Lapsemaa V - Õpilane õpetajast

Malle Puolakainen

Kui lähed tunni alguses ajaloo klassi, märkad kindlasti kohe tahvlil tunni teemat tutvustavaid märksõnu ja leiad oma laualt hunniku atlaseid ning ajalooõpikuid. Kui tegemist pole esimeste tundidega, algab tund kindlasti õpetaja tervitusega: “Tere päivast!”. Ise seisab õpetaja klassi ees ja hoiab kindluse mõttes kinni kaardikepist või pastapliiatsist.

Esimese osa tunnist pühendab õpetaja Puolakainen kindlasti päevapoliitilistele teemadele. Teda huvitab väga olukord riigis ja tänu sellele saavad ka õpilased teada, mida eelmisel päeval AK-s näidati. Tundub, et peale kooli läheb ta kohe koju televiisorit vaatama ja lehti lugema.

Aga õpetaja Puolakainen ei unusta ennast kahjuks kuigi tihti jooksvaid probleeme arutama, sest tal on tund korralikult ette valmistatud ja ta teab täpselt, mida ta õpilastega 45 minuti jooksul ette võtab. Koduseid töid ta eriti palju ei anna, selle eest käib tunnis intensiivne töö igasuguste skeemide ja kalaluudiagrammidega. Ja õpilasi kutsub ta tahvli ette pulti kõnet pidama, st vastama. Aga “viit” on tema käest raske saada, sest õpetaja Puolakainen ütleb, et see, kes tahab “viit” saada, peab olema targem kui tema. Kontrolltööde maht on suur ja arvestuslikud tööd mõnikord koguni mitmes osas. Õpetaja ei unusta koduseid töid kontrollimast, kui need kord antud on, ja patukotid saavad “ühe” ning peavad esitama “päiviku”.

Kui õpetajat mitte närvi ajada, siis on ta väga sõbralik ja lõbus, tund möödub kiiresti ja tihtilugu on isegi kahju, et see nii ruttu otsa saab. Kuid kui tema tuju pole just kõige parem ja siis veel natuke tagant torgitakse - no siis on jube küll. Põhiline aur läheb siis selle peale, et õpetaja seletab, miks ei tohi õpetajat vihastada.

Õpetaja Puolakainen riietub alati korrektselt ja tal on kindel oma stiil: pintsak ja seelik või püksid ja kõpskingad. Ja ilmtingimata mingi ehe: kaelakett, pärlid või pross. Ja muidugi lokid!

Kui ma oleksin keskaja kunstnik ja peaksin teda portreteerima, joonistaksin õpetaja Mallele kätte keisri valitsemissaua, sest ükskord ta väitis, et tema on meie ainuvalitseja ja meie peame talle kõik alluma.

Kodune töö tegemata? Kus päivik on? Pane käed silmade ette ja ütle endale: “Häbi! Häbi!”

Ikka peab keegi midagi puttuma! Nüüd tuleb algatada juurdlus.

Mis tähendab, et ma ei viitsi? Sellist sõna pole olemas, nagu ma ei viitsi või ma ei oska.

Lemmikväljendid: päivik, nüid, nonii, mikspärast, kindlapääle, puttuma.

Aavo Lind

Õpetaja Aavo istub vahetundide ajal enamasti õpetajate toas. Kui kell käib, kihutab ta nii kiiresti kui võimalik klassi, lööb päeviku suure pauguga lauale ja hüüab: “Alustame tundi!”

Tunniteemale lisaks meeldib talle rääkida oma reisidest ja matkadest ning sellest, kuidas demokraatia ei kõlba kuskile. Ja selle kinnituseks on tal täiesti ebademokraatlikult omad lemmikud - need, kes matemaatikat natukenegi jagavad.

Õpetaja Lind ärritub üsna kiiresti, kuid õnneks rahuneb ka sama kiiresti maha, olles enne seda nõudnud, et õpilased kirjutaksid avalduse uue õpetaja saamiseks. Aga kuna ta teab, et õpetajad, eriti matemaatikaõpetajad, ei ripu varnas, on ta enamasti suhteliselt rõõmsameelne ja viskab julgelt nalja. Tegelikult on teda suhteliselt lihtne anekdoodi-teemale või möödunud aegadest lobisemisele suunata, kuid need kõrvalekalded tikuvad siiski matemaatiliste probleemide või avastuste või kokkuhoiuteemaga lõppema.

