LAPSEMAA VII - SIIT JA SEALT

Tunni ajal ei tohi kasutada telefone!

Kindlasti on õpetajad hädas sellega, et õpilane istub pidevalt telefonis tunni ajal.

Ja see asi aina kasvab ja õpetajad ei suuda selle vastu mitte midagi teha enam.

Tänu sellele järgnevad õpetajalt märkused ja lisaks sellele võidakse Sinult telefon ära võtta.

Kirjutan ka mõned põhjused, MIKS ei tohi olla tunni ajal telefonis.

See segab Sinu õppimist ja õpetajat.

See kahjustab Sinu silmi.

See segaks ka Sinu pinginaabrit, sest ilmselt vaataks ka tema, mida Sa teed seal telefonis.

See on kooli eeskirjadega ilmselt keelatud.

Sinu õppimine halveneb.

Sa ei saa juurde uusi teadmisi.

Õpetajad räägivad tunnis ka selliseid asju, mis võib tulla sisse kontrolltöösse, aga kui Sina oled telefonis, siis ilmselt Sa ei kuule, mida õpetaja räägib.

Kokkuvõtteks EI TOHI olla telefonis tunni ajal, see teeb ainult halba ning kahjustab Sind.

Tomi Rämmer

7. klass

24h meediata

24 tundi ilma internetita, televisioonita või uudisteta. Lihtne mõelda raske praktiseerida. Mitte minul. Sain selle ülesandega väga hästi hakkama. Alguses mõtlesin küll, et vahet pole, kes see ikka kontrollib, kas olin meediaga kursis või ei. Tahtsin ennast ikka proovile panna ja ära teha selle. Tegingi seda enda pärast. Tahtsin teada, kas olen kannatlik. Selgus, et olen. Olen rahul endaga.

Alustasin seda eksperimenti teisipäeval kell viis ja lõpetasin kolmapäeval kell viis. Tegelikult oli mul plaanis olla ilma internetita 27 tundi. Kolmapäeval läksin kell viis trenni ja teadsin, et neti panen telefoni sisse alles kell kaheksa. Kuid järsku ütles klassikaaslane, et füüsika töö hinded on väljas. Mul tuli kohe rutt hinge ja otsustasin netis käia ja hinnet vaadata. Nii saigi ainult 24 tundi. Olen rahul sellegi poolest.

Olen selline inimene, kes ei käigi väga uudiste lehekülgedel. Pigem kasutan netti suhtlemise ja õppimise jaoks aga seda ka suhteliselt vähe. Eelistan rohkem näost näkku suhtlemist. Telekast vahepeal vaatan uudiseid aga mitte iga päev. Arvan, et säästan ennast peavalust, sest uudistes on alati palju negatiivset. Küll surmad, sõjad, haigused ja kuriteod. Kõik negatiivne muudab ka minu kurvaks. Pigem hoidun sellest. Kõige rohkem raskusi valmistas see, kui ei saanud ekoolis käia. Kartsin, et mõni õpetaja paneb koduseid ülesandeid, aga ei ole tunnis selle kohta midagi maininud. Õnneks seda ei juhtunud. Õppimata mul midagi ei jäänud.

Tegelikult sain hea paar tundi vaba aega tänu sellele ülesandele. Haarasin kohe raamatu kätte ja asusin lugema. Veel sain aega enda jaoks. Käisin väljas jalutamas ja õhtul sain varem magama minna.

Olla ilma meediakanaliteta oli väga hea harjutus. Sain ennast proovile panna ja tulin sellega ilusti toime. Sain rohkem vaba aega. Tean, et ei ole meediast ega internetist sõltuvuses.

Jessika Loorits

10.a klass

Manipuleerimisvõtted Katrin Aava järgi koolielus

Argumentum ad hominem:

Lapsevanem: „Sul on hinded ja käitumine alla läinud.“

Õpilane: „Vaata, mis hinded ja käitumine sul kunagi oli.“

Õpetaja kontrollib õpilase kodust tööd, aga õpilasel on jäänud tegemata. Õpetaja hakkab õpilast noomima.

