” laureaatideks.

Veel meenub näiteringi tegemistest õpetajate jäljendamine (mille suhtes oldi alguses väga skeptilised), kuid mis lõbustas pedagooge suurepäraselt. Taas kord jäid silma Merit Nogo (Malle Puolakainen), Mait Raag (Kalju Haabmets) ja ka Ove Palo (Aavo Lind). Olin hämmastuses õpilaste andekusest.

Kooli 130. juubeliaasta kõige suurem teatriprojekt on T. Egneri muusikal „Kardemoni linna rahvas ja röövlid”, mille esietendus oli 18. mail 2005. Etenduse on lavastanud Helen Saatmann, lavastuse produtsent ja muusikaline juht Tiit Raud ning dekoratsioonide autor Merit Peterson. Osalised: Raido Kais, Hardi Parker, Taavo Vahtra, Kristiina Luik, Anneli Kaur, Eveli Jaaska, Liisa Paltsar, Lauli Otsar, Liisi Asi, Garri-Kerto Rägastik ja Susan Kasuk.

Parksepa Keskkoolis õpitakse majandust alates 1996. aastast Junior Achievementi programmi alusel läbi erinevate praktiliste tegevuste. 10.-12. klassi õpilaste jaoks mõeldud programm koosneb teoreetilisest osast, õpilasfirma tegevusest ja arvuti kasutamisel põhinevast majandust modelleerivatest ülesannetest, mis aitavad mõista majanduskontseptsioone ning kogeda ise konkurentsivõitlust vabaturusüsteemis.

Õpilasfirma programm aitab noortel inimestel hinnata ja paremini mõista ettevõtluse rolli meie ühiskonnas. Programmi raames loovad õpilased oma firma, toodavad ja müüvad oma tooteid või teenuseid. Kursuse käigus koostatakse äriplaan ja õpitakse pidama aruandlust. Õpilasfirma töötab ühe õppeperioodi ja õppeprotsessi lõpus ta likvideeritakse.

Eelmisel õppeperioodil (2003/04. õppeaastal) tegutses meie koolis esimene õpilasfirma “N@ssu”, kes tootis tähtpäevalisi meeneid ja kelle tegevus oli väga edukas. Õpilasfirma “N@ssu” liikmed, praegused abituriendid Annika Paju, Margit Tintso, Kadi Tammiksaare ja Helen Kannela osalesid õpilasfirmade nooremkonsultantide koolitusel ja said õiguse töötada õpilasfirma konsultantidena. Nemad olid abilisteks koolis uue õpilasfirma loomisel ja tegutsemisel.

Sellel õppeaastal (2004. aasta oktoobris) loodi meie koolis teine õpilasfirma, mille nimeks sai “Ankur”. Algselt kuulusid õpilasfirma nimekirja üheksa XIa klassi õpilast. Mõne kuu möödudes otsustati liikmete arvu piirata, kuna kõik osalejad ei olnud töösse rakendatud. Peale hääletust aktsionäride üldkoosolekul otsustati, et firmasse jääb tegutsema viis inimest: Karin Lubja (tegevdirektor), Agnes Peterson (finantsdirektor), Ehti Järv (tootmisdirektor), Liis Mõttus (turundusdirektor), Kaarel Hääl (kodulehe toimetaja).

Õpilasfirma “Ankur” seadis oma peamiseks eesmärgiks toota armsaid, originaalseid, kestvaid ja praktilisi fliisist võtmehoidjaid, mis tooksid ostjate igapäevaellu rõõmu ning naeratuse ka kõige nukramale näole.

Esimene müügikogemus saadi 28. jaanuaril Tallinnas Kristiine Kaubanduskeskuses õpilasfirmade laadal. Müügiboksi asukoht oli hea. Müügikäive oli oodatust suurem. Tooteid on turustatud ka omas koolis, Tartus Haridusmessil Intellektika 2005, Põlva maakonna noorte infomessil ISE 2005 ja kevadisel õpilasfirmade laadal Tallinnas Raekoja platsil. Müügitöö oli aktiivne, sest tunti oma toodet ja osati müüa kasu, mida klient saab.