Õpetaja Lind hoiab kokku isegi tahvlilappide pealt - kui tahvel täis, käib ta sealt siuh-säuh käega üle, kriidised käed saab puhtaks limpsida ja kriit olla jälle häälele hea.

Õpetaja Aavo hobideks on aiamaa, rattasõit, matemaatika, matemaatika ja matemaatika. Ta on välja andnud terve rea matemaatikaõpikuid ja kui materjali raamatu jaoks väheks jääb, siis kirjutab ta artikleid ajalehtedele. Või luuletab ja laulab. Sest muusika, nagu õpetaja Aavo väidab, on kah puhas matemaatika.

Kui ta parasjagu kirjatööd ei tee, võib teda leida aiamaal kõpitsemast või jalgratta seljas Võru-Parksepa liinilt. Sportlikku vormi lisab õpetaja Lind endale ka kooli jõusaalis.

Häid hindeid on Aavo Linnu käest suhteliselt raske saada, peab ikka kõvasti pingutama ja tihtilugu ei piisa ka sellest.

Lemmikväljendid: hääkülh; trükiviga

Taskuarvuteid, mille peale on kirjutatud “Citizen”, nimetab õpetaja Lind looduslähedaselt sitaseenteks.

Margus Koor

Kui hommikul enne tunde kedagi Võrust Parksepa kooli poole jooksmas näha, siis ei maksa arvata, et mõni õpilane on sisse maganud või bussist maha jäänud ja nüüd tulistvalu teadmiste poole tõttab. See on hoopis kehalise kasvatuse õpetaja Margus Koor, kelle lemmiktegevuseks on jooksmine.

Koolimaja peal liikudes suudab õpetaja Koor siiski jooksukihule vastu panna ja kõnnib täiesti tavalise inimese moel. Ilmselt selleks, et hooguminekut ikka täielikult välistada, hoiab õpetaja Koor oma käsi selja taga. Ja et see ülearu veider välja ei paistaks, on ta igaks juhuks mõne klassipäeviku kätte võtnud. Kui ta parasjagu ühtegi klassipäevikut pole leidnud, siis keerutab ta selja taga pastakat või mõnda muud kättesattunud eset.

Arvatavasti maandab õpetaja Koor hommikujooksu ajal kõik pinged, sest ta on üks vaiksema ja rahulikuma kõnemaneeriga õpetajaid koolis. Närvi ajada on teda raske. Ja alatasa mängleb tema näol kerge muie.

Tunnid algavad kõik standardse lausega: “Võtame rivvi joone peale.” Aga veel enne seda käib õpetaja Koor - kui on tegemist tüdrukute tunniga - tüdrukute riietusruumi ukse taga koputamas. Nüüd ei maksa muidugi ärevusse sattuda - koputaja tahab lihtsalt märku anda, et tunnikell on käinud.

Ülesrivistunud kampa nähes ei väsi õpetaja Koor kunagi üllatumast: “Nii vähe teid? Kus teised on?” Keegi muidugi ei tea.

Selle peale saavad õpilased kätte oma kohustuslikud soojendusjooksu ringid, siis venitusharjutused ja siis selgub, kas minnakse jõusaali või jäädakse suurde saali - suure saali puhul on tavaliselt tegemist kas mõne kergejõustikuala harjutamise või pallimänguga. Harjutusi ette näidata õpetaja Koorile eriti ei meeldi. Aga talle meeldib, kui õpilased üht või teist harjutust muudkui teevad ja teevad ja teevad… Ja poisid peavad iga kell ja igast asendist valmis olema käsi kõverdama.

Tund lõpeb tavaliselt ka venitustega ja kunagi ei unusta õpetaja manitsemast, et pärast kehalise tundi tuleb duši alt läbi käia.

