Lapsemaa VI - Meie kuulsad ja kummalised

Mikk Mäesaar – sõidab veoautode krossi kolmandat aastat

2 007. aastal sai Mikk Eesti meistrivõitluste kõigi etappide kokkuvõtteks vabariigis 3. koha.

27. aprill 2007 saavutas Mikk etapivõidu Läti meistrivõistlustel veoautode krossis.

17. mail 2008 toimunud Eesti meistrivõistluste etapil sai Mikk 3. koha

Mikk räägi viimastest võistlustest!

17. mail oli Eesti meistrivõistluste esimene etapp. Üldse tuleb neid etappe aasta jooksul 9. sellel etapil jäin kolmandaks. Ette poole tulid vaid vend Mait (2. koht), esimeseks tuli Sigmar Tammemägi (26-aastane Varstu noormees). Täpselt sama järjekord, mis eelmiselgi aastal.

Aga see sõit oli päris raske ja selle 3.koha üle olen isegi parem meele kui Läti esikoha üle – oli vaja pingutada, sest alguses jäin stardis viiendaks ja oli tükk tegemist, et jõuda 3. kohale. Selle raja peal eriti möödamineku võimalust ei ole, suurt rolli mängibki stardist minema saamine. Finaali starti pääsebki üldse 12 masinat.

Eesti meistrivõistlustel 2007.a hooajal olid sa kokkuvõttes 3. kohal, kuid osaleid ka Läti meistrivõistluste sarjas ka ? Seal olin ka kokkuvõttes kolmas

Kui sageli sa üldse võistlustel käid?

Võistluskalender pannakse aasta alguses paika. Tänavu on kõik sõidu laupäeviti ja on pandud nii, et need ei kattuks rallide või muude motospordivõistlustega.

K uidas sa üldse sellise ala juurde sattusid?

Alguses sai kõik 200. aastal, kui vend Maidule pakuti autot, et las sõidab (GAZ 51). enne seda polnud meie perel mingeid motospordikogemusi – mõnikord olime vaid mõnda krossi või rallit vaatamas käinud. Siis saigi vend pisiku, siis haakus isa ja siis mina. Algul olin venna mehhaanik. 2005 ehitas isa muule ka auto ja sellest ajast sõidangi. Vennal on oma auto. Aga isa roll kogu asja juures on tegelikult ikka väga suur.

Palju aastas rehve läheb?

Oleneb rajast, mõni sööb ikka rehvi väga kõvasti. Ühtede ja samade rehvidega saab sõita 2 – 4 etappi

Nii, et terve pere tegeleb krossiga? Isa veab eest, teie vennaga sõidate, kuidas ema asjasse suhtub?

Ema käib mõnikord võistlustel kaasas, isa on muidugi alati kohal , tema on suure vaeva nägija – aitab autode juures. Vend Maidul on oma pere, tema naine käib enamustel sõitudel pealtvaataja ja kaasaelajana kaasas.

Tarvo Porroson (12.klass) – ehitab hambaorgi ja nõelaga autosid

Plastikmudelite kokkupanemine on Eestis suhteliselt uus ja alles populaarsust koguv ala. Võrreldes metallist kerega mudelitega peitub plastikmudelites palju suurem kogus detaile, mida saab oma äranägemise järgi muuta.

Tarvo on plastikmudelite ehitamisega tegelenud umbes aasta. Tänavu võitis tema valmistatud mudel esikoha „Plastikmudel. Pri 2007 talvevõistlusel“

Räägi oma hobist lähemalt.

Minu hobi seisneb selles, et panen kokku mudelautosid, seejuures teen võimalikult loomutruud. Tellin USA-st lihtsustatud kujul auto mudeli n.ö karkassi. Ja siis hakkan seda võimalikult loomutruuks tegema. Esmalt uurin auto ajalugu, ehitust jne. Siis kui pilt on selge, hakkan plastmassist valmistama vajalikke osasid – nt auto küünlad, kõik juhtmed. Tuttav tegi mulle vajalikud 0,5 mm mutrid. Nii ma siis muudkui ehitan autot – keevitan n. ö plastmassi.

Mis on sinu peamiseks töövahendiks?

