Lapsemaa VI - Vabatahtlikud noorsootöös
Lapsemaa VI - Vabatahtlikud noorsootöös
Embedded Files
Kokkuvõte ettekandest 4. jaanuaril Toompeal kogunenud ELO noorteparlamendi istungilt.
Olen ELO liige juba kaheksandat hooaega ja tutvustan teile oma organisatsiooniga seotud probleeme.
Põhiküsimuseks on, kuidas leida vabatahtlikke täiskasvanuid, kes lööksid hea meelega kaasa noorteühenduse tegevuse suunajate ja vastutajatena.
ELO on Eesti oma lasteorganisatsioon, mille sarnast maailmas teist ei leia. ELOl puuduvad rikkad toetajad välismaal ja suured sponsorid kohapeal, aga tal on oma kaitseingel Siivi Liivik, kes pidevalt tema käekäigu ja heaolu vastu huvi tunneb ning on peakorteri raske töö enda kanda võtnud.
ELO eesmärk on aidata kaasa lapse igakülgsele arengule, kujundada temas humaanset maailmavaadet, sallivust lähedaste vastu, abivalmidust jt inimlikke omadusi, õpetada demokraatiat, kaitsta laste huve ja õigusi. ELO tegevus toimub aasta ringi nii kohapeal kui ka üleriigiliste üritustena. Osalemine ELOs annab noortele võimaluse leida mõttekaaslasi nii oma koolis, piirkonnas kui ka kõikides teistes ELO tegevuses osalevates koolides. ELO võimaldab näidata ja võrrelda oma teadmisi ja oskusi „Tark mees taskus“ koolitusprogrammis ja „ARLI“ konkursil, katsuda jõudu isetegevuses ja spordis, osaleda koolitustel ja laagrites.
Vabatahtlikku täiskasvanut noorteühenduses ELO nimetatakse kuraatoriks. Enamik kuraatoreid ELOs on koolide huvijuhid või õpetajad. Keegi neid seda tööd tegema ei sunni, see on nende oma soov ja tahtmine. Kahjuks on aga aeg näidanud, et niisuguseid inimesi jääb järjest vähemaks ja kui seni tegutsenud kuraator mingil põhjusel lõpetab, siis kaob ka rühm, sest uut vabatahtlikku lihtsalt ei leidu.
ELO rühmade arv ongi viimastel aastatel vähenenud. Põhjus pole sugugi selles, et koolidest oleksid kadunud teotahtlikud ja ettevõtlikud noored, vaid mingil põhjusel on nad jäänud ilma oma tublidest kuraatoritest. Ei tahaks uskuda, et inimesed, kes tahavad noortega tegutseda, on Eestist kadunud. Kindlasti on nad olemas. Kuid nad tuleb üles leida ja üles tuleb leida ka võlunipp, mis neid oma vabast ajast ja pere kõrvalt noortega pühendunult tegutsema paneks. Kindlasti ei ole selleks tänapäeva rahaühiskonnas ainult fanatism.
Parksepa keskkoolis tegutseb ELO alates organisatsiooni loomisest 1988. aastal. Sel hooajal on meil neli ELO rühma kokku 58 liikmega. III klassi A-rühma ja Junior-Teami kuraator on Ene Lumi, kes on meie koolis ELO tegevuse algataja ja teinud seda tööd 19. aastat. Neljandat aastast juhendab klubi tegevust õpetaja Helle Liloson ja kolmandat aastat juhendab IV klassi A-rühma õpetaja Liia Luik. Meie kuraatorid on oma töö eest kolmel viimasel aastal ringijuhi tasu saanud.
Ütlen ausalt, et meil on põnev elu. Püüame osaleda kõikidel üleriigilistel üritustel ja teema oma elu huvitavaks ka kohapeal. Oleme elujõulised ja suudame seda ka teistele näidata tänu oma kuraatoritele, kellel veel on huvi, jaksu ja tahtmist meiega olla, meid tegutsema ärgitada. Ja mis kõige tähtsam, neil on julgust meiega koolimajast välja minna ja meie eest vastutamise koorem oma kanda võtta. Aitäh neile!