Õpetaja Koor järgib usinasti spordikompleksi tavasid ja liigub tavaliselt ringi dressides. Mõningatel erandjuhtudel on teda siiski ka teistsugustes vormides nähtud, näiteks politseiniku paraadmundris (esimesel aprillil), idamaises turbanis (jõulude ajal) või paljajalu, loorberipärjaga pärjatult valges toogas (õpetajate päeval).

Koolist lahkub õpetaja Koor täpselt samamoodi, nagu ta sinna saabus, st joostes.

Merit Peterson – pöörane pedagoog

Merit Peterson on küll Parksepa Keskkooli kõige rõõmsameelsem ja kõige pöörasem õpetaja.

Merit on kunstiõpetuse ja inglise keele õpetaja, aga see pole veel põhjus teda pööraseks pidada. Pöörased on selle noore õpetaja ettevõtmised - Merit käib lumevabadel aastaaegadel kooli mootorrattaga, mootorratast remondib ta ise, oma korteris kolmandal korrusel. Kui ta enam mootorratast putitada ei viitsi, siis jätkab klaasisulatusega. Merit käib langevarjuga hüppamas ja Kaitseliidu naiskonnaga Erna retkedel. 1. aprillil, kui kõik õpetajad olid ootamatult mundriinimesteks moondunud, ilmus Merit kohale Erna retke täisvarustuses, kiiver peas ja labidas taga tolknemas. Merit võib rääkida budismist, tšakratest ja igasuvistest noorte keelelaagritest mõnes Euroopa riigis, kus ta suviti kasvatajaks on. Ja Merit on suurepärane unenägija. Tema unenäod on sama naljakad ja pöörased nagu ta ise. Näiteks nägi ta unes üht oma õpilast, kes maandus helikopteriga Meriti hoovile ja kutsus sõitma. Merit olnud kohe rõõmuga nõus, kuid pärast seda helikopter lihtsalt enam ei käivitunud. Millest on ju iseenesest kahju.

Tegelikult on Merit tunnis hästi asjalik ja vajadusel oskab ka kuri olla. Ja õpilastele meeldib Merit väga - ta on lahe ja noortepärane, ainult et mõistust on vist pisut rohkem.

Kalju Haabmets – karm aga õiglane

Õpetaja Haabmetsa ehk Haabu ehk Molekuli tabamiseks koolimajast on kolm võimalust: füüsikaklass, füüsikaklassi tagaruum või söögivahetundidel söökla juures, kus ta omaette õpilaste tormakust jälgides muheleb.

Enamasti ongi ta heas tujus ja muheleb. Tund algab küll karmilt, kõik peavad püsti seisma ja vait olema ja koolikotid tuleb pingiridade vahelt ära koristada (sest need jääksid jalgu, kui äkki tuleks kiirelt evakueeruda), aga pärast seda saame kohe teada, kuidas positiivsed ja negatiivsed laengud omavahel tõmbuvad - nagu poisid ja tüdrukud… Tund lõpeb samamoodi - Kalju teatab, et tundi ei lõpeta kell, vaid õpetaja, tema korralduse peale tõusevad kõik püsti, oodatakse ära absoluutse vaikuse hetk ja siis teatab õpetaja pidulikult: “Tund on läbi!”

Õpetaja Haabmetsa pole kuigi lihtne välja vihastada, ehkki aegajalt tuleb tema poolt ka paar karmimat sõna. Asi, mida ta ei salli, on hilinemine. Hilineja saadab ta kaktusesaali kooli sisekorra eeskirju lugema ja laseb need siis ette kanda. Teine asi, mida Kalju ei salli, on nätsutamine. Ta on veendunud, et kõik need, kes mäluvad nätsu, panevad selle pärast kindlasti pistikupesadesse või laua alla ja et teada, keda kevadistele nätsukoristustöödele kutsuda, on tal olemas oma “Mäletsejate nimekiri”.

Hindab õpetaja Haabmets rangelt, täpse punktiarvestusegaja mõnikord võib tema käest ka näiteks selliseid hindeid saada nagu 3 1/5.