Kuna on hästi palju väikesi osasid., siis kasutan abivahendina hambaorki ja nõela. Kui ma hambaorgi märjaks teen, siis jäävad jupid pindpinevuse tüütu sinna kinni. Mõned teised kasutavad pintsette. Muidugi kasutan ka spetsiaalseid liikme ja palju plastikut.

Mis auto viimasena tegid?

Tegin ühe põrnika, mis käis mul võitlustel ning ka võitis selle.

Oled oma tööga rahul?

Jah, väga pidin tegema palju ulatuslikke muudatusi aga kõik kukus hästi ja loomutruult välja.

Kas praegu on midagi käsil?

Jah, hipibuss, ootan praegu USA-st vajalikke osasid, et saaks edasi teha.

Kuidas selle huvitava hobi enda jaoks leidsid?

Kui olin umbes 14 – 15 aastane lugesin autolehest artiklit, kus oli juttu papist autode valmistamisest. Tundus huvitav ning proovisin ise ka, aga ei tulnud hästi välja ja lõpetasin ära. Paari aasta pärast lugesin artiklit, kust räägiti plastikust mudel autode ehitamisest. Hakkasin kohe rohkem uurima, peamiselt internetist. Lõpuks leidsin mitmeid foorumeid, kus jagati palju infot ja kogemusi ning mulle tundus see huvitav. Mõtlesin, et proovin midagi.

Palju teid kokku on ja kas te suhtlete omavahel?

Sellisel tasemel on meid Eestis 5-6 tükki. Suhtlus käib meil foorumite kaudu. Koos tellitakse ka USA-st osasid. Aga peale meie on veel tanki mehed,kes töötavad luupide ja mikroskoopidega.

Kuna sa selle hobiga tegeled, kas nädalavahetustel?

Ei, nädalavahetustel käin sõpradega väljas ning siis pole aega. Enamjaolt tegelen ehitamisega pärast kooli paar tundi, vahel rohkem. See on minu jaoks lõõgastumine.

Küsitles: Jane Pokk

Allan Nääme – parim noorsportlane 2007

Allan Nääme on 18-aastane Parksepa Keskkooli õpilane. Ta on pere vanim laps. Tal on aasta noorem õde ja kolm aastat noorem vend. Vend tegeles tal samuti maadlusega, kuid jättis huvipuuduse tõttu pooleli.

Allan tegeleb juba kaheksandast eluaastast peale kreeka – rooma maadlusega. Trenni alustas ta ema soovil ja trennis käib neli korda nädalas ja tund päevas. Nüüdseks on ta jõudnud nii kaugele, et on saavutanud Eesti meistrivõistlustel neljanda koha ja saanud Võrumaa parima noorsportlase tiitli.

Sellegi poolest ei pea Allan ennast heaks maadlejaks ja usub, et ta ei saavuta sellel alal midagi. Tegelikult on poiss tagasihoidlik. Arvukad diplomid ja autasud näitavad, et mingid oskused tal siiski peavad olema. Euroopa meistrivõistlustest Allan ei kavatse osa võtta, kuna seal pidid olema temast tugevamad sportlased.

Kreeka – rooma maadlus on spordiala, kus tuleb häid oskusi ja tehnikat omades vastasest jagu saada. See, kes saab vastase selili või võtete eest rohkem punkte, on võitja. Võistlus käib poolaegadega. Esimene poolaeg kestab 1 minut + 2x 20 sekundit, kus vahepeal on aega puhata kõigest 30 sekundit. Vanade reeglite kohaselt oli võistlus 2x2 minutit, aga seda eelmisel aastal muudeti. Seljas on võistlejatel niiskuskindlad trikood, mis ei tohi higiseks saada.

Peale maadluse omab Allan ka teist hobi, milleks on jalgpall. Ta ütleb, et jalgpall meeldib talle rohkem kui maadlus, sest seda saab koos sõpradega mängida. On vaja ainult aeg kokku leppida, kokku saada ja pallile pihta anda. See tundub lõbusam kui maadlus. Allan arvab, et peale keskkooli lõpetab maadlusega, kuid jätkab jalgpalliga. Jalgpallis on tema lemmikuteks L. Ronaldo ja Kaka.

Trennis on võimalik ka ennast vigastada näiteks kukkudes või halba asendisse sattudes. Vigastustest pole pääsenud Allangi, sest pea pool aastat trenni jäi vigastuse tõttu vahele.