28. aprillil 2005 toimus Türi Majandusgümnaasiumis kümnendat korda võistlus „Eesti parim õpilasfirma“. Sel õppeaastal registreeriti Junior Achievementi Arengufondis üle saja õpilasfirma. Aruannete põhjal selgitati välja 12 parimat. Lõppvõistlusele pääses ka õpilasfirma „Ankur“. Lisaks aruannetele hindas võistluse žürii finaalis õpilasfirmade stendiesitlust ja viis läbi küsitluse. Nende vestluste käigus põhjendasid ja selgitasid õpilased oma firma loomist ja tegevust, tutvustasid toodet, rääkisid õpilasfirma tegutsemise tulemustest ja saadud kogemustest. Võistluse lõpetas õpilasfirmade lavaesinemine. 12-liikmelisse võistluse žüriisse kuulusid ettevõtete juhid ja tippspetsialistid ning ministeeriumide töötajad. Parksepa Keskkooli õpilasfirma tegemised märgiti ära diplomiga, millega kaasnes Türi Linnavalitsuse eriauhind parima stendi eest.

27. mail 2005 oli õpilasfirma “Ankur” liikmetel ja juhendajal au osaleda peaminister Andrus Ansipi vastuvõtul Stenbocki majas. Kohtumisel ligi poolesaja ettevõtliku noorega ja nende juhendamist korraldava Junior Achievement Arengufondi esindajatega tunnustas peaminister kõiki õpilasfirmasid ning avaldas tänu nende juhendajatele. Peaministri sõnul oli talle üllatuseks möödunud aastal Eestis läbi viidud uuring, mille kohaselt eelistaksid kaks kolmandikku küsitletutest töötada palgatöötajana ja vaid 29 protsenti ettevõtjana. Ühe olulise põhjusena, miks inimesed ei soovi ettevõtlusega tegelda, mainiti kartust ebaõnnestuda. Hirm läbikukkumise ees on aga paljuski mõttelaadi küsimus - inimesed esmalt kardavad ja seepärast pelgavad oma äriga alustada. Samas ei saa kogemused tulla proovimata. Peaministri hinnangul on arglik suhtumine ettevõtlusega tegutsemiseks taandumas ja eriti noored soovivad end äris proovile panna.

Oma tegemistele pannakse punkt õppeperioodi lõpul, kui kutsutakse kokku aktsionäride üldkoosolek, kus võetakse kokku õpilasfirma tegevus, analüüsitakse eesmärkide saavutamist, jaotatakse kasum ja makstakse tagasi aktsionäride sissemaksed. Mis on aga peamine: õpilasfirma on andnud teadmise, et tööotsimise asemel võib ka ise töökohti luua - hakata ettevõtjaks.

Järgmisel õppeperioodil õpivad majandust uued noored, ka neil on võimalik luua oma firma, et avastada endas võimed ja omadused, mis tavalistes tundides ei pruugi ilmneda. Õpilasfirma kogemus on hindamatu väärtus tööturul, kus üha enam vajatakse algatusvõimelisi ja loovaid inimesi.

Silmapaistvalt hästi on Parksepa noorsportlastel läinud paljudel erinevatel aladel. Sügisel võideti Võru maakonna koolinoorte (10-12 kl) meistrivõistlused jalgpallis. Saavutati II koht Võru maakonna koolinoorte võistlustel (10-12 kl) võrkpallis. Hansaliiga võrkpallivõistlustel 6-9 kl saadi 15 võistkonna konkurentsis IV koht. Maakonna meistrivõistlustel võrkpallis olid 5-6 kl tüdrukud neljandad ja 7-9 klassi poisid saavutasid viienda koha. Tulemusi võrkpallis hindasid õpetajad heaks, kuigi võrkpalliga on koolis tõsiselt tegeldud alles viimasel õppeaastal. 10-12 klassi poisid tulid aprillis 2005 Võru maakonna koolinoorte meistriks võrkpallis.

Aprillis 2005 toimusid kolmeteistkümnendat korda Parksepa Keskkooli auhinnavõistlused kõrgushüppes, kus osales 160 noort Võru ja Põlva maakonnast. Parksepa õpilased esinesid kõrgushüppevõistlustel väga edukalt. Sügisel ja kevadel võideti palju medaleid Võru maakonna murdmaajooksuvõistlustel. Mais 2005 võideti B-klassi vanuserühma lastega kergejõustiku neljavõistlus nii Võru maakonnas kui ka Eestis. Hooaja edukaim oli Joosep Piho, kes püstitas Võru maakonna rekordi palliviskes 69,15 meetrit (11-12 a). Mais 2005 võideti A-klassi vanuserühma lastega Eesti Koolispordiliidu Meistrivõistlustel kergejõustikus Rakveres, samuti ka maakonna kergejõustikuvõistlustel Väimelas saavutati võit kõikides vanusegruppides (A, B, C juuniorid).