Tunni teema sissejuhatamiseks kasutab Kalju midagi sellist, millest kõik peaksid aru saama. Näiteks on teema magnetism: “See on umbes nagu kuusehekk koolimaja taga, mis tõmbab enda külge teatud seltskonda… Või mõni tüdruk tõmbab poisse ligi… Maris teab, kuidas see käib, sest tema naerab! Kalju lemmikuks tunduvad olevat bussijuhid (“Aga kui bussijuht jätab bussi koju?!”). Mõnikord aga unustab õpetaja Haabmets ära, mida ta öelda tahtis, siis jääb ta mõtlema või kordab mitu korda viimast lauset.

Õpetaja Haabmetsal on meeletu lipsukollektsioon. Lipse vahetab ta iga päev, neid on tal pikki ja lühikesi, laiu ja kitsaid. Ilma lipsuta on teda võimatu ette kujutada, nii nagu kuulub tema imago juurde ka kelmikas üle pea kammitud soeng. Ja tahvlile kirjutamise ajaks pistab ta ühe käe kindlasti taskusse.

Suur torm jättis Hiiumaa pikaks ajaks elektrita. Õpetaja Haabmetsa kommentaar: “Üheksa kuu pärast võib seal mitu korda rohkem lapsi olla - millegagi tuleb ju tegeleda, see on fakt!”

Eilses AK-s näidati, et auto põles - seal tekkis lühis, mees polnud ilmselt füüsikatundides käinud ja nüüd sai surma.”

Lemmikväljend: öössel.

Ulvi Mustmaa

Ta on väga tore õpetaja ja klassijuhataja. Ulvi Mustmaa põhilised iseloomujooned on rõõmsameelsus, sõbralikkus, kannatlikkus ja ettevõtlikkus. Ta korraldab oma klassi jaoks kogu aeg mingeid toredaid üritusi ja kui nende tarvis on vaja raha koguda, siis ei ütle ta kunagi näiteks kümme krooni, vaid kümme raha.

Kui õpetaja Ulvile koridoris vastu jalutada, siis tunneb ta ära tumedast poisipeast ja malbest-muhedast olekust. Õpilastega räägib ta alati väga sõbralikul toonil, näiteks on ta neid kõnetanud: „Mu kullakesed!”. Lugupidamine õpilaste suhtes väljendub ka selles, et ta pakub neile kohvi, kui nad juhtuvad tema ruumi tulema. Ulvit huvitab, kuidas noortel läheb, sest tundi alustades küsib ta alati: ”Wie gehts?” Tema kõige parem omadus on see, et ta ei käi mitte kellelegi „pinda” ega taha kellelegi halba. Ta ütleb tihti, et tal „suva”, et kui midagi tuleb ära teha, siis tuleb ära teha. Ulvil on hea harjumus - alati naeratada, kui keegi klassi astub. Niimoodi on ta kenake. Kui küsida tema käest midagi lihtsat, millele saab lühidalt vastata, siis tema vastab hästi pikalt. Tema tunnis on tuju alati hea.

Lemmikfraase: „Palun tooge ära, muidu jääte ise jänni!”, „Mul on ju tegelikult suva.”

Tiina Asi

„Mis asi?!”

Liikudes vaikselt koridori lõpu poole, on juba kaugelt tunda kärsahaisu, me läheneme keemiaklassile. Tiina Asi, väike ja rõõmsameelne õpetaja, kellel on kogu aeg naeratus näol, on selle klassiruumi perenaine.

Tiina on väga vastutustundlik. Kui teiste õpetajate tunnid algavad püstitõusmise ja „tere” ütlemisega, siis tema tunnis peame alati esmalt end sirutama. Iseasi, kui paljud end liigutada viitsivad. Tiina tahab end aga väga liigutada, ta on lausa energiapall. Ta võiks väga vabalt ka kehalist anda. Vahel kui keegi tunnis lärmakaks läheb, siis üritab õpetaja kurja nägu teha, mis tal eriti ei õnnestu, ja küsib, et kas keegi peab klassist lahkuma. Kuuldes tervelt klassilt üksmeelset ei-d, jätkub tund endiselt. Õpetaja Tiinale meeldib, kui tunnis on täielik vaikus.