Kuna maadlus käib kaalukategooria järgi, on treener Peep Lill mõnikord palunud Allanil paremate tulemuste saavutamiseks alla võtta, kuid poiss väitis, et ta ei viitsi dieeti pidada ja ei taha nõrgaks jääda. Allanile meeldib süüa ning ta sööb peaaegu kõike. Ainult juurvilju eriti ei armasta.

Hiljuti jõudis ta Soomes võistlustel finaaligi, kuid kogu meeskond pidi katkestama, et laevale jõuda.

Vestlesid: Siiri Saal ja Maarja Rakver

Rivo Vähi (11. klass) – noorte sprindi karikasarja võitja 2007

Ta võitis noortesprindi karikasarja hooaja J18 klassis. Hooaeg kestab ühe aasta ja temal oli see teine hooaeg. Tänavusel hooajal oli Rivo jaoks umbes 20 võistlust.

Mida tähendab noortesprint?

Noortesprint on lühike teelõik, umbes 2-3 km pikk ja mitte eriti kiire. Seda lõiku läbitakse kolm korda, kahe parema sõidu aeg liidetakse kokku ja nii saadakse lõpptulemus. Noortesprindil on neli võistlusklassi – v16, V18, J16 ja J18. Numbrid tähendavad vanust, aga V tähendab sportautosid, neid millel on turvapuur ja vastav tehniline kaart, kus kirjas, et auto vastab sportauto nõuetele. J klassi sõidetakse tavaliste sõiduautodega.

Kuidas sinul siis turvapuuride ja kaardilugejaga on?

Mul oli hooajal kaks autot, turvapuuriga sportauto ja tavaline. Hetkel ainult tavaline. Kaardilugejaid on mul kaks – 30-aastane M. Zolotov, temal on umbes 5 aasta jagu kogemusi. Teiseks on M. Ojaots. Zolotov pakkus ise ennast kaardilugejaks ja tema toetab ka rahaliselt neid käimisi. Nii et kui üks kaardilugeja osaleda ei saa, siis on teine varuks.

Mida üks kaardilugeja täpselt teeb? Mida te autos räägite?

Tal peab olema selge diktsioon ja ta peab oskama autot ja remontida, kui meil sõidu peal midagi juhtuma peaks. Aga muidu on kaardilugeja ajada igasugune dokumentide pool enne sõitu. Sõidu ajal loeb kaardilugeja ette kurvide raadiusi ja seda. Kui pika maa tagant kurv tuleb. Näiteks ütleb ta :“50 vasak 2+“. See tähendab , et 50 m pärast on kurv vasakule ja 2 on umbes nagu kellaosuti suund. „Trampliin parem 2“, tähendab, et tulemas on hüpe, mille taga on kurv. Roolist on näha ainult ainul mägi.

Kes on su kõige suuremad konkurendid?

Seni Paidest pärit noormees Joosep Laiksoo. Temast oli hiljuti juttu uudistes. Aga kuna ma sain nüüd 18 – aastaseks peab hakkama võistlema ka vanematega.

Aga eeskujud?

Sebastian Loeb

Kuidas on sul avariidega onud ja millal sa üldse sõitma hakkasid?

Avariisid olen suutnud vältida ja loodan, et nii läheb ka edaspidi. Aga sõitma hakkasin 12 – aastaselt jääradadel

Sinu eesmärgid?

Esialgu tahaksin jõuda välismaa rallile, aga see sõltub rahadest.

Kuidas su pere sellesse suhtub?

Isa on põhiline toetaja ja sponsor. Enne sõitu on meil mõlemal närv sees, isal vast rohkemgi. Ema rallidel kaasa ei käi, sest ta ei taha seda eriti vaadata. Õde käib vaatamas siis, kui aega on.

Sul on fännklubi ka?

Selle asutas isa sõber, ta tegi särke, kleepse jms. Peal kiri „R. Vähi fanclab“. Klubi liikmed on sõidu ajal alati kohal ja hoiavad raja ääres pöialt.