Nii et meie tegutseme ja oleme rahul. Paljud tegutseksid veel, aga ei saa, sest pole, kes eest veaks, tagant tõukaks, kiidaks, laidaks, paitaks, olemas oleks, lohutaks ja aitaks. Ning kõige olulisem, ka vastutaks. Aga teismeliste mõtteid ja äkktujusid ette arvata pole alati lihtne. Ja nii võib juhtuda, et nii mõnigi täiskasvanu järgib eesti vanasõna – parem karta kui kahetseda – ja ta loobub.
Mida teha, et need, kes on jäänud ei loobuks veel niipea? Uutele tulijatele võiks lausa konkursse korraldada. Mõndagi saaksime ka meie, noored, ise ära teha. Nimelt küsida endalt, kas meie oleme koostööks valmis, kas meie pereliikmed on meie toetamiseks valmis.
Olulisem roll jääks aga ühiskonna kanda. Inimesi, kes on valmis vedama noortejuhendaja rõõmude ja muredega täidetud vankrit, peaks märkama ja tunnustama nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil. Esikohal võiks olla just kohalik tasand, kus tuntakse ja teatakse oma inimesi ja nende võimeid. Toon näiteks mõned õpilaste pakutud võimalused juhendajate töö tunnustamiseks: vähendada põhikohaga õpetaja tunnikoormust noorteorganisatsiooni juhendamise eest; maksta õpetajale lisatasu; anda tasulist lisapuhkust; kui noorteorganisatsiooni juht ei tööta õpetajana, siis tasustada tema tööd kui ringijuhi tööd; eraldada raha organisatsiooni tegevuse toetamiseks; korraldada iga-aastasi kohtumisi kohaliku omavalitsuse funktsionääridele, noorteorganisatsiooni liikmetele ja nende juhendajatele, et kavandada edasist tegevust ja tunnustada tublimaid tegijaid.
Noorteorganisatsioonide tööd võiks rohkem üleriigilises meedias kajastada, et üldsusele senisest enam teada anda, kes, kus ja mida teevad. Samuti ei ütleks ükski organisatsioon ära suuremast materiaalsest toetusest, et ükski teotahteline laps ei peaks rahapuudusel tegevusest kõrvale jääma. Mõned kuraatorid ongi kurtnud, et just rahapuudusel on ära jäänud sõidud Eesti eri kohtades toimuvatele üritustele. Ja kui raugeb kuraatori jaks raha sõna otseses mõttes kerjata, kaob ka rühm.
Lõpetuseks kutsun kõiki noori üles hindama nende inimeste vabatahtlikku tegevust, tänu kellele oleme täna siin ja kohtume kindlasti veel paljudel noorteüritustel. Kutsun teid üles vaatama lahtiste silmadega enese ümber. Võib-olla on just teie lähikonnas inimene, kellest saaks väga hea noortejuht, kuid kes ei söanda ise ennast pakkuma tulla. Ja kindlasti sirguvad tulevased kõige paremad noortejuhid just meie endi hulgast.
Kristiina Luik
ELO president aastatel 2005/06. õ.a.
ELO laul 2008 a
ELO laul 2008 a
Rõõmsad ELO-kad
Rõõmsad ELO-kad
Kui kaste veel hommikul maas, vallera
me laulust siis rõkkab ju laas, vallera.
:,:Ja buss see kiirelt liigub Kloogaranna
poole veel enne kui riivab meid päiksekiir :,:
Ei väsimust tunne me meel, vallera
me oleme ELO-kad, vallera.
:,: On päike kulland taeva, ei tee see meil vaeva,
et viibime kaugel ja võõral raal :,:
Ka õhtul, kui tõusnud on kuu, vallera
ei vaiki ka siis meie suu, vallera.
:,: Me laagripaiga juurde teeme lõkke suure
ja laulame laulu, et rõkkab maa :,:
ELO 2008 a luulekonkursi töö
ELO 2008 a luulekonkursi töö
„Mina ja sina“
„Mina ja sina“
Sina ja Mina
Sina ja Mina
Sina oled sina
ja mina olen mina.
Kokku on meid kaks,
üks kõhn ja teine paks.
Palju asju teeme koos,
siis kui oleme me hoos.
Palju nalja teed siis sina,
palju naeran kaasa mina.
