Lapsemaa II

Saateks

Rahva ja kooligi ajaloos on aegu, mis edaspidise jaoks osutuvad murranguliseks. Sellised olid Parksepa koolile kaheksakümnendad aastad: Õpilaste arv kasvas, kool ei mahtunud enam olemasolevatesse ruumidesse; puudusid võimla ja aula, köögiblokk oli kitsas ja ei vastanud nõuetele; raskeks läks kütte muretsemine, talvel olid ruumid külmad. Ehitamisest oli aastaid räägitud ja kirjutatud. Ehitamine ja keskkütte sisseseadmine muutus möödapääsmatuks. Sellise arusaamiseni oli jõutud nii kooli šeffmajandites kui ka rajoonis ning vabariigis.

Väimela sovhoosi direktori Heino Kuusiku toetusel võeti juurdeehitus rajooni ehitusplaanidesse ja kooskõlastati Haridusministeeriumiga. Et ehitus valmiks kiiremini, taheti aluseks võtta Pärnu rajooni Are 9-klassilise Kooli juurdeehituse projekt. See oleks rahuldanud hetkevajadused.

Asunud 1. septembril 1986 Parksepa kooli direktori ametikohale, pidasin nõu ekspertidega ja loobusin sellest projektist. Parema lahendusena näis individuaalprojekt, kus oleks arvestatud kooli kasvuvajadusi.

1986. aastal kehtestati kuueaastaste laste koolitulek. 1. septembrist 1989 muudeti kool keskkooliks ja avati kümnes klass. 1990/91. õppeaastal on koolis õpilasi 374 ja klassikomplekte 19.

Projekteeris Maaehitusprojekti Tartu osakonna arhitekt Katrin Kuusik, kellega oli hea koostöö. Projekteerimise käigus tuli ületada mitmete ametimeeste vastuseis, seda eriti taiemõõdulise võimla saamiseks. Tänu Võru maakonna ehitusnõuniku Jüri Kikkase ja maavanema Elmar Tiidu toetusele suudeti raskused ja takistused ületada. Ehituse maksumuseks kujunes kaks miljonit rubla. Ehitab Võru KEK-i ehitusjaoskond Rein Koha juhtimisel. Ehitusbrigaad (brigadir Valev Vaha) tõstis esimese kopatäie mulda keldrikorruse süvendi kaevamisel 4. augustil 1989. 1990. aasta sügiseks jõuti niikaugele, et õppekorpus ja köögiblokk on katuse all. 24. septembril alustati võimla ehitamist. Sellest saab esimene täiemõõduline Võrumaa koolides. Õppekorpuse avamine on kavatsetud 1991. aasta esimeseks koolipäevaks. Kogu kompleks peab valmima sama aasta lõpuks. Siis võetakse kapitaalremonti vanad õppehooned, kus toimub sisemine ümberehitus ja pannakse sisse keskküte. Vana ja uus ühendatakse arhitektuuriliselt ühtsesse ansamblisse. Kaugemas perspektiivis on staadioni rekonstrueerimine ja ujula ehitamine. Kooli ümberkorraldamine tuleb lõpule viia 1995. aastaks, mil tähistame kooli 120. aastapäeva.

Koolimaja seisab mitmeid inimpõlvi, ehitus on kantud tulevikumõttest - tänasele annab hinnangu järeltulev põlvkond.

"Lapsemaa" teine number, mis on pühendatud õppekorpuse avamisele, on neile märk ehitamise ajast ja meie päevist.

Maja üksinda - kui uus ja kaasaegne see olekski - ei ole veel kool, kui poleks õpilasi - õpetajaid, kes kõike seda oskuslikult ja heaperemehelikult kasutavad, kes teevad kooli oma kooliks, hariduse ja kultuuri lätteks.

Praegust aega iseloomustab Parksepa koolis kaadrivahetus: kogemustega ja töökad vanema põlvkonna õpetajad siirduvad pensionile; neid vahetavad välja noored pedagoogid, kelle pühaks kohustuseks jääb oma tööga teha Parksepa Keskkool sama tuntuks ja hinnatuks, nagu seda oli üheksaklassilise koolina.

Aeg ja traditsioonid kohustavad meid selleks.

Oktoober 1990

Viktor Puolakainen,
Parksepa Keskkooli direktor.