Tiina Asi oskab oma ainet väga hästi, ta lausa jumaldab seda, niisamuti ka selle õpetamist. Ta seletab kõike väga piltlikult, näiteks kui mingil ainel on paha hais, siis ta krimpsutab sellest ainest rääkides nägu. Tiinaga käib alati kaasas tunnikontrollioht, sellest hoolimata on tema tunnid huvitavad ja lõbusad. Õpetamise ajal satub Tiina asjade seletamisega nii hoogu, et võib kasvõi elektronide liikumist kehaga illustreerida. Kui ta on seletuse lõpetanud, jääb ta vahel liikumatult ja suurte silmadega klassile otsa vaatama, nagu ei usuks ise ka, et midagi sellist üldse võimalik on. Tal on ka palju väikseid sõpru, kes aeg-ajalt klassi tagaruumi ukse lahti teevad ja küsivad, et kuidas tund läheb.

Tiina Asi on väga tore, pruunisilmne, armsa karu näoga ja saledasääreline õpetaja.

Harjumus: pidev hea tuju.

Valeri Holodnjakov - Volli

Valeri Holodnjakov alias Volli on väga lahe õpetaja nagu enamik Parksepa Keskkooli õpetajatest. Tema omapära on see, et ta käib mööda maja ringi ja teeb pulli. Tema naljade eripära on aga see, et need on väga ohtlikud, näiteks võib suurema naermise ajal kang pähe kukkuda. Nagu te juba aru saite, on Volli kehalise kasvatuse õpetaja. Ta teab väga hästi, kuidas peab tundi andma ja mida peab igaüks tegema, et end vormi saada. Armu ei anna ta meile eluilmaski, pärast tema tundi on süldi tunne. Tegelikult on ta väga hea ja innustav õpetaja. Lausa häbi on laisk olla.

Volli püüab elus kõike huumoriga võtta. Näiteks peavad kõikidel tema õpilastel hüüdnimed olema. Kui kellelgi halvasti läheb või ta ei jõua (ei viitsi) harjutusi teha, siis ütleb Valeri: „Tubli puss!“, aga edu puhul kiidab taevani. Üks näide väikeste poiste trennist, kus harjutati kolmikhüppeid: Ühel poisil ei tahtnud hüpe kuidagi välja tulla. Valeri hakkas kohe seletama: „Mõtle, et sina lähed ujuma, aga sul on suva, kas vesi on järves või mitte. Ikka lähed!“ Poiss sai kohe innustust. Kord küsis Valeri tavapärasel tunni rivistusel: „Poisid, kus tort ja šampus on?“. Küsiti, et milleks need, mille peale Valeri vastas: „Jumal on meile Taago X-i andnud, kes on perioodi jooksul esimest korda tunnis!“ Valeril on vajadus kõiki inimesi ehmatada. Näiteks kõnnid mööda koridori, äkki oled õhus ja siis käib krõks. Jälle tükiks ajaks selgroog paigas! (ärge ehmuge, Volli on ka massöör).

Kasvult on Valeri pikk. Riietuseks on tal Fila dressipluus ja alt kitsad teksad, millega ta näitab oma säärejooksu. Isegi kehalise kasvatuse tundides harjutusi ette näidates ei loobu ta oma teksapükstest. Mõnikord on tal jalas ka liibukad. Kõnnak on tal hästi rahulik ja hiiliv.

Harjumused: naerab mürinal, ütleb: „Privet!“, kommenteerib kõike ja kõiki, sõimab vene keeles.

Helen Saatmann

Vot see on õpetaja, kelle tuleku kuuleb küll igaüks ära. Kui kuuleme tunni ajal koridoris raskeid samme, teame kohe, et see on õpetaja Helen. Huvitav, kuidas ta küll niimoodi klõbistada oskab! Tegelikult on Helen Saatmann õpetaja, kes meeldib paljudele. Ta on karm, aga lõbus ja oskab oma sõna maksma panna. Küllaltki ohtlik on teda närvi ajada või välja vihastada. Koolis on ta karm, kuid tavaelus päris tore.