Tean ma ka nüüd Sinu ema,
tema on ka väga kena.
Samas tean ka Sinu isa,
ta on töökas ja ka visa.
Marie Tulik
ELO 20. aastapäev Parksepa Keskkoolis 2008.a.
Võrumaa laste 21. folklooripäev toimus 18. veebruaril 2010.a Parksepa Keskkoolis. Teemaks Vana Võrumaa rahvariided.
Ruumid olid kaunistatud Võrumaa rahvariiete seeliku triipude, käisemustrite, kinnaste ja sõlgede joonistustega. Aula ees sai mannekeenide seljas imetleda Vastseliina kihelkonna rahvariideid.
Folklooripäev algas traditsioonilise "Sabatantsuga", millega kõik osalejad saali kogunesid. Tervituseks sai sõna Parksepa Keskkooli direktor Ilmar Kesselmann. Pärast seda said kõik osalejad esinemisloa. Esinemiste vahel tantsiti ühiselt "Kupparimuori", "Kaera-Jaani" ja laulumängu "Varas". Kõik osalejad said meisterdada käepaela. Põhjalikult tutvustati Vana Võrumaa rahvariideid koos slaidiprogrammiga.
Parksepa Keskkooli näitering esitas näidendi "Vaeslaps ja talutütar"(juhendaja Ülle Noppel).
Külaliskollektiiv oli Põlvamaalt Orava Põhikooli folkloorirühm "Käopojad".
Esinejaid tänati kommikotiga, juhendajaid tänukirja, raamatu ja lilledega.
Tantsuga "Kägara" tantsiti saalist sööklasse, kus esinejad said juua mahla ja süüa kringlit.
Üritust toetasid Eesti Kultuurkapital Võrumaa ekspertgrupp, Rahvakultuuri Arendus-ja Koolituskeskus, Võru vald.
Helle Liloson
Folklooripäeva peakorraldaja
Projekt „Märka ja Aita“
Projekt „Märka ja Aita“
5. jaanuarist kuni 29. maini osalesid 1.-6.klassi õpilased ja kodu-uurimise ringi liikmed keskkonnakaitselises projektis „Märka ja aita“.
Mida tehti?
Jaanuaris olid vaatluse all mets ja metsloomad. Metsa õhk on värske, osoonirikas. Puudel on rohkesti samblikke, ka habesamblikke. Tõime neid näituseks. Viisime metsloomadele heina, porgandeid, kartuleid. Uurisime ja pildistasime loomade jala- ja tegutsemisjälgi. Joonistasime. Leidsime okaspuude alt okkaid. Tähendab, ka nemad langetavad lehti (okkaid). Uurisime raagus puid ja põõsaid. Valminud joonistusi, fotosid, jutukesi uurisime üheskoos, tegime õpimappe.
Veebruar oli õhu puhtuse kuu. Vaatlesime lume puhtust silmaga, see ju ka näitab õhu puhtust. Sulatasime 1 liitri lund ja filtreerisime. Kõige mustem oli lumi maanteede ääres, katlamajade ümbruses, laoplatsidel. Puhas lumi oli maakodude juures. Jälgisime, kuidas on katlamajad ehitatud valitsevate tuulte suhtes.
Filterpaberitest tegime näituse. Nüüd on ikka kindel: kui on janu, siis lund ei söö.
Märts oli lindude kuu. Valmistasime toidulaudu ja pesakaste. Uurisime, millised linnud käivad toidulaual (kokku 11 liiki) ja arutasime, millega neid toita. Pesakastidest tegime koolis näituse. Tegime fotosid, joonistusi, luuletusi ja jutte lindudest. Kõnelesime, kuidas meelitada putuktoidulisi linde oma aeda. Siis ei ole keemiline putukatõrje vajalik.
Aprill oli veekogude kuu. Hindasime silma järgi Kanariku, Väimela ja Pütaljärve ning Turgioja ja Võhandu jõge. Hindasime vee puhtus ja läbipaistvust. Mudane põhi viitab rohkele taime- ja loomajäänuste kõdunemisele. See soodustab veekogu kinnikasvamist. Turgiojal oli rohkete kopratammede tõttu heinamaad üle ujutatud.