Juunis käis kuus Parksepa Keskkooli neidu Portugalis koolinoorte MMil. Mullu Eesti Koolispordiliidu meistrivõistlusel esikoha võitnud Parksepa Keskkool naasis Portugalis Villa Real de St. Antonios peetud koolispordi võistkondlikult kergejõustiku MMilt koolide seas saadud üheksanda kohaga. Portugalis võistlesid Anne Viskov, Diana Holodnjakova, Kätlin Toots, Kerli Laht, Liis Küttis ja Elina Järv, neid juhendas kehalise kasvatuse õpetaja Valeri Holodnjakov. 16aastane Diana Holodnjakova sai Portugalis kolmikhüppes 11.70ga teise ja kettaheites 31.76ga kolmanda koha. 17aastane Anne Viskov oli 300 m tõkkejooksus 45,64ga teine ja kaugushüppes 5.42ga neljas. Parksepa Keskkooli väike-rootsi teatejooksu nelik (Holodnjakova, Viskov, Laht, Toots) tuli uue Võru maakonna 17-18aastaste rekordi 2.23,26ga kuuendaks.

2004 aasta sügisel jätkasid meie kooli vilistlased: Anne Viskov, Diana Holodnjakova, Taavi Liiv oma õpinguid Audentese Spordikoolis. Nimetatud õpilased on läbi aastate saavutanud häid tulemusi kergejõustikus nii Võru maakonnas kui vabariigis. 2005 aastal püstitas 16aastane Taavi Liiv Eesti omavanuste tippmargi kaugushüppes tulemusega 7.30.

TPÜ naiskond (treener Kersti Sirel) võitis selle hooaja Eesti karikavõistlused. Autasustamisel seisis rivis üheksa mängijat, kellest kolm on Parksepa Keskkooli vilistlased: Eveli Kaiv (õpib TPÜs kehakultuuri), Monika Palo (õpib Tallinna Pedagoogilises Seminaris) ja Tiina Kõva, kel seoses õpingutega Sisekaitse Akadeemias on tekkinud korvpallimängus mõningane vaheaeg.. Treener Sirel on Parksepa tüdrukutega väga rahul. Eveli on jõudnud juba naiskonna põhiviisikusse ja Tiina ning Monika arenevad samuti jõudsalt. Eesti tippkorvpalli on Võru valla tüdrukud jõudnud esmakordselt.

Sügisesed korvpalliüritused Parksepas on kujunenud olulisteks sündmusteks Eestimaa korvpallikalendris. Parksepa rahvusvaheline korvpalliturniir toimub alati septembri viimasel nädalavahetusel. Turniir toimus 12ndat korda, aastal 2005 oli osavõtjaid rekordarv -10 võistkonda. Välismaad esindasid lätlased. Kalev Palo hindab kõrgelt meie neidude III kohta tugevate võistkondade vastu. Ka poisid saavutasid kolmanda koha.

Turniirile järgnevad kohe korvpallipäevad oktoobrikuu teisel nädalavahetusel. Sel aastal käisid korvpalliga tegelevate koolide aktivistid (50 inimest) Tallinnas tippkorvpalli vaatamas (naiste karikavõistluste finaal, Eesti meistriliiga avamäng) ning osaleti ka lastevõistkondade turniiril. Mängisid Antsla, Räpina, Tartu ja Parksepa poisid. Meie klubi tüdrukud on praegu koondunud Võru linna, kus neid treenib Udo Saidla, poisid harjutavad Parksepas.

Parksepa korvpalliüritustel on osalenud praegused tippmängijad ja endised kuulsused, nagu Aleksei Tammiste, Tiit IIver, Kersti Hagel (Voolaid), Elle Lapp jt.

Pärast 37-aastast vaheaega (viimane medalivõit on pärit treener Raivo Aljaste ajast) tuli 2003/04 a hooajal Võrumaale taas medalivõit Eesti meistrivõistlustelt. Hõbemedali said Parksepa Spordiklubi C-kl poisid, kellega treenerid Kalev Palo ja Udo Saidla olid töötanud kolm aastat. Meeskonnal tuli alata eelringidest, mis osalenud 40 võistkonna tõttu tähendas 18 mängu, millest kolm kaotati. 22. aprillil mängiti finaalis tugeva Tallinna Siili palliklubiga ja kaotati.

Teine hõbemedalikomplekt saadi Koolispordi Liidu korvpalliturniiri finaalis Kuusalu Keskkooli vastu. Ka seal oli kaotus napp. Võistkonna keskmängijaks on 14aastane 2.03 pikkune Allan Hallik, kellele Kalev Palo ennustab suurt tulevikku.