Õpilane vastab: „Aga teil endal on kontrolltööd juba mitu nädalat parandamata.“

Siltide kleepimine:

Lapsevanem: „Kas sa oled loll, et sul nii halvad hinded on?“

Argumentum ad populum:

Lapsevanem: „Miks sa selles aines halva hinde said?“

Õpilane: „Aga kõik teised said ka halva hinde, ma polnud ainuke.“

Argumentum ad baculum:

Õpetaja: „Kui sul hinded korda ei saa, lendad sa siit koolist välja!“

Apellerimine kaastundele:

Õpilane: „Ma olen õpilane ja ma ei pea kõike elust teadma.“

Loosunglikkus:

Õpetaja: „Miks sul füüsika hinded halvad on?“

Õpilane: „Aga teised ained on mul korras, see füüsika ei tähenda midagi.“

„Suitsukala“ (red herring):

Õpilane: „Steve Jobs ei lõpetanud kooli, aga ikkagi sai väga tähtsaks inimeseks. Miks siis mina peaksin õppima.“

Alvar Gross ja Gail Kikkas

11.a klass

Manipuleerimine

Argumendi ümberlükkamise asemel vastase ründamine.

Argumentum ad hominem – Näiteks, õpetaja ütleb tunnis, et homme teeme kontrolltöö. Õpilane ütleb õpetajale kurjalt, et kontrolltööd tuleb vähemalt kolm ainetundi ette teavitada. Siis õpetaja ründab õpilast, et kui ma kolme ainetunni pärast kontrolltöö teen, siis sa hakkad nii-kui-nii üks päev enne tööd õppima.

Publikule suunatud mõjutamisvõte.

Argumentum ad populum – Näide: Õpilane ütleb õpetajale, et keegi ei jõua raamatud tähtajaks ära lugeda, kuigi tegelikult on ta seda küsinud ainult mõnelt kaasõpilaselt.

2.näide: Õpilane ütleb õpetajale, et me ei jõua viimases tunnis olla. Palun lase meid tunni lõpust varem minema. Kõik soovivad seda. Tegelikult õpilane ei ole seda kõigi käest küsinud. Võib-olla mõni õpilane tahab õppida, aga ta ei julge seda välja öelda, sest ei taha klassist erineda.

Emotsioonide tekitamiseks kasutatavad võtted.

Lihtrahvalikkus – Õpilane üritab olla õpetaja lemmik, sest ta arvab, et õpetaja paneb talle siis paremaid hindeid ja ei ole tema vastu väga kuri.

Apelleerimine kaastundele – Õpilane ütleb õpetajale, et kui ta halva hinde saab, siis ta saab kodus vanematelt peksa. Õpetajal hakkab seda juttu kuulates õpilasest kahju ja paneb talle parema hinde.

Subjekti vahetamise võtted.

„Suitsukala“ – Õpetaja küsib õpilaselt, et miks on tal kodutöö tegemata. Õpilane ütleb selle peale, et ta sai onuks ja siis ei olnud tal aega koolitöödega tegeleda.

„Vahevagun“ ehk „mädaõun“ – Õpilane tuleb võistluselt ja ütleb oma kehalisekasvatuse õpetajale, et tal läks võistlustel väga hästi ja ta sai kolmanda koha. Veel ütles ta õpetajale, et võistlustel osales palju võistlejaid. Kuigi tegelikult oli võistlejaid kokku ainult kolm.

Info valikuline edastamine – Õpilane peab kodus tegema valmis essee ja tooma selle järgmisel päeval õpetaja kätte kooli. Kui õpetaja küsib, et kus on teie töö, siis õpilane ütleb, et tal on essee tehtud, kuid see jäi kodu. Tegelikult aga õpilasel essee valmis ei ole.

Tauri Eelmets ja Ott Asi

11.a klass

Kool saja aasta pärast

3. klassi õpilaste mõtted tulevikukoolist.

Koolimaja on saja aasta pärast sinist värvi ja palju suurem. Klassiruumid on rohelist värvi ja laes ripuvad LED-lambid. Õpilased on targemad ja õpetajad karmimad. Õpitakse arvutitest. Tund kestab pool tundi ja on põnev. Vahetunni pikkus on 10 minutit. Õpitakse autosõitu ja õpetajaks saamist. Hinded on 0, 1, 2, 3, 4, 5, 6 ja 7.