Tema tunnid on enamalt jaolt väga huvitavad. Tihti räägib ta põnevaid lugusid oma sõpradest (neid on tal vist küll väga palju). Ka noorteteemadest räägib ta nii, et ei tunne end imelikult Ta peab kinni kõigist kooli reeglitest. Näiteks ei jäta ta kunagi tundi ära ja kui tema tunnist jalga lasta, siis järgneb sellele karistus (referaat vms). Helen saab õpetamisega hästi hakkama, kuid mõnikord üritavad poisid tähelepanu tõmmata. Ükskord oli nii, et kui poisid paarist keelamisest välja ei teinud, siis röögatas õpetaja: “Tead, sa oled imik, miinus üks!“ Naljakas oli ka lause, et kõik teismelised tuleks „lambist“ naermise eest vangi panna. Ise saab ta aga naljadest aru.

Helen räägib hästi kirjakeelselt ja kasutab palju kõnekäände ning raamatutsitaate. Samas on ta noortepärane ega räägi nagu vana inimene. Kuuldavasti saab ta aru ka sellistest õpilastest, kes on teistmoodi.

Välimuselt on Helen alati hoolitsetud ja kena, riietub korrektselt, kuid nooruslikult. Ta kannab vist iga päev erinevaid riideid. Tal on sellised ägedad mustad kingad, pika ülespidi ninaga ja madala kontsaga - viimane moeröögatus. Alati vaatan neid kingi, kui tal need jalas on.

Korraldab näitemänge, sööb viimase vahetunni ajal.

Saatan (aga ega see päriselt nii ole)

Tiit Raud

Tiit Raud on juba kaugelt äratuntav, sest ta on suur ja must. See tähendab, et ta kannab enamasti tumedaid riideid. Kui ta juhtumisi vahetundi kellegagi lauldes muusikaklassis pole veetnud, tuleb ta kusagilt, ülakorruselt, kas õpetajate toast või õpetajate arvutiruumist, keerab klassiukse lukust lahti, siseneb esimesena, suundub kõhe akende juurde kontrollima, kas need ikka on kinni, käsib kõigil püsti tõusta ja siis tulevad hääleharjutused. Need on mõnikord päris lustakad, munapühade ajal näiteks hõiskab kogu klass: "Muna-muna-muna-muna" või "Kana-kana- kana-kana". Igas tunnis tahab Tiit teada, kas keegi juhtumisi vahepeal mõnda kontserti või teatritükki vaatamas-kuulamas on käinud. Päris tihti paneb ta peale tunniteemaga sobiva plaadi või näitab filme heliloojate kohta.

Peaaegu alati, kui lauldakse, katkestab Tiit laulu, tõuseb püsti, läheb hetkel lobiseva isiku juurde ja kamandab: "Tõuse püsti! Anna päevik! Sa muudkui lobised!" Ähvardamine, vanemate koolikutsumisega käib jube kähku. Võib-olla loodab Tiit vanematest uue koori teha? Õpetaja Tiit Raua hüüdnimedeks on Triikraud, Tungraud, Tiidu ja poolapärane pan Tiit. Viimane sarnaneb häälduselt kahjuks hirmsasti bandiidiga. Muusika algab vaikusest!

Esme Mõtsar – Parksepa oma Marilyn

Kindlasti olete märganud tema blonde, lehvivaid lokke, säravat naeratust ja omapärast stiili. Sageli näeme teda kiirustamas oma klassiruumi poole, et välimust korrastada või tundideks ette valmistada. See on inglise keele õpetaja Esme Mõtsar.

Esme paistab silma oma isikupärase ning perfektse välimusega. Stiil on varieeruv - 50ndatest tänapäevase noortestiilini välja. Eriti silmatorkav on tema maniküür - võib kohata isegi tumesinist küünelakki, mis õpetajate juures on võrdlemisi haruldane. Kuid kõige silmatorkavam on tema soeng, mille tõttu ta sarnanebki Marilyn Monroega.