Küsitlesid: Brit Veibri ja Kätlin Riivik

Marko Traks (12. klass) – 2x Euroopa meister

WPC – liiga versiooni järgi toimunud EMi avapäeval võitis Traks noorte raskeimas kaalus kolmest alast koosneva jõutõstmise, olles parim nii kükkimises (230 kg), lamades surumises (160 kg) kui ka jõutõmbamises (230kg). Mõnepäevase puhkuse järel oli Võru raskejõustikuklubi Strongman tulevikulootus parim ka eraldi lamades surumises (taas 160 kg), kõik neli tulemust tähistasid uut Euroopa noorterekordit.

Kust tuli üldse mõte sellise alaga tegeleda?

Mu vanem vend Tanel tegeles kunagi raskejõustikuga. Põhiliselt tema mõjutusel. Ta on mulle alati suureks toeks olnud. Sõbrad muidugi ka. Ja Meelis Pungits on mind väga palju toetanud. Tema on mu treener rammumehe alal. Jõutõstmise treener on Arvo Kaljapulk. Tegelikult olen väiksest peale tahtnud suureks ja tugevaks saada.

Palju ja kuidas sa trenni teed?

Neljal päeval nädalas a'2 tundi raskejõustikku ja ühel päeval nädalas kergejõustikku- trenni kohta nii palju, et kunagi pole kerge. Aga kui tahad midagi saavutada, siis peadki hullult vaeva nägema.

Kas sul on mingid reeglid ka, mida ja kui palju sa süüa tohid? Ja kuidas selle dopinguteemaga on – WPC-s ju ei kontrollita?

Rämpstoitu ma suhu ei topi. Aga igasugused vitamiinid, toidulisandid, valk, mineraalained ja kretiin kuuluvad küll menüüsse. Midagi keelatut ei ole ma tarvitanud ja ei kavatse ka. Dopinguainetel on lühiajaline efekt ja kurnab organismi. Ma tahaksin ikka edasi teha.

M is on su lähemad ja kaugemad sihid?

Varsti tuleb uus hooaeg, uued võistluste sarjad. Eesmärk on võimalikult hästi võistelda. Kaugem eesmärk on jõuda tippsporti, olla meeste hulgas tegija.

Seleta lahti mõiste „uus hooaeg“?

Hooaeg kestab jaanuarist novembrini. Näiteks ei tarbi a sel ajal tilkagi alkoholi.

Aga peod?

Vahel peab pidu ka olema, aga siis kui hooaeg lõpeb.

Mida sa vabal aja teed?

Tavaliselt on nii. Et peale kooli magan tund – kaks. Siis teen koduseid tegemisi, lähen trenni ja peale trenni jälle magama. Aga muidu meeldivad mulle veel kalastamine ja matkamine.

Sul on ka oma fännklubi ja kuidas selle liikmeks saab?

Jah, „Traks Team“. See sai loodud sel suvel, sõbrad algatasid. Pragu on 56 liiget. Sõbrad, sõpradesõbrad ja ka võõraid. Võistlustel on kaasas kümmekond liiget. Liikmeks saamiseks võib näiteks särgi osta või käia kaasa elamas.

Kes ja kas sind sponsoreerivad?

TrioBet, Saintrans, Aknapark, Rändur, Kermet. Valge Karu ja muidugi vanemad.

Mida elus oluliseks pead?

Perekonda, haridust, sõpru.

Küsitles: Merilyn Viin

Johan Kudu (11. klass) – võtab elult kõik, mis elult võtta annab (elumoto)

Millega vabal ajal tegeled?

Vabal ajal mängin kitarri, sõidan lumelauga, suvel sõidan BMX–ga, laulan vahel. Tegelen bändiga. Ega rohkem vaba aega ei olegi.

Mängid kitarri, mitmendast eluaastast alustasid pilli mängimist?

7-aastaselt arvan. Olen lõpetanud Põlva muusikakoolis viiuli eriala.

Kitarr, viiul ... oskad veel mõnda pilli?

Klaverit, trumme .. .

Kas sa oled käinud kuskil võistlemas? Kui jah siis millega ja kas oled saanud ka kõrgemaid kohti?

Spordivõistlustele mul asja ei ole, olen aga käinud bändiga võistlemas, aga seal saime teise koha ja see oli mingi alagrupp.

Teed bändi „Drunken Pillow“. Mitu aastat olete teinud ja millest tuli idee teha bändi? Palju bänd sinu aega ära võtab? Mis on kõige kaifim bänditegemine juures?