Daniel Paju

Saja aasta pärast näeb kool välja teistsugune. Kooli tullakse hulga hiljem. Tunnid hakkavad kell 9.15. Igas klassis on oma õpetaja. Koolis on hommikuti ja lõuna ajal söömine. Lõunaks on pelmeenid ja magustoiduks vahukoor kisselliga ning joogiks õunamahl. Hommikul antakse mannaputru maasikamoosiga. Hindeid pannakse 1-10. Loodust ja ajalugu õpitakse raamatutest, aga teisi asju arvutitest ja nutitelefonidest. Mõningaid asju õpitakse looduses ka.

Henri Muld

Saja aasta pärast kui koolikell heliseb, siis võivad õpilased soovi korral klassi minna. Õpetajatel on laserkepp ja nad tulevad kooli rakettratastega. Õpetajatel on oma puhkeruumis mullivann ja neil on robotid, kes teevad massaaži, kui nad närvis on. Ja kui keegi tahab juua, siis tuleb kraani juurest mitu väikest voolikut otse laste laua juurde.

Kaur Kasuk

Koolimaja on saja aasta pärast ilus ja vana. Õpperuumid on väikesed, seinad on roosat ja põrandad pruuni värvi. Õpilased on ilusasti riides. Õpetajad on draakonikostüümis. Õppetöö käib nii, et õpetaja läheb teise ruumi ja hakkab lastega arvuti kaudu õppima. Õpitakse loodust, arvutit, eesti keelt, matemaatikat, vene keelt ja nalja keelt. Lastele pannakse hindeid teist moodi: ring on viis, kolmnurk on neli, ristkülik on kolm. Rohkem hindeid ei panda. Lapsed saavad koolis süüa.

Lisette Gorjunov

Koolimaja on saja aasta pärast õudne ja hirmus. Kappide sees on ämblikud ja ussid. Õpilased ei ole tänapäevastes riietes. Õppetöö ajal kostab kuskilt imelikku kolinat. Õpitakse sodipodi keelt. Hinded on 1-30. Kõige parem hinne on 30. Märkusi ei ole.

Markus Soidla

Saja aasta pärast on koolis rohkem värve. Kõigil õpilastel on oma klass. Igal õpilasel on laual kauss õunu. Koolis on ka oma loomaaed. Õpilased saavad vahetunnis magada. Vahetund kestab 25 minutit. Kool algaks kell 10.00. Koolis on rohkem õpilasi. Peetakse pidusid ja aktuseid. Kasutatakse vähem õpikuid. Tund kestab 30 minutit. Hommik algab kehalise kasvatuse tunniga. Treppide asemel on liftid. Lapsed võivad igal pool joosta. Kes pahandust teeb, see jookseb 500 meetrit ja teeb 30 kätekõverdust.

Tauri Pähn

Koolimaja näeb saja aasta pärast välja vana ja lehtedega kaetud. Ruumid näevad samasugused välja. Õpilasi ei ole enam koolis ja õpetajad on pensionil. Õppetööd ei ole, sest inimesed on läinud sinna, kus on rohkem tööd, näiteks Hispaaniasse. Seal on ka koolid. Eesti lapsed õpivad kodus ise võõrkeeli, näiteks hiina ja nepaali keelt. Õpilasi ei hinnata, sest kedagi ei ole koolis.

Renaldo Alla

Koolimaja näeb saja aasta pärast välja nagu püramiid ja helendab pimedas erkpunaselt. Õpperuumid on ümmargused, kollast värvi, seintel on maalingud ja lauad-toolid on taevasinised. Õpilased ja õpetajad peavad kandma trikoosid ja paljajalu olema. Õppetöö toimub lae all, tagurpidi. Koolis õpitakse tavalisi aineid, aga tahvelarvutitest. Hinnatakse kommidega, viie eest saab õpilane õpetajalt viis kommi jne. Koolimajja saab sisse, kui ronid redelist katusele. Seejärel otsid enda klassi sildi üles ja lased õigest liumäest alla. Toidu peab laps ise kooli kaasa võtma.