Aprillis kuulutasime välja plakati- ja fotokonkursi. Esitati 112 fotot 24 õpilaselt. Teemaks oli „Märka, mis looduses on hästi ja mis on halvasti“. Enim fotosid oli 1a klassil.
Mai oli looduskaitsekuu. Külastasime Haanja ja Otepää loodusparki, külastasime Tartus Ragn-Sellis, Tartu Lodjakoda ja TÜ Zooloogiamuuseumi. Aura keskuses saime teada kuidas hoitakse basseinivett puhtana. Koduvallas koristasime prügi. Tõdesime, et paljud inimesed ei hooli oma asula ja teeäärte puhtana hoidmisest.
Eriti meeldis meile tegevus Haanjas, kus mängude ja matkade kaudu saime oma loodust paremini tundma.
Nüüd oskame ka ise vigu märgata ja aidata, kus tarvis.
Meie tegevusi rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Ilme Vahtra
kodu-uurimise ringi juhendaja
Parksepa Keskkool - Tervist edendav kool
Parksepa Keskkool - Tervist edendav kool
Alates 2001. aastast on meie kool Tervist edendav kool. Eesmärk on koolis kujundada ja süvendada turvalist ja tervislikku keskkonda, kus oleks hea õppida ja töötada. Koolis tegutseb aktiivselt tervisenõukogu, kuhu kuuluvad õpilased ja õpetajad.
Koolil on olemas õuesõppe klass, korralik võimla ja staadion, välisväljakud, kunstmurukatte ja välisvalgustusega minijalgpalliväljak, peegelsaal võimlejatele, sisustamisel on jõusaal. Sportimine on Parksepa Keskkoolis olnud alati populaarne ja võistlustel on läbi aegade saadud häid tulemusi nii kergejõustikus, korvpallis, TV 10 Olümpiastarti ja Tähelepanu Start sarjas. Võru vald on igati õpilaste sportimist toetanud, valgustatud jalgrattatee võimaldab õpilastel Väimelast ja selle ümbrusest turvaliselt kooli tulla nii jalgsi kui jalgrattaga.
Koolil on kaasaegse sisustusega söökla, kus valmistatakse väga maitsvaid ja tervislikke toite. Tervisenõukogu liikmed jälgivad pidevalt koolis asuva erakohviku sortimenti, korduvalt on soovitatud müüa tervislikumaid tooteid.
Kirjutatud on mitmeid projekte, mida on ka rahastatud. Projektis „Noor jalgrattur turvaliselt liikluses“ osalesid 5. - 6. klassi õpilased. Kõik õpilased sooritasid liiklusteooria testi positiivselt, läbisid sõidu ja said jalgratturi load. Paljud õpilased läbivad koolitee jalgrattaga, seega oskused, mida nad koolituselt said on igati vajalikud ohutuks liiklemiseks.
Projektis „Elu AIDSiga või AIDSita“ toimus 11.a klasside õpilastele väitluskoolitus. Projekti eesmärgiks oli süvendada õpilaste hulgas teadmisi HIV/AIDSi nakatumise ohtudest ning julgustada ja suunata noori kaasa mõtlema ja välja ütlema riskikäitumise tegureid. Õpilased väitlesid teemal „HIV positiivsed lapsed peaksid käima eraldi koolis“ ja said teada ning kogesid väitluse läbiviimise tegevust ja kulgu.
Projekt „Ei vägivallale - tore koolipäev on mu enda teha“ kohtusid neljanda ja seitsmenda klassi õpilased Foorumteatri näitlejatega, kus kaasati õpilasi vägivalla temaatilistesse situatsioonilahendustesse näitemängus. Õpilaste arvates olid tegevused koos noorte näitlejatega huvitavad, kaasahaaravad ja mõtlemapanevad. Samas sai iga õpilane avaldada oma arvamust, kuidas saaks tema arvates ennetada vägivalda. Selle projekti raames toimus koolitus ka lapsevanematele teemal „Vägivald internetis ja lapsed“.