Idee tuli sellest, et oli vaja oma vaba aega millegagi sisustada.. praegu teeme 2-3 korda nädalas proove, ca 4-5 tundi korraga. Nii et vaba aeg on nüüd korralikult sisustatud. Kõige kaifim on ikka esinemine ja sellega seonduv – kui lähed kohale ja hakkad soundcheeck'i paika panema .. . Nüüdseks oleme jõudnud nii kaugele, et esimene korralik singel on välja tulemas. Pealkirjaks „Oma elu kuningas“.

Arvatavasti olete palju esinenud juba, kas olete ka välismaal käinud?

välismaal esinenud ei ole, meil on eestikeelsed lood. Eestis oleme käinud igasugustel üritustel ja festivalidel – Rõuge Paadiralli, Lindalevi, Saunarock, Tartu rokiklubi ... , ise korraldame Laheda rokkfestivali.

Suvel sattusid sõbraga Euroopa linnadesse tänavamuusikuks. Mis kogemuse sellest said?

Esiteks, et tänavamuusikuks olemine on päris paljude inimeste jaoks Euroopas elustiil ja inimesed teenivadki sellega elatist. Igaühel on oma koht ja kui lähed vale koha peale, võid sõimata saada küll. Osadel peatänavatel peab isegi maksma – kas poele, linnale või asutusele – kelle ma see on – teatud tasu, et seal musitseerid. See käib tunnitasu arvestusega. Aga enamasti teenivad kõik selle mitmekümnekordselt tagasi. Õigel ajal õiges kohas võid teenida rohkem kui ehitaja Eestis, umbes 20 eurot ehk 300 krooni.

Kõlab ju päris hästi, kas kavatsed sellel suvel ka kuskile minna?

Jah, hääletamisplaan on valmis. Häälega on kavas Rumeenias ära käia, aga tänavamuusiku tööd prooviks Norras, seal on mul tuttav, kelle juures ööbida.

Miks sa niimoodi ringi kihutad?

Maailma on nii lahe ja praegu on selleks väga hea aeg – ei ole mingeid suuri kohustusi. Ja hääletamine on ju suhteliselt odav viis reisimiseks.

Kolm asja, mis on kõige tähtsamad sinu elus. Tervis. Sõbrad. Muusika.

Küsitles. Maarja Vaarne

Merilyn Viin (12, klass) – lendav moelooja

Merylin on Parksepa Keskkooli õpilane. Vanemad õde – venda on samuti siin õppinud. Õde õpib praegu Tartu kõrgemas kunstikoolis skulptuuri ja vend töötab peale Tartu Ülikooli geograafia eriala lõpetamist kaardifirmas Regio.

Mõlemad vanemad on purilendurid ja vend on ka veel langevarjur. Merylini õhuskäimise rekord on 21 kord päevas. Koos isaga on ta teinud ka surmasõlmi. Langevarjuga ta hüpanud ei ole, kuid on seda teinud džiibi sabas – varustus ja süsteem on sama, mis langevarjuhüppel, kuid langevari on algusest peale avatud. Inimene on ühendatud umbes 100 – meetrise nööriga džiibi külge. Džiip hakkab sõitma, inimene jookseb ja tõuseb lendu – puulatvadest kõrgemale.

Veesuusatanud on Merylin ka. Ja on vesikirbuga järve peal hüpanud.

Üheks Merilyni nõrkuseks on orhideed ja ta kasvatab neid hobi korras. Orhidee on justkui täiusliku inimese, harmoonia, armastuse, ilu, veetluse ja üksinduse sümbol. Iga kahe nädala tagant tuleb neid „vannitada“ - paned lille koos potiga üleni vette, soovitavalt vihma- või lumevette, lased tal seal liguneda ja siis „kurnad ära“. See on nii hea, kui saad ta uuesti õitsema – poest ostad ju tavaliselt õitseva lille, siis ta mingil ajal närtsib ja siis see ootus -kas saad ta uuesti õitsema – ja kui juba pungad tulevad, siis on hea tunne.

Talle meeldib tantsida ja laulda. Ta oli 3 aastat tantsutrupi Aloha koreograafiks -mõtles välja sammud, seaded, sättis need muusikasse. Kaks suve tehti koostööd ka orkestriga Kungla. Kui sellest isu otsa sai, läks ta Margus Sanderi juurde peotantsu õppima. Laulukooris on ta käinud 7-8 aastat, 2004 oli ta peaosaline ühe Viljandi Kultuurikolledži diplomandi lavastuses – tegemist oli umbes 45 - minutilise etendusega . Ta on sattunud ka korra koos Terminaatoriga esinema.