Selle mõnevõrra boheemlasliku õpetaja tunnidki on sama omapärased kui tema väline stiil. Kui õpilased on mõnikord põhjendamatult vaiksed, võib see tähendada seda, et õpetajat on lihtsalt nii huvitav kuulata. Võimalik on muidugi ka teistpidine variant. Kui klass on väga passiivne, võib Esme väita: "Kui ma poleks nii edev ja mulle ei meeldiks esineda, oleksin ma praegu üsna piinlikus situatsioonis!"

Tõesti, Esmele meeldib esineda ja oma arvamust avaldada. Sageli sarnaneb tema tund psühholoogia loenguga. Esmel on kõigi ja kõige kohta oma huvitav teooria. Tal on kraad majanduses, ta on õppinud Saksamaal saksa keelt, töötanud nii sekretäri kui kunstiõpetajana. Ta on mänginud üheksa aastat viiulit, kuid huvi kadunud "nõiast" muusikaõpetaja tõttu ja nii seisvat see ilus ja kallis pill täna puutumatuna. Kõike pole me tema kohta veel kindlasti teada saanud.

Esmet võib kohata ka väljaspool kooli. Teda on nähtud klubides lõbutsemas, paraku märkab tema siis ka õpilasi ja ei jäta seda tunnis mainimata.

Õpilastesse suhtub Esme nagu võrdsetesse, sealjuures neid teietades, mida valdav osa pedagooge ei tee. Tema tunnis tuleb ette nii sarkastilisi märkusi ("Kas ema ostis sulle selle vihiku?"; "12nda latt on ületamata, olete veel 3. klassis") kui ka punastamapanevaid komplimente ("Tal on lihtsalt nii imposantne kehakeel ja lai naeratus. Ta lööb kindlasti elus läbi tänu oma kehakeelele.").

Omapärane, boheemlaslik, alati positiivselt meelestatud - selline on inglise keele õpetaja Esme Mõtsar.

• Siin olete tõesti ... mhmh ... sees!
• Kahju!Kaks.

Anneli Kaur

Anneli Kauri leiab tavaliselt arvutiklassist või mõne arvutusülesande kallalt. Ja kui ta koolimajas liikuma peaks, on juba kaugele kuulda tema eriline hüplev kõnnak ja kõrgete/ kingakontsade klõbin.

Tema tunnid algavad alati lausega: "Alustame tundi!". Sellele järgneb ülevaade, mille kõigega tunnis peaks hakkama saama. Hilinejaid ei salli, lubab kohe kahe panna, ehkki vaevalt ta seda teeb. Ja kui keegi hilinejatest peaks klassi tulema ja ilma vabandamata oma kohale minema, siis paneb õpetaja Kaur suu täitsa kinni ja ei tee seda enne lahti, kui patune on oma vea parandanud.

Õpetaja Kauri lemmikteemaks on matemaatika valemid. Neid peame me alatasa kordama ja kui õpetaja Kauri niigi rõõmsameelne nägu eriti laiale naerule läheb, siis tähendab see seda, et me saame jälle ühe uue valemi kaela. "See valem peab kah peas olema," teatab ta lustakalt, nagu oleks tal mingi rõõmusõnum edasi anda. Tegelikult on õpetaja Kauril väga ilmekas nägu ja eriti naljakas on ta siis, kui ta vihastub. Siis lähevad tema suured silmad veel suuremaks ja üldse oskab ta lahedaid nägusid teha.

Õpetaja Kauri tunnis ei saa meie kurvastuseks mitte midagi muud teha kui matemaatikaga tegeleda. Eriti armastab ta välja käia selliseid ülesandeid, kus peab alatult kaua mõtlema ja pusima. Ja kontrolltöö ajal ei tohi üldse sõbraga nõu pidada, kohe läheb hinne alla. Aga tegelikult see ei segagi kedagi, sest õpetaja Kaur oskab väga hästi õpilastega suhelda.

Õpetaja Kaur riietub kogu aeg noortepäraselt ja hästi tihti näeb tema seljas seelikut. Ja veel tundub, et ta on parasjagu kullafänn, vähemalt viitavad sellele tema ehted. Ja ta oskab hästi tantsida!

Ei aja teemat kõrvale.