Karinee Kungus

Käbi ei kuku kännust kaugele

Katkendeid 4.b klassi kodu-uurimistööst „Meie vanemate ja meie tehtud ulakused”

Õunavargus

Kui minu ema oli minu vanune, juhtus temaga selline lugu. Minu ema koolitee oli kaheksa kilomeetrit pikk. Tavaliselt läks ta koju bussiga või jalgsi. Ühel ilusal sügispäeval otsustasid minu ema Ene ja tema naabriplika minna koju jalgsi. Nad otsustasid oma kooliteed lühendada ja minna otse üle põldude ja läbi metsade. Nende jalutuskäik oli kestnud juba mitu tundi ja selle ajaga olid kõhud läinud tühjaks. Nad otsustasid ühest aiast õunu näpata. Mõned õunad võeti kätte, aga palju pandi ka koolikotti, et oleks hiljem hea võtta.

Oli juba pimedaks läinud. Minu ema vanemad muretsesid, kNii see algas...us tütar on. Igaks juhuks mindi naabri poole vaatama, ega laps seal ei ole. Samal ajal jõudsid kohale ka minu ema ja tema sõbranna. Kui tüdrukud koolikoti lahti tegid, veeresid varastatud õunad põrandale. Tüdrukud said pahandada hilise koju jõudmise ja varastamise eest.

Hendrik Andrejev

Kadunud piimaämber

Selle loo jutustas mulle minu ema oma lapsepõlvest, kuidas ämbritäis värsket sooja piima kodus lauda ukse tagant kadus nagu võluväel.

Ühel ilusal suvepäeval läks vanaema lauta lehmi lüpsma. Kui üks ämber värskelt lüpstud sooja piima oli täis saanud, tõstis ta selle lauda ukse taha ja läks ise edasi lüpsma. Ema Liana-Karitil ja tema täditütrel tuli hea mõte, mis selle piimaga teha. Nad võtsid ämbritäie sooja piima ja viisid selle küüni alla. Küüni all elas kassipere koos poegadega ja koer Muki. Nad kallasid kaussidesse piima ja kõik loomad hakkasid usinasti limpsima. Ka naabri kassid said kõhu sooja piima täis.

Kui vanaema oli lüpsmise lõpetanud ja laudast välja tuli, oli üllatus suur, sest üks piimaämber oli kadunud. Ta otsis ämbrit igalt poolt ja oli juba päris pahane. Kui lapsed olid üles tunnistanud oma teo, siis vanaema ei olnudki enam nii kuri. Ämbritäis piima oli küll ära raisatud, kui see eest loomadel kõhud täis.

Helena Loit

Mihkel teeb pauku ja ei taha käia tantsutunnis

Ühel koolipäeval tahtsid poisid teha nalja. Nad võtsid salaja keemia klassist naatriumi. Naatrium oli hõbedane ja tükkides. Poisid valasid kooli koridoris naatriumitükkidele vett peale ja tegid nõnda pauku. Loomulikult järgnes sellele karistus. Nad saadeti direktori kabinetti. Direktor pahandas, ähvardas poisid koolist välja visata ja kutsus nende vanemad kooli.

Mikule ei meeldinud käia koolis tantsutundides. Ühel päeval otsustas ta koos kolme sõbraga, et nad ei lähe tantsima. Nad põgenesid oma klassi ja keerasid ukse seest poolt lukku. Klassikaaslased rääkisid tantsuõpetajale, miks poisse ei ole ja kus nad on. Õpetaja läks neid otsima ja koputas uksele. Poisid ei avanud ust. Kutsuti direktor, kuid poisid ikka ei teinud ust lahti. Direktor läks koos õpetajaga välja akna taha vaatama, mis klassis toimub. Miku ja teised sõbrad olid ennast ära peitnud aknalaua juurde radiaatorite alla. Direktor kutsus majahoidja, kes tegi klassiukse lahti. Taas pidid poisid minema direktori kabinetti. Nendega pahandati ja jälle pidid vanemad kooli tulema.

Gerda Michelson