Ü heks Merylini suuremaks kireks on õmblemine. Lisaks endale õmblemisele, on ta osalenud noorte moeloojate konkurssidel. Kokku on ta valmistanud 4 kollektsiooni, millest 3 on valmistatud kangast ja 1 kilest, kusjuures kõige mõnusam on alustamine ja kõige tüütum viimistlemine. Moesoust osavõtmine tähendab seda, et peab olema õmmeldud üle 10 komplekti, peab leidma modellid, kellele need selga lähevad ja sobivad, leidma meikijad, fotograafid, muusika, kirjutama iseloomustuse, kõnnakuproove tegema – tegelikult on see üks suur meeskonnatöö. Niisiis pole põhjust imestada, et Merylin on häid kohti saanud ka maakondlikel käsitööolümpiaadidel.

Ta on tegelenud ka heategevusega ja 2007.aastal saatis ta heategevuse korras Etioopiasse riideid. Ühe võimalusena soovib minna vabatahtlikuks Hispaaniasse või hoopis välismaale disainikooli. Õppida sooviks ta kas õmblemist, disaini, semiootikat või kulturoloogiat (tal on huvi eri kultuuride vastu).

Vestles: Ragnar Palover

Maarja Kõue – mitmekordne maakonna meistrivõistluste võitja kergejõustikus, murdmaa jooksus, võrkpallis.

Maarja, millega vabal ajal tegeled?

Vaba aega kui sellist on vähe – peaaegu ei olegi. Kui leidub natukenegi vaba aega peale õppimise ja spordi üritan puhata ja sõpradega aega veeta.

Kus sa varem elasid ja kas Võrumaal meeldib elada?

Elasin Pärnumaal kuni algkooli lõpuni. Võrumaal on eriti toredad, head inimesed, kaunis loodus ja muidugi on veel head tingimused sportimiseks.

Mida sa Parksepa koolist arvad?

Mulle meeldib Parksepas õppida, kuna siin on head ja toredad, eriti vastutulelikud õpetajad. Lisaks on koolis veel palju võimalusi aega veeta, kuna siin on palju erinevaid huviringe ning kõiki peetakse meeles ja tunnustatakse.

Mida sa teed peale keskkooli lõpetamist?

Kindel plaan on minna ülikooli. Alguses oli mõte minna õppima õigusteadust, kuid praeguseks on välja kujunenud uued huvid ja tahan õppida midagi muud.

Maarja ja sport:

On ette näidata enda tulemuste eest 50 medalit. Eriti hästi on tal läinud kergejõustikus, kuid see ei tähenda, et võrkpallis oleks läinud halvemini. Maarja rõõmustab, et Eesti tüdrukute ja naiste tase on kõrge. Taset aitab Maarja sõnul hoida Võru võrkpalli klubi Jumek treener, juba 31 aastase staažiga Raivo Jeenas. Maarja on käinud võrkpalluritega ka Poolas võistlemas ja seal saavutati 4. koht.

Kuidas koolis läheb?

Koolis läheb nii hästi, et ta sai peale põhikooli lõpetamist sisse ka Hugo Treffneri Gümnaasiumisse, kuid peale pikemat arutlemist otsustas jääda siiski Parksepa kooli.

Elumoto

Tahtejõuga saavutab kõik.

Tähtsamad asjad sinu jaoks?

Perekond, sõbrad, sport, enda arendamine ja iseenda ning raskuste ületamine.

Küsitles Oliver Kelder (10 kl)

Kaur Kõue – mitmekordne Võru maakonna meister ja medaliomanik koolinoorte meistrivõistlustel kergejõustikus, võrkpallis, korvpallis ja jalgpallis.

On läbi ja lõhki koolilaps – sündinud 1. septembril 1989. a Pärnumaal, Kilingi – Nõmmel. Sealne algkool, kuhu tuli iga päev bussiga ligi 15 kilomeetrit sõita, oli väike, sest tema klassis õppis vaid 4 õpilast. Kokku oli terves koolis 15 õpilast. Ehk sealt ongi pärit tema tagasihoidlikkus.