Projekti „Kriminaalparagrahvidest prii“ raames toimusid kaheksanda ja üheksanda klassi õpilastega kohtumised erialaspetsialistidega, et ennetada alaealiste kuritegevust. Õppepäeval Tartu Vanglasse ja arestimajja said õpilased teada, kuidas noored on sattunud kinnipidamisasutustesse ja seda, et valikud elus teeb igaüks ise ning ka vastutab oma tegude eest.
L isaks projektidele on osaletud konkursil „Suitsuprii klass“. Selle raames on toimunud ennetavad koolitused 4. - 8. klassi õpilastele, kes on valmistanud temaatilisi plakateid. 2010. a plakatikonkursil oli õpilaste esitatud plakatite teemaks „Tubakavaba maailm" koos teemakohase lause või loosungiga. Plakateid laekus üle Eesti kokku 441. Äramärgitud tööde hulgas oli Parksepa Keskkooli 4. klassi õpilaste valmistatud plakat „Sõber siga on surnud", juhendajaks klassijuhataja Ülle Noppel.
Traditsiooniliselt toimub igal aastal, ÜRO lapseõiguste konventsiooni aastapäeval „Vägivallavaba päev“ koolis. Kõik õpilased saavad kirjalikult anda omapoolse lubaduse turvalise koolikeskkonna kujundamiseks. Selle päeva ürituste korraldamisse on kaasatud ka kooli tugiõpilased, kes juhendavad klassides ühistegevusi ja mänge. Tugiõpilaste Oma Ring Eestis (TORE) koolituse on läbinud neli õpilast. TORE-liikumisega ühinesime 2008. aastal. Tugiõpilased on noored, kes märkavad kaasõpilaste probleeme ning oskavad neid toetada ja lahendusi otsida.
Uutele gümnasistidele korraldatakse igal sügisel tutvumislaager. Õpilased matkavad ja teevad ühistegevusi.. Laagris jagavad Kuperjanovi ÜJP meeskond, Võrumaa Kaitseliidu malevlased ja aktiivsed naiskodukaitsjad õpilastele teadmisi, kuidas metsas ellu jääda, toimuvad esmaabialased loengud koos praktilise õppega, orienteerumine ja sportmängud. Lõkketule ääres teeb iga klass oma lipu, kus kajastub klassi moto. Lõpuks toimub „rebaste“ ristimine. Laagri ühistes ettevõtmistes tutvuvad õpilased nii üksteise, klassijuhatajate kui ka õpetajatega. Laager aitab uutel õpilastel paremini kooliellu sisse elada.
Sügisesel vitamiininädalal toimus koolis aiasaaduste näitus „Vitamiinid aiast ja põllult“. Õpilased valmistasid tervislikke salateid, toimus nende degusteerimine. 1. - 6. klassi õpilased valmistasid vitamiiniteemalised plakatid (mõistatused, vanasõnad, tervislikud retseptid, luuletused) ja tutvustasid neid teistele.
Sel talvel toimus 8.-12. klasside õpilastele üritus „Rammumees 2009“. Rammumees Gert Goršanov ja meie vilistlane, jõutõstja Marko Traks firmast Gorsa GYM korraldasid poistele võistlused, turvasid neid jõukatsumisel ja olid ka ühtlasi kohtunikud ning demonstreerisid oma suurepäraseid kehalisi võimeid. Kavas oli sangpommi (16 kg) tõstmine, kangi (50 kg) surumine, palgi (50 kg) hoidmine, kohvritega (50+50 kg) jooks ja jõutõmme. Võistlustulle astus ka õpetajate meeskond, kuhu kuulusid õpetajad Ando Tuul, Kalju Haabmets ja majandusdirektor Peeter Lumi. Üritus oli väga menukas.
Kooli tervisenõukogu liikmed on osalenud aktiivselt Võrumaa TEK suvekoolis Urvastes, vabariiklikel suvepäevadel, kus toimuvad loengud ja koolid jagavad üksteisele häid praktilisi kogemusi. Koolitustelt tullakse uute ideede ja mõtetega, tervisenõukogus tehakse taas mõttetalguid – et õpilastele uusi koolitusi ja võimalusi pakkuda ning toredate üritustega koolielu elavdada.
Esta Varik
Parksepa keskkooli
tervisenõukogu koordinaator
Ruth Toots
Parksepa keskkooli
tervisenõukogu liige
Page updated
Report abuse