Lapsemaa VI - Võru keel – minu kodune keel

Mõtsast lövvet pini

Mu lugu kõnõlas pinist, kelle mi leüdsemi mõtsast.

Mul om koton kats pinni. Üts om Hundu ja tõnõ Joss. Joss om piiripini.

Hundu om mõtsast leüt pini. Neli kutsikat oll` paksu mõtsa ala jätetü. Nimä`olliva` nigu peris hundikutsiga`. Tõsõ olliva sõbralikumba`, a taa, mis meile sai, es taha`kuigi kuusõ alt vällä tulla`. Imä sikut`ja sikut`, kutsik hürisi, vaugsõ ja puri. Ja sõs taa kõgõ kuremb saigi meile. Tõsõ`kutsiga`saiva`kah hindäle kodo.

A nüüd on taa lövvet pini väega sõbralik ja hää majavalvja. Timä om õnnõ noilõ võõrilõ kuri, kes tedä pelgäse`. Tõisi tä ei hauguki, nuhutas õnnõ. A tuu tälle ei miildü, ku kiä taht ussõst sisse minnä`, sõs tä hürisäs kuralt. Külärahvas pelgäs ka Hundut. Nä ütlese`, et mõtsast lövvet pini või olla`ettearvamada. Ja vaenõ Hundu omgi inämbüse aost ketin.

Mullõ om Hundu väega hää sõbõr, mi mängimi ja käümi kuun jalotaman.

Joel Hiir

6. klass

Siilipere` kodoaian

Oll` suvi. Ütel pääväl leüdsemi aiast marapuhma alt lehekuha. Tahtsõmi taad är viiä`, a tuu kuhi nakas podisõma. Mi velega tõmpsi` lehe`päält ja sääl oll`siiliimä uma kuvvõ väiku pujaga. Siilipuja`olli katsõ sendimiitre pikkudsõ`ja nimä`olli`nii armsa`, et mi es taha säält är tulla`.

Läts mõni päiv edesi ja mi näimi siiliperet jäl aia takan. Ütskõrd tull`üts siil aida sisse. Veli pnnd`tälle väiku topsikuga piimä. Siil tull`topsigu mano ja nakas`uma väiku roosa keelega piimä lakma. Mi, latsõ`, naksimi tedä Nuuksus kutsma. Tä oll hellepruun siililats. Tä läts joba nii julgõs, et es tunnõ`millegi iin hirmu. Ku mi unõhtimi piimä valamada, käve siilipoig ringi ja tsuhksõ. Timä jo uutse kõtutäüt. Siilipoig oll`väega täpsä. Alati tull`õdagu, ega päiv ütel aol. Pia kell katõsa ja hummogide ütsä aigu.

Läts viil mõni päiv müüdä ja Nuuksul oll`tõne siililats ka üten. Tõsõlõ pannimi nimes Julgõ. Tuul Julgõl oll`pää pääl tummõ laik.

Viil õdak müüdä ja tull`ka kolmas siililats. Tuu sai nimetädüs Nöpsis. Kõik kolm siililast saiva`mi perre küläliisis.

Nüüd oodami velega vahtsõt suvvõ. Mi kül ei tiiä`, kas mi olõmi viil siilel meelen ja ks nimä`omma`talvõ üle elänü.

Angela Liloson

6. klass

Mu eeläne päiv.

Eeläne päiv oll`tõistsugumane ku` tõsõ. Ma käve sõpruga ujuman. Sääl Väimela basseinin. Pääle ujumist lätsimi sanna. Pääle sanna lätsimi kodo. Imä joba uutse, täll`oll`süük valmis. Pääle söögi lätsi õkva sängü. Oll`väega väsütäv päiv.

Sander Sild

5. klass

Mina, imä, vanaimä ja luudus

Ku mu vanaimä viil nooremb oll`, sõs kävemi mi sagedahe mõtsan siini, marju korjaman. Vanaimä tundse kõiki kodomõtsan kasvivit siini ja marju. Põnnev oll` kaia, ku tä ega seenega kõnel inne, ku tuu juure päält maha lõigas. Vanaimä opas minno ka luuduse illo nägemä. Väega pallo oll timäl tarkust. Timä tiidse, mille puul üts külg om sammaldunu. Timä mõistse ka päävä perrä kelläaigu üteldä. Imäle miildüs ka mõtsan kävvü, timäga mõtsankäük ole ei tuu, mis vanaimäga.