Pärnumaal tegeles Kaur kalapüügiga, ehitas parvesid ja onne, millega hea jõe peal sõita oli. Seega tema paremad mälestused ja tähtsamad hetked ongi jäänud Pärnumaale. Seal hakkas ta tegelema ka korvpalliga.

Nüüd spordib ta sootuks rohkem. Ta tegeleb lisaks korvpallile ka võrkpalliga, kergejõustikuga, käib nii tihti suusatamas kui saab ja veedab aega perega. Nende pere traditsiooniks on igapühapäevane pannkookide söömine.

Tema kõige lemmikuim maiustus on aga šokolaad.

Kaur on sordis saavutanud väga häid tulemusi. 2007. aastal sai ta Haanja maratonil 36. koha. Sordisaavutusi võib jäädagi ette lugema, nagu ka saavutusi õppimises – Kaur lõpetab keskkooli tõenäoliselt hõbemedaliga. Kuigi ta on suuteline enamaks, on Kauri põhimõte see, et ta pole pidanud mitte kunagi mingeid töid ümber vastama ja ta ei tee ka seda.

Kauri unistus on olla mäesuusakuurordis suusainstruktor. Praegu ta täpselt ei teagi, mida ta tegema hakkab. Kuid üks on kindel – ülikool- ja seda kindlasti Tartus.

Kauri elu moto – kui teed midagi, tee hästi ja võta vastu kõik väljakutsed, siis jõuad kaugele.

Kauri eeskuju – Veiko Lember – on tipp nii hariduses (omandab doktorikraadi) kui ka võrkpallis.

Vestles Jaana Ainsalu (12 kl)

Tarvo Jõgeva – tulevane olümpiavõitja

Ta elab Parksepas ja käib siin ka koolis. Peale tema on peres ka kaks õde: Nele ja Kristi. Ka Kristi on hakanud tegelema džuudoga ja seetõttu plaanib pere oma uude koju rajada ka spordisaali.

Tarvo on tubli spordipoiss. Ta tegeleb juba pikemat aega džuudoga ja seda väga edukalt. Kodus on tal 46 medalit ja üks karikas. Ta on käinud võistlustel Soomes. Poolas. Leedus ja Lätis ning Venemaal. Muidugi ka Eestis. Venemaal saavutas ta näiteks 5. koha. Tarvo võistleb praegu kaalus 34 kg ja tavaliselt võistlevadki ühe rasked võistlejad koos. Aga mõnikord tehakse ka selliseid võistlusi, kus pannakse kokku ühevanused lapsed. Tarvo pidi võistlema 60-kilose endavanuse poisiga. Ja kes võitis – muidugi Tarvo.

Medaleid ei saa niisama. Selleks peab palju trenni tegema. Ta käib 3 korda nädalas Võrus trennis ja 1 kord Tartus. Võrus on treeneriks Riho Lehiste ja Tartus Andres Põhjala. Lisaks džuudotreeningutele käib Tarvo veel kergejõustikus ja rahvatantsus. See teeb kokku 8 treeningut nädalas.

Lisaks laulab ta veel poiste ansamblis. Ta lööb kaasa ka ELO tegemistes, eriti meeldib talle rendžut mängida. Ja lugeda meeldib talle ka . Tema lemmik raamatuks on Jaan Rannapi „Džuudopoisid“.

Kas nii palju ära ei tüüta?

Tarvo arvab, et mõnikord on küll tunne, et ei viitsi minna, kuid kui trennis käidud, siis on hoopis parem tunne.

Kuidas Tarvost džuudopoiss sai?

Ükskord, kui Tarvo veel lasteaialaps oli, käisid seal džuudokad esinemas. Tarvole meeldisid nad väga. Siis helistaski ema džuudotrenni ja nii asi alguse saigi.

Kas Tarvost võib kunagi saada olümpiavõitja?

Seda ei tea keegi täpselt, kuid isa arvab, et kõik eeldused on olemas.

Mida arvavad Tarvost klassikaaslased?

Klassikaaslased arvavad, et Tarvo on hea sõber, viisakas ja tugev, lisaks kõigele on ta ka klassi parim õpilane.

Vestlesid Kristin Saua ja Rasmus Saar