Ütskõrd oll nii, et es ole aigu kummalgi, a mul oll kistumada valu mõtsa minnä. Minno küll keeledi, a ma es kulle. Saa es olla kavva, ku är essü. Naksi appi rüükmä, a kiä es kuule minno. Kai sõs puie perrä, nigu vanaimä oll opanu, a kõik oppus oll ku pääst pühit. Kodorahvas nakas minno otsma ja nii ma pässi.

Vanaimä tiidse ka muid luuduse märke. Tä mõistse üteldä, kuna nakkas sadama või kuna tule hää hainailm. Vanaimä tiidse pallo ka mõtseläjide kottale.

Vanaimä om joba mitu perämast aastat haige ja mõtsan ei käü. Ku nüüd nooremba velega mõtsa läämi, sõs tuletami miilde, midä vanaimä opas.

Angela Liloson

7.b klass

Pätü tege pättüst

Usu vai är usku, a mi koton käü vahepääl Pätü. Ega ta egä päiv ei käü, ainult sõss, ku keäki ei mõista tedä uutagi.

Ütskõrd es olõ meid jälki koton. Ku mi tagasi tullimi, tahtsõ ma minna uma Barbi pupõga mängmä. Nigu maa alla olli är kaonu pupõ käng, küüdsevärv ja sõrmus. No ma külh noid asju esi es kaota, tuu pidi Pätü olõma. Ku ma imäle tuud asja kurtsõ, sõs ima oll peris nõun, et Pätü om olõman. Kunagi ammu vei Pätü vanaimä võlsshamba är, midä es löütägi üles. Ju sõs olliva Pätül hamba läbi ja tohtri manu es julgu minnä. Vot sääne lugu om meil tuu Pätüga.

Grete Vardja

2.b klass

Mu Pätü

Imä ütel, et mi koton käü Pätü külh egä päiv. Ma ei saa arvu, kost ta tood võtt, ma ei olõ teda nännü.

Ausõna, egä hummuk ma tii uma sängü kõrda. Teki panõ illustõ sängü pääle. Ku ma koolist kodo tulõ, om tekk põrmandu pääl. Egä kõrd, ku ma külmäkapist midägi võta, panõ ma ussõ tagasi kinni. Imä tulõ ja nakkas mukka pahandama, et uss om vallalõ. Ma jo pandsõ kinni. Tuu pidi Pätü olõma, kes minnu kiusas. Esi ma olõ jo kõrralik lats.

Magnus Runtal

2.b klass

Pikänäpumiis Pätü

Pätüst kõnõldas külh egäsugutsit juttõ. Mu meelest on tä ka üts paras pikänäpumiis.

Lugu oll sääne, et ütel pääväl ma naksi otsma ummi lemmikit sokke ja kaalahelmit. Küll ma kai kappi ja sängü alla. Otsõ eski velle ja vanõmbitõ tarõst. Mida es olõ, olliva nu asa. Imä ütel, et ju sõs om Pätü käünü ja asa är veenü. Imelik on tuu, et ku Pätül oll noid vaja, küsünü mu käest, küll ma andnu. Olõ-õs vaja vargilõ tullah.

Kristiin Kull

2.b klass

Pättüsemeister Pätü

Mi tiiämi peris kindläle, et mi koton käü Pätü. Meil omm tuu kottalõ tõendi olõman.

Ta om jätnü maja sainalõ mudatsit jälgi. Ütskõrd vali terve pudelitäüe anumite mõskmisõ vedelikku kraanikaussi. Tarõ segi ajamisõst ei tasu kõnõldagi – tu om peris tavalinõ asi. Eski mi mängüasju on är lahknu. Mi ei tiiä, kuis tu juhtu, a mi mõlõmbite kängi seen oll vesi. Naksimi kängi jalga pandma – mis likõ, tu likõ. Kindläpääle Pätü tüü.

Egä mi tuuperäst Pätü pääle pahatsõ ei olõ, aga inne pättüse tegemist võinu õks meid kah hoiatada.

Joosep ja Kaarel Koido

2.b klass

Maiasmokk Pätü

Pätü om käümü mu kotun kah. Mullõ tundus, et tallõ miildüs makus.

Ütel pääväl tulli ma koolist kodo. Mul oll kappi üts tsokolaat är peidetü. Kai, et om hää maiustada. Lätsi võtma. Es olõki inäp. Ma ei usu, et esä sei, ju tu Pätü oll. Peris mitmel kõrral omma kommi är kaonu. Ma tiiä, et pandsõ kindlalõ paika. Ku lähä võtma, ei olõ inämp.

Mullõ hindäle miildüse ka magusa asa, kuis ma sõs Pätülegi saa noid keeldä.

Kärol Samoson

2.b klass